Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Skolekodondid

Index Skolekodondid

lõuaaparaat, mille üksikuid elemente nimetatakse skolekodontideks. Ordoviitsiumi ajastu, Põhja-Eesti Skolekodondid on hulkharjasusside ehk polüheetide lõuaaparaadi elemendid, mis koosnevad kollakast kuni mustjast orgaanilisest ainesest ning on enamasti 0,2–1 mm, harva üle 5 mm pikkused.

28 suhted: Devon, Elektronmikroskoop, Fossiliseerumine, Hambad, Hulkharjasussid, Kalad, Kambrium, Kanada, Kivim, Kivistis, Liik (bioloogia), Loomastik, Mesosoikum, Mikrofossiil, Ohessaare lade, Ojamaa, Ordoviitsium, Pakerordi lade, Paleosoikum, Panga pank, Põhja-Ameerika, Perekond (bioloogia), Perm (geoloogia), Saaremaa, Silur, Sugukond (bioloogia), Tremadoci lade, 1854.

Devon

Devon on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Skolekodondid ja Devon · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Skolekodondid ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Fossiliseerumine

Fossiliseerumine (inglise fossilization) on protsesside kogum, mis viib elusorganismi kivistiseks ehk fossiiliks muutumiseni.

Uus!!: Skolekodondid ja Fossiliseerumine · Näe rohkem »

Hambad

1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.

Uus!!: Skolekodondid ja Hambad · Näe rohkem »

Hulkharjasussid

Hulkharjasussid ehk polüheedid (Polychaeta) on klass rõngusside hõimkonnast.

Uus!!: Skolekodondid ja Hulkharjasussid · Näe rohkem »

Kalad

Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.

Uus!!: Skolekodondid ja Kalad · Näe rohkem »

Kambrium

Kambrium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Skolekodondid ja Kambrium · Näe rohkem »

Kanada

Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.

Uus!!: Skolekodondid ja Kanada · Näe rohkem »

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Uus!!: Skolekodondid ja Kivim · Näe rohkem »

Kivistis

Ürglinnu (''Archaeopteryx'') kivistis Geoloogia tudengid lubjakivi väljalt fossiile otsimas Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend.

Uus!!: Skolekodondid ja Kivistis · Näe rohkem »

Liik (bioloogia)

Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.

Uus!!: Skolekodondid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »

Loomastik

Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.

Uus!!: Skolekodondid ja Loomastik · Näe rohkem »

Mesosoikum

Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).

Uus!!: Skolekodondid ja Mesosoikum · Näe rohkem »

Mikrofossiil

Mikrofossiilid (umbes 1 mm) Mikrofossiilid ehk pisikivistised on mikroskoopilised fossiilid, mille uurimisega tegeleb paleontoloogia eriharu – mikropaleontoloogia.

Uus!!: Skolekodondid ja Mikrofossiil · Näe rohkem »

Ohessaare lade

Ohessaare pank on Ohessaare lademe stratotüübiks Ohessaare lade (ka Ohesaare lade) on siluri ladestu Přidoli ajastikku kuuluv lade.

Uus!!: Skolekodondid ja Ohessaare lade · Näe rohkem »

Ojamaa

Landsati satelliidifoto Ojamaa (rootsi Gotland) on Läänemere suurim saar, kui mitte arvestada osaliselt Läänemere piirile jäävat Sjællandit.

Uus!!: Skolekodondid ja Ojamaa · Näe rohkem »

Ordoviitsium

Ordoviitsium on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ja geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Skolekodondid ja Ordoviitsium · Näe rohkem »

Pakerordi lade

Rannamõisa pank on Pakerordi lademe laiendatud stratotüübiks. Pakerordi lade on ordoviitsiumi ladestu vanim regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade) Eestis.

Uus!!: Skolekodondid ja Pakerordi lade · Näe rohkem »

Paleosoikum

Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).

Uus!!: Skolekodondid ja Paleosoikum · Näe rohkem »

Panga pank

Panga pank varahommikul Panga pank Panga pank ehk Mustjala pank asub Saaremaa põhjaranniku läänepoolsemas osas, Panga küla lähedal.

Uus!!: Skolekodondid ja Panga pank · Näe rohkem »

Põhja-Ameerika

Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.

Uus!!: Skolekodondid ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »

Perekond (bioloogia)

Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.

Uus!!: Skolekodondid ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »

Perm (geoloogia)

Perm on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).

Uus!!: Skolekodondid ja Perm (geoloogia) · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Skolekodondid ja Saaremaa · Näe rohkem »

Silur

Silur (vanasti ka Gotlandium) on geokronoloogiline üksus (ajastu) ja kronostratigraafiline üksus (ladestu).

Uus!!: Skolekodondid ja Silur · Näe rohkem »

Sugukond (bioloogia)

Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.

Uus!!: Skolekodondid ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »

Tremadoci lade

stratotüübiks. Tremadoci lade on ordoviitsiumi ladestu alamordoviitsiumi ladestiku vanim globaalne ja kohati ka regionaalne kronostratigraafiline üksus (lade).

Uus!!: Skolekodondid ja Tremadoci lade · Näe rohkem »

1854

1854.

Uus!!: Skolekodondid ja 1854 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Skolekodont.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »