Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Slaavlased

Index Slaavlased

Slaavi keelealad. Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

55 suhted: Alamjooks, Balkani poolsaar, Baltlased, Bütsants, Bosnialased, Bulgaarlased, Doonau, Horvaadid, Ida-Euroopa, Idaslaavlased, Indoeurooplased, Isurid, Jordanes, Justinianus I, Kamassid, Karantaania, Karjalased, Karpaadid, Kaspia meri, Kesk-Aasia, Kesk-Euroopa, Komid, Lääneslaavlased, Lõunaslaavlased, Makedoonlased, Marid, Mordvalased, Must meri, Pannoonia, Panslavism, Poola, Poolakad, Rooma riik, Serblased, Siber, Slaavi keeled, Slovakid, Sloveenid, Soome-ugri, Sorbid, Stepp, Tšehhid, Udmurdid, Ukraina, Ukrainlased, Vadjalased, Valgevene, Valgevenelased, Venelased, Vepslased, ..., Volga, Wisła, 10. sajand, 545, 6. sajand. Laienda indeks (5 rohkem) »

Alamjooks

1 – ülemjooks,2 – keskjooks ja3 – alamjooks Alamjooks on jõe suudme lähedane osa.

Uus!!: Slaavlased ja Alamjooks · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Anatoolia ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Slaavlased ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Baltlased

Balti hõimude asuala umbes aastal 1200 Baltlased ehk balti rahvad on rühm Läänemere-äärseid rahvaid, kes kõnelevad balti keeli, mis on indoeuroopa keelkonda kuuluv keelerühm.

Uus!!: Slaavlased ja Baltlased · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants ehk Ida-Rooma riik ehk Ida-Rooma keisririik ehk Ida-Rooma impeerium oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil riigi jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Slaavlased ja Bütsants · Näe rohkem »

Bosnialased

Bosnialased (omanimetus bosnia keeles bošnjak, pl bošnjaci) on üldnimetus lõunaslaavi päritolu etnilisele rühmale, kes elab peamiselt Bosnias ja Hertsegoviinas, kuid pisemate rühmadena ka teistes Balkani riikides, peamiselt Serbias, Montenegros ja Horvaatias.

Uus!!: Slaavlased ja Bosnialased · Näe rohkem »

Bulgaarlased

Kuulsaid bulgaarlasi Bulgaarlased (endanimetus българи) on lõunaslaavi rahvas Balkanil, Bulgaaria põhirahvus.

Uus!!: Slaavlased ja Bulgaarlased · Näe rohkem »

Doonau

Doonau on jõgi Euroopa lõunaosas, pikkuselt teine jõgi Euroopas.

Uus!!: Slaavlased ja Doonau · Näe rohkem »

Horvaadid

Horvaadi neiud rahvariietes. Ungari Horvaadid (omanimetus horvaadi keeles hrvati, sg hrvat) on lõunaslaavi päritolu etnos, kes elab peamiselt Horvaatias ning Bosnias ja Hertsegoviinas (on seal üks kolmest konstitutsioonilisest rahvusest), samuti Montenegro idaosas, Serbia põhjaosas Vojvodinas, Austria idaosas Burgenlandis ning Burgenlandiga piirnevatel Ungari ja Sloveenia aladel, aga ka mujal Balkani riikides.

Uus!!: Slaavlased ja Horvaadid · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa ÜRO liigituse järgi. Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Slaavlased ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Idaslaavlased

Idaslaavi hõimudega 8. ja 9. sajandil asustatud Euroopa territoorium. Idaslaavlased on idaslaavi keeli kõnelevad slaavlased.

Uus!!: Slaavlased ja Idaslaavlased · Näe rohkem »

Indoeurooplased

Indoeurooplased on indoeuroopa keeli kõnelevad rahvad ja hõimud tänapäeval ja minevikus.

Uus!!: Slaavlased ja Indoeurooplased · Näe rohkem »

Isurid

Isuri naine Isurid on läänemeresoome keelkonna põhjarühma kuuluv läänemeresoome hõim, kelle ajalooline asuala on Ingerimaa Soome lahe kagukaldal Narva ja Peterburi vahel.

Uus!!: Slaavlased ja Isurid · Näe rohkem »

Jordanes

Jordanes (ka Jordanis või, harvem, Jornandes oli 6. sajandil elanud Rooma ametnik, kes vanemas eas hakkas kirjutama ajaloost. Kuigi ta kirjutas ka Rooma ajaloo teemalise teose "Romana", on tema tuntuim töö "De origine actibusque Getarum" ehk "Getica", mille ta kirjutas Konstantinoopolis umbes 551 pKr See on ainus säilinud klassikaline teos gootide varasest ajaloost. Sõber palus Jordanesel kirjutada selle raamatu kokkuvõttena Cassiodoruse mitmeköitelisest gootide ajaloost (mis on nüüdseks kadunud). Jordanes valiti selleks tööks tema tuntud ajaloohuvi (ta töötas Rooma ajaloo kallal), tabava sõnakasutuse ning ta enese goodi päritolu tõttu. Ta oli olnud kõrgema järgu notarius ehk sekretär Rooma väikeses klientriigis Möösias, mis asus tänapäeva Põhja-Bulgaarias. Säilinud on teiste autorite, nt Prokopiose kirjutatud teoseid gootide hilisemast ajaloost. Ainsa säilinud kirjutisena gootide päritolust on "Getica" pälvinud arvukalt kriitilist tähelepanu. Jordanes kirjutas hilisladina keeles, mitte klassikalises Cicero-aegses ladinas. Tema enda sissejuhatuse järgi oli tal Cassiodoruse teosega tutvumiseks vaid kolm päeva, mis tähendab, et ta pidi suuresti toetuma omaenda teadmistele. Mõnedki ta väited on lakoonilised. Christensen, Troya ja Kulikowski on tõestanud, et "Geticas" segas Jordanes gootide ja daaklaste tegeliku ajaloo legendidega. Gootide tegelik nimi oli aga Getae.

Uus!!: Slaavlased ja Jordanes · Näe rohkem »

Justinianus I

Justinianus I (Imperator Caesar Sabbatii Flavius Petrus Sabbatius Iustinianus Augustus; umbes 482–565) oli Ida-Rooma keiser aastatel 527–565.

Uus!!: Slaavlased ja Justinianus I · Näe rohkem »

Kamassid

Kamassid olid Lääne-Siberis Sajaanides (tänapäeva Krasnojarski krai lõunaosa ja Hakassia territooriumil) elanud samojeedi rahvas, kes rääkis kamassi keelt.

Uus!!: Slaavlased ja Kamassid · Näe rohkem »

Karantaania

Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.

Uus!!: Slaavlased ja Karantaania · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on soome-ugri rahvas, kes elab Karjalas.

Uus!!: Slaavlased ja Karjalased · Näe rohkem »

Karpaadid

Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.

Uus!!: Slaavlased ja Karpaadid · Näe rohkem »

Kaspia meri

Kaspia mere rand Iraanis Kaspia meri on väljavooluta järv Euraasias, mille läbi läheb piir Euroopa ja Aasia vahel.

Uus!!: Slaavlased ja Kaspia meri · Näe rohkem »

Kesk-Aasia

Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.

Uus!!: Slaavlased ja Kesk-Aasia · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa Baltimaid. Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Slaavlased ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Komid

Komid rahvariietes Komid on soome-ugri rahvas, kelle põline asuala jääb Euroopas Uurali mägedest läände Võtšegda, Petšora ja Kama jõe valgalasse.

Uus!!: Slaavlased ja Komid · Näe rohkem »

Lääneslaavlased

Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli.

Uus!!: Slaavlased ja Lääneslaavlased · Näe rohkem »

Lõunaslaavlased

Lõunaslaavlased on slaavlaste allrühm, kes räägivad lõunaslaavi keeli.

Uus!!: Slaavlased ja Lõunaslaavlased · Näe rohkem »

Makedoonlased

Makedoonia tüdrukud rahvariietes. Makedoonlased (endanimetus Македонци) on lõunaslaavi rahvas, Makedoonia põhirahvastik.

Uus!!: Slaavlased ja Makedoonlased · Näe rohkem »

Marid

Marid ehk marilased (endanimetus Марий) on soome-ugri rahvas Venemaal Volga keskjooksul.

Uus!!: Slaavlased ja Marid · Näe rohkem »

Mordvalased

Mordvala folkansambel OYME Mordva rahvarõivastes. Mordvalaste asualad (kaardi kirdeosas) ca 1000. aastal. Mordvalased on mordva keeli kõnelevad soome-ugri rahvad – ersad ja mokšad.

Uus!!: Slaavlased ja Mordvalased · Näe rohkem »

Must meri

Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.

Uus!!: Slaavlased ja Must meri · Näe rohkem »

Pannoonia

Pannoonia oli piirkond Kesk-Euroopas, kus elas illüürlaste hõim pannoonlased.

Uus!!: Slaavlased ja Pannoonia · Näe rohkem »

Panslavism

Slaavlaste lipp, mis võeti vastu 1848. aastal panslaavi kongressil Prahas. Panslavism oli 19.

Uus!!: Slaavlased ja Panslavism · Näe rohkem »

Poola

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).

Uus!!: Slaavlased ja Poola · Näe rohkem »

Poolakad

Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.

Uus!!: Slaavlased ja Poolakad · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Slaavlased ja Rooma riik · Näe rohkem »

Serblased

Serblased on lõunaslaavi rahvas, kelle asualaks on Balkani poolsaare kesk- ja lääneosa, põhiliselt Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina ning mingil määral Horvaatia.

Uus!!: Slaavlased ja Serblased · Näe rohkem »

Siber

       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.

Uus!!: Slaavlased ja Siber · Näe rohkem »

Slaavi keeled

Slaavi keeled Slaavi keeled on rühm indoeuroopa keelkonna keeli, mida kõneleb umbes 265 miljonit inimest.

Uus!!: Slaavlased ja Slaavi keeled · Näe rohkem »

Slovakid

Slovaki tüdrukud rahvariietes Slovakid on lääneslaavi rahvas, Slovakkia põhirahvus.

Uus!!: Slaavlased ja Slovakid · Näe rohkem »

Sloveenid

Sloveenid (endanimetus Slovenci) on lõunaslaavi rahvas, Sloveenia põhielanikkond.

Uus!!: Slaavlased ja Sloveenid · Näe rohkem »

Soome-ugri

Soome-ugri viitab üldiselt.

Uus!!: Slaavlased ja Soome-ugri · Näe rohkem »

Sorbid

Sorbid (eesti keeles varem ka vendid, luužitsid; endanimetus ülemsorbi keeles Serbja, alamsorbi keeles Serby, saksa keeles Sorben, Wenden) on lääneslaavi rahvas, kes elab vähemusrahvusena Saksamaa idaosas Saksimaal Oberlausitzis ja Brandenburgi liidumaal Niederlausitzis.

Uus!!: Slaavlased ja Sorbid · Näe rohkem »

Stepp

Stepp Kõrgõzstanis Stepiks nimetatakse Euraasia parasvöötmes asuvat rohtlat.

Uus!!: Slaavlased ja Stepp · Näe rohkem »

Tšehhid

Tšehhid (tšehhi keeles: Češi) on lääne-slaavi rahvas Kesk-Euroopas, kes valdavalt elavad Tšehhi Vabariigis.

Uus!!: Slaavlased ja Tšehhid · Näe rohkem »

Udmurdid

Grupp udmurte 20. sajandi algul Udmurdid (ka votjakid) on soomeugri rahvas, kelle peamine asustusala on Volga lisajõgede Kaama ja Vjatka vahel Udmurdi Vabariigis; pealinn on Iževsk.

Uus!!: Slaavlased ja Udmurdid · Näe rohkem »

Ukraina

Ukraina on riik Ida-Euroopas, Mustast merest ja Aasovi merest põhja pool.

Uus!!: Slaavlased ja Ukraina · Näe rohkem »

Ukrainlased

Ukrainlased 1941. aasta fotol. Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.

Uus!!: Slaavlased ja Ukrainlased · Näe rohkem »

Vadjalased

Vadjalaste vapp Vadjalased (endanimetused vadjalain, vad´d´alaizõd, vadjakko, vađđalaizet, maaväci) on läänemeresoome keelkonna lõunarühma kuuluv läänemeresoome hõim.

Uus!!: Slaavlased ja Vadjalased · Näe rohkem »

Valgevene

Valgevene (valgevene keeles Беларусь, vene keeles Беларусь või Белоруссия, leedu keeles Baltarusija, läti keeles Baltkrievija, poola keeles Białoruś, ukraina keeles Білорусь) on merepiirita riik Euroopa idaosas.

Uus!!: Slaavlased ja Valgevene · Näe rohkem »

Valgevenelased

Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piirid.Valgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.

Uus!!: Slaavlased ja Valgevenelased · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Slaavlased ja Venelased · Näe rohkem »

Vepslased

Vepslased (endanimetused vepslaine, bepslaane, lüdinik ja lüdilaine; vananenud kirjanduses ka: tšuharid, kaivanid) on läänemeresoome rahvas Venemaal Äänisjärve edelarannikul ja Vepsa kõrgustikul.

Uus!!: Slaavlased ja Vepslased · Näe rohkem »

Volga

Volga jõe vesikond Volga on Euroopa pikim ja suurima vesikonnaga jõgi.

Uus!!: Slaavlased ja Volga · Näe rohkem »

Wisła

Wisła Põhja-Poolas Grudziądzi juures Wisła org Toruńi lähedal Wisła (ka: Visla; saksa Weichsel, inglise ja ladina Vistula, tšehhi Visla) on pikim ja suurim Poola jõgi.

Uus!!: Slaavlased ja Wisła · Näe rohkem »

10. sajand

10.

Uus!!: Slaavlased ja 10. sajand · Näe rohkem »

545

545.

Uus!!: Slaavlased ja 545 · Näe rohkem »

6. sajand

6.

Uus!!: Slaavlased ja 6. sajand · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »