Kiiremini kui brauser!
38 suhted: Bānūži mõis, Biksēja mõis, Blome mõis, Cērtene mõis, Ikšele mõis, Jaunbilska mõis, Johann Christoph Brotze, Johann Friedrich Hartknoch, Katariina II, Kihelkond, Kihelkonnakirik, Kirikumõis, Läti keel, Liivimaa, Pāpiņase mõis, Rauda mõis, Rauna kihelkond, Rüütlimõis, Riia asehaldurkond, Riia kreis, Riigimõis, Smiltene, Smiltene kirikumõis, Smiltene mõis, Smiltene piiskopilinnus, Trikāta kihelkond, Valga kreis, Võnnu kreis, Võnnu vojevoodkond, Vecbilska mõis, Venemaa keiser, Zeltiņi mõis, 13. sajand, 1430, 1783, 1796, 1888, 3. juuli.
Bānūži mõis
Bānūži mõis (saksa keeles Bahnus, läti keeles Bānūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Bānūži mõis · Näe rohkem »
Biksēja mõis
Biksēja mõis (saksa keeles Wilkenpahlen) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Biksēja mõis · Näe rohkem »
Blome mõis
Blome mõis (saksa keeles Blumenhof, varem Stammer) oli rüütlimõis, hiljem riigimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Blome mõis · Näe rohkem »
Cērtene mõis
Mõis Johann Christoph Brotze gravüüril Cērtene mõis (saksa keeles Zehrten, läti keeles Cērtenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Cērtene mõis · Näe rohkem »
Ikšele mõis
Ikšele mõis (saksa keeles Uexküllshof, varem Ninigal ja Ninigallshof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Ikšele mõis · Näe rohkem »
Jaunbilska mõis
Jaunbilska mõis (saksa keeles Neu-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Jaunbilska mõis · Näe rohkem »
Johann Christoph Brotze
Johann Christoph Brotze Eestlaste rõivastus Pärnu ümbruses Johann Christoph Brotze (12./23. september 1742 Görlitz, Saksimaa – 4./16. august 1823 Riia) oli Liivimaa pedagoog, etnoloog ja kodu-uurija.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Johann Christoph Brotze · Näe rohkem »
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Katariina II · Näe rohkem »
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Kihelkond · Näe rohkem »
Kihelkonnakirik
Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Kihelkonnakirik · Näe rohkem »
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Kirikumõis · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Liivimaa · Näe rohkem »
Pāpiņase mõis
Pāpiņase mõis (saksa keeles Papenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Pāpiņase mõis · Näe rohkem »
Rauda mõis
Rauda mõis (saksa keeles Raudenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Rauda mõis · Näe rohkem »
Rauna kihelkond
Rauna kihelkond (saksa keeles Kirchpiel Ronneburg, läti keeles Raunas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Rauna kihelkond · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riia asehaldurkond
Riia asehaldurkond (läti Rīgas vietniecība, vene Рижское наместничество) oli Venemaa keisririigi halduspiirkond Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Riia asehaldurkond · Näe rohkem »
Riia kreis
Riia kubermangu Riia kreis Eesti- ja Liivimaa kaardil aastast 1745.''Первый официальный атлас Российской империи (1745). Карта герцогств Эстляндского и Лифляндского, вместе с течением реки Двины'' O. F. von Pistohlkorsi kaart 1783 Riia kreis ehk Riia maakond (saksa keeles Kreis Riga, läti keeles Rīgas apriņķis, vene keeles Рижский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Riia-Volmari kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1918−1940), Läti NSV-s (1919, 1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Riia kreis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Riigimõis · Näe rohkem »
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Smiltene · Näe rohkem »
Smiltene kirikumõis
Smiltene kirikumõis (saksa keeles Pastorat Smilten, läti keeles Smiltenes mācītājmuiža) oli kirikumõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Smiltene kirikumõis · Näe rohkem »
Smiltene mõis
Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Smiltene mõis · Näe rohkem »
Smiltene piiskopilinnus
Vaade kastelli kaitsemüürile väljastpoolt märtsis 2000 Smiltene piiskopilinnus (saksa Smilten, eesti keeles ka Smilteni) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis kuulus Rauna linnusepiirkonda ja mis paikneb Lätis, Vidzemes, Abulsi (saksa Abbul) jõe ülemjooksul asuva Smiltene linna külje all – jõe paremal kaldal ja Vidusezersi põhjakalda lähedal – Kalnamuiža asulas Smiltene vallas (Smiltenes pagasts), aadressil Kalnamuiža 26.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Smiltene piiskopilinnus · Näe rohkem »
Trikāta kihelkond
Valga kreis Ludwig August Mellini kaardil "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel" (1798) Trikāta kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Trikaten, läti keeles Trikātas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas, Võnnu ja Valga kreisis.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Trikāta kihelkond · Näe rohkem »
Valga kreis
Valga kreis (ka Valga maakond) ehk Valka maakond (saksa keeles Der Walksche Kreis, läti keeles Valkas apriņķis, vene keeles Валкский уезд) oli haldusüksus Venemaa keisririigi Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; aastatel 1796−1888 kuulus Võnnu-Valga kaksikkreisi koosseisu), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Valga kreis · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Võnnu vojevoodkond
Võnnu vojevoodkond (poola keeles Województwo wendeńskie) oli Poola-Leedu haldusüksus Liivimaa hertsogkonnas 1598−1660.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Võnnu vojevoodkond · Näe rohkem »
Vecbilska mõis
Vecbilska mõis (saksa keeles Alt-Bilskenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Vecbilska mõis · Näe rohkem »
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Venemaa keiser · Näe rohkem »
Zeltiņi mõis
Zeltiņi mõis (saksa keeles Selting) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja Zeltiņi mõis · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 13. sajand · Näe rohkem »
1430
1430.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 1430 · Näe rohkem »
1783
1783.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 1783 · Näe rohkem »
1796
1796.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 1796 · Näe rohkem »
1888
1888.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 1888 · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Smiltene kihelkond ja 3. juuli · Näe rohkem »
