Kiiremini kui brauser!
61 suhted: Atsele ordulinnus, Balthasar Russowi Liivimaa kroonika, Bānūži mõis, Brandenburgi mark, Cēsis, Cesvaine, Elisabet, Gustav II Adolf, Henning Scharpenberg, Hohenzollernid, Kalnamuiža, Katariina II, Koadjuutor, Matthäus Merian vanem, Pāpiņase mõis, Preisimaa hertsog, Rauda mõis, Rauna piiskopilinnus, Riia peapiiskopkond, Silvester Stodewescher, Smiltene, Smiltene mõis, Smiltene vald, Tālava, Tiesenhausen, Trikāta ordulinnus, Vecpiebalga, Vidzeme, Zygmunt II August, 1224, 1357, 1359, 1370, 1427, 1428, 1430, 1464, 1479, 1529, 1530, 1533, 1537, 1556, 1559, 1560, 1561, 1564, 1566, 1577, 1579, ..., 1601, 1613, 1618, 1625, 1638, 1652, 1702, 1759, 1870, 1893, 1920. Laienda indeks (11 rohkem) »
Atsele ordulinnus
Müürilõik Atsele ordulinnuse varemetest Vapp Atsele ordulinnus (eesti keeles ka Koivalinna, võru murdes Koivaliina, läti Gaujiena, saksa Adzel, Adsel an der Aa), mis kuulus Liivi ordu Aluliina (Aluksne, Marienburg) komtuuri alluvusse, asub Lätis Hopa piirkonnas (Ape piirkond, Apes novads) Koivalinna vallas (Gaujienas pagasts) Koiva jõe parempoolsel ehk idakaldal ja väikese oja sügava sälkoru lõunaserval ning Koivalinna alevi edelaküljel.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Atsele ordulinnus · Näe rohkem »
Balthasar Russowi Liivimaa kroonika
Rüssowi ''Chronica der Provinz Lyfflandt''. 1578. aasta väljalaske tiitelleht. Russowi Liivimaa kroonika on Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja Balthasar Russowi poolt alamsaksakeeles kirjutatud kroonika, mis käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Balthasar Russowi Liivimaa kroonika · Näe rohkem »
Bānūži mõis
Bānūži mõis (saksa keeles Bahnus, läti keeles Bānūžu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Bānūži mõis · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Cēsis
Cēsis (eesti Võnnu, saksa Wenden, liivi Venden, poola Kieś) on linn Lätis Vidzemes.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Cēsis · Näe rohkem »
Cesvaine
Cesvaine (saksa Seßwegen) on linn Lätis Madona piirkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Cesvaine · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Elisabet · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Henning Scharpenberg
Henning Scharpenberg (surnud 5. aprillil 1448) oli Riia peapiiskop aastatel 1424–1448.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Henning Scharpenberg · Näe rohkem »
Hohenzollernid
Hohenzollernite vapp Preisi kuningas ja Saksa keiser Wilhelm II 1890. aastatel Hohenzollernid on dünastia, mis valitses.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Hohenzollernid · Näe rohkem »
Kalnamuiža
Smiltene linnuse varemed Kalnamuiža on küla (vidējciems) Lätis Smiltene piirkonnas, Smiltene valla halduskeskus.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Kalnamuiža · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Katariina II · Näe rohkem »
Koadjuutor
Koadjuutor (keskaegses ladina keeles coadjutor 'kaas-abistaja') on katoliku kiriku kõrgemate ametiisikute (nt piiskopi, ordumeistri või abti) abiline ja vajadusel asendaja.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Koadjuutor · Näe rohkem »
Matthäus Merian vanem
Matthäus Merian vanem (22. september 1593 – 19. juuni 1650) oli Šveitsis sündinud graveerija, kes töötas suurema osa oma elust Frankfurdis, kus juhtis ka kohalikku kirjastust.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Matthäus Merian vanem · Näe rohkem »
Pāpiņase mõis
Pāpiņase mõis (saksa keeles Papenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Pāpiņase mõis · Näe rohkem »
Preisimaa hertsog
Preisimaa hertsog (saksa keeles Herzog von Preußen) oli Preisimaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Preisimaa hertsog · Näe rohkem »
Rauda mõis
Rauda mõis (saksa keeles Raudenhof) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Rauda mõis · Näe rohkem »
Rauna piiskopilinnus
Vaade pealinnuse kagutiiva välisküljele juulis 2008 Rauna piiskopilinnus (saksa keeles Schloß Ronneburg, eesti keeles ka Raune) oli Riia peapiiskopi lätlaste alade residentslinnus.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Rauna piiskopilinnus · Näe rohkem »
Riia peapiiskopkond
Riia peapiiskopkond oli katoliiklik piiskopkond ja riik, mis eksisteeris aastatel 1186–1562/1563 (1186–1202 Üksküla piiskopkonnana, 1202–1251/1253 Riia piiskopkonnana), Rooma-katoliku kiriku paavsti valitsemisalas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Riia peapiiskopkond · Näe rohkem »
Silvester Stodewescher
Silvester Stodewescher (ka Sylvester Stodewescher; surnud 1479) oli Riia peapiiskop aastatel 1448–1479.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Silvester Stodewescher · Näe rohkem »
Smiltene
Smiltene (eestipäraselt Miltina, saksa keeles Smilten) on linn Lätis Vidzemes, Smiltene piirkonna keskus.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Smiltene · Näe rohkem »
Smiltene mõis
Smiltene mõisa peahoone (2002) Smiltene mõis (saksa keeles Schloß Smilten, läti keeles Smiltenes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Smiltene kihelkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Smiltene mõis · Näe rohkem »
Smiltene vald
Smiltene vald (läti keeles Smiltenes pagasts) on vald Lätis Smiltene piirkonnas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Smiltene vald · Näe rohkem »
Tālava
Tālava (latgali: Tuolova, läti: Tālava, ajaloolistes allikates: Tholowa, Tolowa, Tolewe) oli 13.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Tālava · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Trikāta ordulinnus
Trikāta ordulinnus (eesti keeles ka Trikati, saksa Trikaten, poola Trykat) oli Liivi ordu linnus Trikātas.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Trikāta ordulinnus · Näe rohkem »
Vecpiebalga
Vecpiebalga on küla (mazciems) Lätis Cēsise piirkonnas, Vecpiebalga valla halduskeskus.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Vecpiebalga · Näe rohkem »
Vidzeme
Vidzeme (liivi keeles Vidumō; eesti keeles ka Läti Liivimaa) on ajalooline piirkond Lätis.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Vidzeme · Näe rohkem »
Zygmunt II August
Zygmunt II August (ka Sigismund August, leedu keeles Žygimantas Augustas (1. august 1520 – 7. juuli 1572) oli 1529. aastast Leedu suurvürst, sai Poola kuningaks 1548 ja oli seda kuni surmani, jäädes Leedu päritolu Jagelloonide dünastia viimaseks Rzeczpospolita kuningaks.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja Zygmunt II August · Näe rohkem »
1224
1224.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1224 · Näe rohkem »
1357
1357.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1357 · Näe rohkem »
1359
1359.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1359 · Näe rohkem »
1370
1370.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1370 · Näe rohkem »
1427
1427.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1427 · Näe rohkem »
1428
1428.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1428 · Näe rohkem »
1430
1430.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1430 · Näe rohkem »
1464
1464.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1464 · Näe rohkem »
1479
1479.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1479 · Näe rohkem »
1529
1529.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1529 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1530 · Näe rohkem »
1533
1533.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1533 · Näe rohkem »
1537
1537.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1537 · Näe rohkem »
1556
1556.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1556 · Näe rohkem »
1559
1559.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1559 · Näe rohkem »
1560
1560.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1560 · Näe rohkem »
1561
1561.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1561 · Näe rohkem »
1564
1564.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1564 · Näe rohkem »
1566
1566.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1566 · Näe rohkem »
1577
1577.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1577 · Näe rohkem »
1579
1579.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1579 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1601 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1613 · Näe rohkem »
1618
1618.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1618 · Näe rohkem »
1625
1625.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1625 · Näe rohkem »
1638
1638.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1638 · Näe rohkem »
1652
1652.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1652 · Näe rohkem »
1702
1702.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1702 · Näe rohkem »
1759
1759.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1759 · Näe rohkem »
1870
1870.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1870 · Näe rohkem »
1893
1893.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1893 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Smiltene piiskopilinnus ja 1920 · Näe rohkem »
