Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Alkoholid, Amiinid, Aniliin, Aromaatsus, Atsetoon, Dipoolmoment, Doonor (keemia), Eetrid, Eksotermiline reaktsioon, Elektronpaar, Endotermiline reaktsioon, Entalpia, Entroopia, Gibbsi vabaenergia, Hape, Hüdratatsioon, Ideaalne gaas, Interaktsioon, Ioon, Karboksüülhapped, Ketoonid, Kristallivõre, Lahus, Lahustamine, Lahusti, Lahustunud aine, Lahustuvus, Metanool, Nukleiinhapped, Nukleofiilne asendusreaktsioon, Ongström, Orbitaal, Püridiin, Protoonne lahusti, Reaktsioonivõime, Stabilisatsioon, Supramolekulaarkeemia, Tselluloos, Valgud, Van der Waalsi jõud, Vesi, Vesinikside.
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Uus!!: Solvatatsioon ja Alkoholid · Näe rohkem »
Amiinid
Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga.
Uus!!: Solvatatsioon ja Amiinid · Näe rohkem »
Aniliin
Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine.
Uus!!: Solvatatsioon ja Aniliin · Näe rohkem »
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Uus!!: Solvatatsioon ja Aromaatsus · Näe rohkem »
Atsetoon
Atsetooni keemiline valem Atsetoon ehk 2-propanoon ehk dimetüülketoon (keemiline valem CH3COCH3) on tuleohtlik madala keemistemperatuuriga (56 °C) ja sulamistemperatuuriga (–95 °C) läbipaistev vedelik, mis kuulub ketoonide aineklassi.
Uus!!: Solvatatsioon ja Atsetoon · Näe rohkem »
Dipoolmoment
Dipoolmoment on füüsikas vektorsuurus, mis iseloomustab elektrilise või magnetilise dipooli intensiivsust ja orientatsiooni.
Uus!!: Solvatatsioon ja Dipoolmoment · Näe rohkem »
Doonor (keemia)
Keemias on doonor aineosake nagu molekul (molekuli kuuluv aatom) või ioon, mis keemilises protsessis võib ära anda elektronipaari või aineosakese nagu, ioon, aatom või aatomite rühm.
Uus!!: Solvatatsioon ja Doonor (keemia) · Näe rohkem »
Eetrid
Eetri üldvalem Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma, välja arvatud funktsionaalrühmad.
Uus!!: Solvatatsioon ja Eetrid · Näe rohkem »
Eksotermiline reaktsioon
Eksotermiline reaktsioon (keemiline plahvatus Endotermiline reaktsioon "haukuv koer" süsinikdisulfiidi ja lämmastikoksiidi vahel Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust.
Uus!!: Solvatatsioon ja Eksotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Elektronpaar
Elektronipaar koosneb kahest elektronist, mis asuvad samal orbitaalil ja omavad üksteise suhtes vastupidist spinni.
Uus!!: Solvatatsioon ja Elektronpaar · Näe rohkem »
Endotermiline reaktsioon
Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust.
Uus!!: Solvatatsioon ja Endotermiline reaktsioon · Näe rohkem »
Entalpia
Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).
Uus!!: Solvatatsioon ja Entalpia · Näe rohkem »
Entroopia
Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.
Uus!!: Solvatatsioon ja Entroopia · Näe rohkem »
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Uus!!: Solvatatsioon ja Gibbsi vabaenergia · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Solvatatsioon ja Hape · Näe rohkem »
Hüdratatsioon
Näide '''hüdratatsioon'''ist: naatriumiiooni interaktsioon veemolekulidega Hüdratatsioon on keemilise ühendi füüsikaline või keemiline liitumine (hüdraatumine) või liitmine (hüdraatimine) veega.
Uus!!: Solvatatsioon ja Hüdratatsioon · Näe rohkem »
Ideaalne gaas
Ideaalne gaas ehk ideaalgaas on gaas, mis koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte.
Uus!!: Solvatatsioon ja Ideaalne gaas · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Solvatatsioon ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Uus!!: Solvatatsioon ja Ioon · Näe rohkem »
Karboksüülhapped
homoloogilises reas C1…C8. Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH).
Uus!!: Solvatatsioon ja Karboksüülhapped · Näe rohkem »
Ketoonid
Ketooni üldvalem Ketoonid on orgaanilises keemias ühendid, milles karbonüülrühm (C.
Uus!!: Solvatatsioon ja Ketoonid · Näe rohkem »
Kristallivõre
Kuubikujuliste elementaarrakkudega kristallivõre Kristallivõre on kristalli koosseisu kuuluvate aatomite, ioonide või molekulide tasakaalulisele asetusele vastavate ruumipunktide kogum, mida iseloomustab perioodiline korduvus ruumis.
Uus!!: Solvatatsioon ja Kristallivõre · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Solvatatsioon ja Lahus · Näe rohkem »
Lahustamine
Lahustamine või lahustumine (inglise dissolution) on protsess, milles tahke, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (solvendiga) andes reeglina homogeense süsteemi (lahuse).
Uus!!: Solvatatsioon ja Lahustamine · Näe rohkem »
Lahusti
Lahusti on aine (tavaliselt vedelik), mis on võimeline lahustama teisi aineid – vedelikke, gaase või tahkeid aineid.
Uus!!: Solvatatsioon ja Lahusti · Näe rohkem »
Lahustunud aine
Lahustunud aine ehk solvaat on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena.
Uus!!: Solvatatsioon ja Lahustunud aine · Näe rohkem »
Lahustuvus
Lahustuvuseks nimetatakse tahke, vedela või gaasilise aine ehk solvaadi omadust moodustada tahke, vedela või gaasilise solvendiga homogeenne lahus.
Uus!!: Solvatatsioon ja Lahustuvus · Näe rohkem »
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Uus!!: Solvatatsioon ja Metanool · Näe rohkem »
Nukleiinhapped
Nukleiinhapped on biopolümeerid, mille monomeerid on nukleotiidid.
Uus!!: Solvatatsioon ja Nukleiinhapped · Näe rohkem »
Nukleofiilne asendusreaktsioon
Nukleofiilne asendusreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus vaba elektronpaari omav reagent – nukleofiil – atakeerib substraadi molekuli, millel on elektronodefitsiitne tsenter, ning tulemusena substraadi molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga.
Uus!!: Solvatatsioon ja Nukleofiilne asendusreaktsioon · Näe rohkem »
Ongström
Ongström (tähis Å) on mittesüsteemne pikkusühik, mis võrdub ühe kümnendikuga nanomeetrist: Ongström on nimetuse saanud rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Jonas Ångströmi järgi.
Uus!!: Solvatatsioon ja Ongström · Näe rohkem »
Orbitaal
Orbitaal on lainefunktsioon, mis kirjeldab elektroni lainelaadest käitumist aatomis (aatomorbitaal) või mitmest aatomist koosnevas molekulis (molekulorbitaal).
Uus!!: Solvatatsioon ja Orbitaal · Näe rohkem »
Püridiin
Püridiin on orgaaniline ühend, mis kuulub mittebensoidsete aromaatsete ühendite klassi.
Uus!!: Solvatatsioon ja Püridiin · Näe rohkem »
Protoonne lahusti
Protoonne lahusti on selline lahusti, mis võib kergesti loovutada reagendile prootoni (H+).
Uus!!: Solvatatsioon ja Protoonne lahusti · Näe rohkem »
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Uus!!: Solvatatsioon ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »
Stabilisatsioon
Stabilisatsioon ehk stabiliseerimine on millegi stabiilseks tegemine, püsivaks muutmine.
Uus!!: Solvatatsioon ja Stabilisatsioon · Näe rohkem »
Supramolekulaarkeemia
Supramolekulaarkeemia on keemia haru, mis tegeleb molekulide assotsieerumisega süsteemideks (supramolekulaarkompleksideks), mille osapooled on seotud spetsiifilistest struktuursetest (3D) iseärasustest tulenevate põhiliselt mittekovalentsete interaktsioonidega.
Uus!!: Solvatatsioon ja Supramolekulaarkeemia · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Solvatatsioon ja Tselluloos · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Solvatatsioon ja Valgud · Näe rohkem »
Van der Waalsi jõud
Van der Waalsi jõud on füüsikalises keemias summa molekulidevahelistest jõududest, mis ei tulene kovalentsetest sidemetest ega ioonide elektrostaatilisest vastastikmõjust neutraalsete või laetud molekulidega.
Uus!!: Solvatatsioon ja Van der Waalsi jõud · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Solvatatsioon ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikside
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga.
Uus!!: Solvatatsioon ja Vesinikside · Näe rohkem »
