Kiiremini kui brauser!
40 suhted: Adiabaatiline protsess, Ahelreaktsioon (keemia), Atmosfäär, Biomeditsiin, Energia, Erosioon, Estrid, Heli, Helilaine, Heterogeenne süsteem, Homogeenne süsteem, Implosioon, Katalüsaator, Kavitatsioon, Keemia, Keemiline aktiivsus, Keemiline kineetika, Keemiline reaktsioon, Keemiline side, Kiirus, Kineetiline energia, Lahus, Molekul, Nature, Orgaanilised ühendid, Radikaal, Rõhk, Reaktsiooni kiirus, Reaktsioonivõime, Sagedus, Siseenergia, Sonoluminestsents, Soojusülekanne, Suspensioon, Tahkis, Temperatuur, Tihedus, Ultraheli, Vedelik, Vesinikperoksiid.
Adiabaatiline protsess
Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'läbistamatu') on termodünaamiline protsess, mille jooksul süsteemil puudub soojusvahetus väliskeskkonnaga.
Uus!!: Sonokeemia ja Adiabaatiline protsess · Näe rohkem »
Ahelreaktsioon (keemia)
Keemiline ahelreaktsioon on protsess, mille elementaarreaktsioonide käigus tekivad ja pidevalt regenereeritakse väga aktiivsed osakesed (enamasti vabad radikaalid või ioonid).
Uus!!: Sonokeemia ja Ahelreaktsioon (keemia) · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Sonokeemia ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Biomeditsiin
Biomeditsiin (inglise biomedicine) ehk teoreetiline meditsiin on meditsiini, bioloogia jt loodus- ja tehnikateadustega seotud arstiteaduse haru.
Uus!!: Sonokeemia ja Biomeditsiin · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Sonokeemia ja Energia · Näe rohkem »
Erosioon
Gravitatsiooniline erosioon Wadi orus Iisraelis Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub.
Uus!!: Sonokeemia ja Erosioon · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Sonokeemia ja Estrid · Näe rohkem »
Heli
Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.
Uus!!: Sonokeemia ja Heli · Näe rohkem »
Helilaine
Helilaine on tahkes, vedelas või gaasilises keskkonnas leviv deformatsioonilaine.
Uus!!: Sonokeemia ja Helilaine · Näe rohkem »
Heterogeenne süsteem
Heterogeenne süsteem on füüsikalis-keemiline süsteem, mis koosneb vähemalt kahest faasist.
Uus!!: Sonokeemia ja Heterogeenne süsteem · Näe rohkem »
Homogeenne süsteem
Homogeenne süsteem on ainult ühest faasist koosnev süsteem.
Uus!!: Sonokeemia ja Homogeenne süsteem · Näe rohkem »
Implosioon
Plahvatuse korral (ülamine pilt) kiirgub jõud allikast eemale. Implosiooni korral (alumine pilt) variseb objekt enda peale kokku (tavaliselt purustatakse välise jõu poolt)Implosioon on protsess, mille käigus mingi objekt hävitatakse tema iseenda peale kokkusurumise teel.
Uus!!: Sonokeemia ja Implosioon · Näe rohkem »
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Uus!!: Sonokeemia ja Katalüsaator · Näe rohkem »
Kavitatsioon
Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid.
Uus!!: Sonokeemia ja Kavitatsioon · Näe rohkem »
Keemia
Keemia on teadusharu, mis uurib ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.
Uus!!: Sonokeemia ja Keemia · Näe rohkem »
Keemiline aktiivsus
Keemiline aktiivsus näitab keemilise elemendi või ühendi reageerimisaktiivsust reaktsioonides.
Uus!!: Sonokeemia ja Keemiline aktiivsus · Näe rohkem »
Keemiline kineetika
Keemiliste reaktsioonide kiirused varieeruvad suures ulatuses. Need võivad toimuda plahvatuslikult, kuid võivad võtta aega ka aastaid, nagu näiteks metallide oksüdeerumine atmosfääris Keemiline kineetika on füüsikalise keemia haru, mis tegeleb keemiliste protsesside kiiruste ja kulu uurimisega.
Uus!!: Sonokeemia ja Keemiline kineetika · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Sonokeemia ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Uus!!: Sonokeemia ja Keemiline side · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Sonokeemia ja Kiirus · Näe rohkem »
Kineetiline energia
Kineetiline energia on energia.
Uus!!: Sonokeemia ja Kineetiline energia · Näe rohkem »
Lahus
Keedusoola (NaCl) lahustamine vees Lahus on kahest või enamast ainest koosnev homogeenne süsteem.
Uus!!: Sonokeemia ja Lahus · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Sonokeemia ja Molekul · Näe rohkem »
Nature
Ajakirja 25. augusti 2016 kaas Ajakirja esimese numbri kaas Nature on briti ingliskeelne multidistsiplinaarne teadusajakiri ja üks vanemaid teadusajakirju üldse.
Uus!!: Sonokeemia ja Nature · Näe rohkem »
Orgaanilised ühendid
Orgaanilised ühendid on keemiliste ühendite klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsinikuaatomitest moodustunud ahelad.
Uus!!: Sonokeemia ja Orgaanilised ühendid · Näe rohkem »
Radikaal
Radikaal on keemias aatom, ioon või molekul, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni.
Uus!!: Sonokeemia ja Radikaal · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Sonokeemia ja Rõhk · Näe rohkem »
Reaktsiooni kiirus
Raua roostetamine on aeglane reaktsioon Puuokste põlemine on kiirelt toimuv reaktsioon Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Uus!!: Sonokeemia ja Reaktsiooni kiirus · Näe rohkem »
Reaktsioonivõime
Reaktsioonivõime ehk reageerimisvõime ehk keemiline reaktiivsus on keemias tihti kasutatav üldmõiste, mis iseloomustab keemilise aine võimet osaleda keemilistes reaktsioonides: kas aine reageerib või mitte ja kui kiiresti reageerib.
Uus!!: Sonokeemia ja Reaktsioonivõime · Näe rohkem »
Sagedus
Sagedus on võrdsete ajavahemike tagant korduvate sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.
Uus!!: Sonokeemia ja Sagedus · Näe rohkem »
Siseenergia
Siseenergia (tähis U) on termodünaamilises süsteemis sisalduv kogu energia, seega süsteemi energia see osa, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikroskoopilisel tasemel.
Uus!!: Sonokeemia ja Siseenergia · Näe rohkem »
Sonoluminestsents
Üksiku mulli sonoluminestsents – üksik kaviteeruv mull Sonoluminestsents on füüsikaline nähtus, milles vedelikus olevad mullid implosiooni käigus heliga ergastamisel kiirgavad lühiajaliselt valgust.
Uus!!: Sonokeemia ja Sonoluminestsents · Näe rohkem »
Soojusülekanne
Soojusülekanne on soojuse levimine kõrgema temperatuuriga kehalt madalama temperatuuriga kehale.
Uus!!: Sonokeemia ja Soojusülekanne · Näe rohkem »
Suspensioon
Suspensioon on dispersne süsteem, mille puhul vedelikku on pihustunud tahket keemilist ainet.
Uus!!: Sonokeemia ja Suspensioon · Näe rohkem »
Tahkis
Tahkis ehk tahke keha on keha, mis on tahkeks olekuks nimetatavas agregaatolekus.
Uus!!: Sonokeemia ja Tahkis · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Sonokeemia ja Temperatuur · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Sonokeemia ja Tihedus · Näe rohkem »
Ultraheli
Ultrahelisalvestus 21-nädalase loote sõrmede liikumisest Ultraheli on heli, mille sagedus on üle 20 000 Hz.
Uus!!: Sonokeemia ja Ultraheli · Näe rohkem »
Vedelik
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust.
Uus!!: Sonokeemia ja Vedelik · Näe rohkem »
Vesinikperoksiid
Vesinikperoksiid (vananenud nimetusega vesinikülihapend, ka perhüdrool) on anorgaaniline ühend, mille molekul koosneb kahest hapniku ja kahest vesiniku aatomist – H2O2.
Uus!!: Sonokeemia ja Vesinikperoksiid · Näe rohkem »
