Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

309 suhted: Aasta sportlane (Soome), Ahven, Ahvenamaa, Ajalooline Ajakiri, Albaania keel, Aleksander I, Aleksander Nevski, Araabia keel, Artur Vassar, Autonoomia, Ühendkuningriik, Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Balti keeled, Baltimaad, Birger jarl, Bolševikud, Demokraatia, Eesti, Eesti keel, Eesti Päevaleht, Eesti-Soome piir, Eestlased, Eestlased Soomes, Elektriseade, Erik Püha, Esimene maailmasõda, Espoo, Euro, Euroopa, Euroopa Liit, Finlandiseerumine, Finnmark, Germaani keeled, Graniit, Gregorius X, Gustav IV Adolf, Halti, Hanko, Harilik kuusk, Harilik mänd, Haug, Häme, Häme kindlus, Hämeenlinna, Helsingi, Helsingi toomkirik, Hiina keel, Hispaania keel, Hunt, Ižora jõgi, ..., Ida-Euroopa aeg, Infotehnoloogia, Ingeri, Ingeri sõda, Inglise keel, Inimarengu indeks, Island, Jaanus Piirsalu, Jaapan, Järv, Jätkusõda, Joensuu linn, Judaism, Jugoslaavia, Juha Sipilä, Jyväskylä linn, Kaarle I, Kaarlo Juho Ståhlberg, Kahekümneviieaastane sõda, Kammkeraamika kultuur, Karjala, Karjalased, Karl XIV Johan, Kask, Kassikakk, Katoliiklus, Keel, Kiviaeg, Knud Suur, Kontinentaalblokaad, Kotka linn, Kouvola linn, Kristlus, Kroonika, Kuningas, Kuopio linn, Kurdi keel, Kveenid, Laama (perekond), Lahti, Lapi maakond, Lapi sõda, Lapimaa, Lappeenranta linn, Laululuik, Läänemeresoomlased, Läänemeri, Lähisarktiline kliima, Linnus, Lundi peapiiskop, Maamme, Malta keel, Metsandus, Metsis, Mikkeli linn, Moskva suurvürstiriik, Moskva tsaaririik, Muslim, Napoleon I, Näsinneula, Nöörkeraamika kultuur, Nõukogude Venemaa, Neeva lahing, Nokia (ettevõte), Norra, Norra keel, Novgorodi vabariik, Novgorodi vürst, Nuorgam, Oktoobrirevolutsioon, Oos, Operatsioon Barbarossa, Oulu linn, Paavst, Pagan, Parlamentaarne vabariik, Pähkinäsaari rahu, Päike, Pärimus, Päris-Soome, Pärsia keel, Põder, Põhja-Atlandi hoovus, Põhja-Euroopa, Põhja-Jäämeri, Põhjalaht, Põhjamaad, Põhjapolaarjoon, Põhjasõda, Põllumajandus, Petšenga, Pohjanmaa, Polaaröö, Polaarpäev, Poola keel, Pori, Prantsuse keel, Pronksiaeg, Protestantism, Pruunkaru, Puidutööstus, Rauaaeg, Reparatsioon, Riik, Ristisõjad, Ristisõjad Venemaal, Rootsi, Rootsi keel, Rootsi kuningas, Rootsi riigipeade loend, Rootslased, Rovaniemi, Rumeenia keel, Saami keeled, Saamid, Saar, Saaristomeri, Saimaa, Saksa keel, Saksa keisririik, Saksamaa, Sakslased, Salla vald (Soome), Salo linn, Sauli Niinistö, Schlüsselburg, Segamajandus, Seinäjoki linn, Sestra jõgi, Sisemajanduse kogutoodang, Skandinaavia, Somaali keel, Soo, Soome, Soome (Antsla), Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel, Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel, Soome ajaloolised maakonnad, Soome õhuvägi, Soome Õigeusu Kirik, Soome Demokraatlik Vabariik, Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel, Soome Evangeelne Luterlik Kirik, Soome haldusjaotus, Soome haridus, Soome hertsog, Soome iseseisvuspäev, Soome jäähokikoondis, Soome keel, Soome kodusõda, Soome korvpallikoondis, Soome Kuningriik, Soome laht, Soome maakaitseüksused, Soome mark, Soome meedia, Soome põhiseadus, Soome pensionisüsteem, Soome politsei, Soome riigipeade loend, Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei, Soome Suurvürstiriik, Soome Teadusselts, Soome valitsusjuhtide loend, Soome välisminister, Soome-neid, Soome-ugri keeled, Sotsiaalhoolekanne, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Suur-Helsingi, Suur-Soome idee, Suurbritannia, Suured soomlased, Taani, Tai keel, Taiga, Talvesõda, Tampere, Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa), Tatari keel, Türgi keel, Teine maailmasõda, Teine Põhjasõda, Telekommunikatsioon, Tilsiti rahu, Tundra, Turu, Turumajandus, Ungari keel, Utsjoki vald, Uusimaa, Vaasa, Vantaa, Veliki Novgorod, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1495–1497), Vene-Rootsi sõda (1554–1557), Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venelased, Venemaa, Venemaa keiser, Venemaa Keisririik, Vietnami keel, Viiburi, Viiburi kubermang, Vladimir Lenin, Yle, .fi, 1. jaanuar, 1. juuli, 1155, 1191, 12. august, 1202, 1209, 1249, 1250, 1275, 1293, 13. sajand, 1581, 1743, 18. jaanuar, 1807, 1808, 1809, 1810, 1811, 1916, 1917, 1918, 1919, 1920, 1938, 1939, 1940, 1941, 1944, 1945, 1947, 1948, 1970. aastad, 1991, 1995, 1999, 2. juuli, 20. sajand, 2002, 2003, 2005, 2007. aasta Soome parlamendivalimised, 2010, 2011. aasta Soome parlamendivalimised, 2012. aasta Soome presidendivalimised, 2016, 24. detsember, 29. märts, 6. detsember, 9. jaanuar. Laienda indeks (259 rohkem) »

Aasta sportlane (Soome)

Aasta sportlane on aunimetus, mida annab Soome spordiajakirjanike liit alates 1947.

Uus!!: Soome ja Aasta sportlane (Soome) · Näe rohkem »

Ahven

Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Soome ja Ahven · Näe rohkem »

Ahvenamaa

Ahvenamaa (soome keeles Ahvenanmaa, rootsi keeles Åland) on rohkem kui 6500 saarest koosnev saarestik Läänemeres, mis moodustab omavalitsusliku Ahvenamaa maakonna.

Uus!!: Soome ja Ahvenamaa · Näe rohkem »

Ajalooline Ajakiri

Ajalooline Ajakiri on Eestis ilmuv eelretsenseeritav akadeemiline ajakiri, mis ilmub Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi juures.

Uus!!: Soome ja Ajalooline Ajakiri · Näe rohkem »

Albaania keel

Albaania keel (gjuha shqipe, shqip) kuulub indoeuroopa keelkonda, moodustades selles omaette keelerühma.

Uus!!: Soome ja Albaania keel · Näe rohkem »

Aleksander I

Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Sankt-Peterburg – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825.

Uus!!: Soome ja Aleksander I · Näe rohkem »

Aleksander Nevski

Aleksander Nevski ehk Aleksander Jaroslavitš (30. mai 1221 (traditsiooniline sünniaeg) Pereslavl-Zalesski – 14. november 1263 Gorodets) oli Novgorodi vürst (1236–1240, 1241–1252, 1257–1263) ja Kiievi suurvürst (1249–1263).

Uus!!: Soome ja Aleksander Nevski · Näe rohkem »

Araabia keel

Araabia keele erinevad dialektid Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Araabia keel · Näe rohkem »

Artur Vassar

Artur Vassar (18. november 1911 Keeni vald, Tartumaa – 17. juuli 1977) oli eesti ajaloolane ja arheoloog.

Uus!!: Soome ja Artur Vassar · Näe rohkem »

Autonoomia

Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus'), osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näit.

Uus!!: Soome ja Autonoomia · Näe rohkem »

Ühendkuningriik

Ühendkuningriik, lühend ÜK (inglise keeles United Kingdom, lühend UK), on lühendatud nimekuju Suurbritannia eestikeelsest ametlikust nimest "Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik".

Uus!!: Soome ja Ühendkuningriik · Näe rohkem »

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (lühend ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.

Uus!!: Soome ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · Näe rohkem »

Balti keeled

Balti keeled on rühm indoeuroopa keeli.

Uus!!: Soome ja Balti keeled · Näe rohkem »

Baltimaad

Balti riigid Baltimaad ehk Balti riigid on tänapäevases mõttes kolm Läänemere idakaldal asuvat väikeriiki: Eesti, Läti ja Leedu.

Uus!!: Soome ja Baltimaad · Näe rohkem »

Birger jarl

Birger jarli portree Birger jarl (tegelikult Birger Magnusson), oli Rootsi riigitegelane (jarl), keda mainitakse ajalooallikates esmakordselt 1237.

Uus!!: Soome ja Birger jarl · Näe rohkem »

Bolševikud

Bolševikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises.

Uus!!: Soome ja Bolševikud · Näe rohkem »

Demokraatia

Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Uus!!: Soome ja Demokraatia · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti keel

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Eesti keel · Näe rohkem »

Eesti Päevaleht

Eesti Päevalehe hoone Tallinnas, Narva maantee 13. Eesti Päevaleht (EPL) on Eesti üks vanemaid päevalehti, mis on Tallinnas eestikeelsena ilmunud alates 16.

Uus!!: Soome ja Eesti Päevaleht · Näe rohkem »

Eesti-Soome piir

Eesti-Soome piir on Eesti ja Soome vaheline riigipiir.

Uus!!: Soome ja Eesti-Soome piir · Näe rohkem »

Eestlased

Rahvarõivais eestlased Kaardil on näitatud, kui suur on eestlaste osakaal Eesti maakondades. Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.

Uus!!: Soome ja Eestlased · Näe rohkem »

Eestlased Soomes

Eestlased Soomes (ka soome-eestlased) on Soomes elanud või elavad eestlased.

Uus!!: Soome ja Eestlased Soomes · Näe rohkem »

Elektriseade

Elektriseade on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud iseseisva otstarbega seade või seadmetest koosnev kogum, mis sisaldab elektrilisi või ka elektroonilisi komponente.

Uus!!: Soome ja Elektriseade · Näe rohkem »

Erik Püha

Erik Püha (S:t Erik) on kujutatud Stockholmi vapil Erik Püha ehk Erik IX ehk Erik Jedvardsson ehk Püha Erik (umbes 1120 – 18. mai 1160) oli Rootsi kuningas umbes 1150.

Uus!!: Soome ja Erik Püha · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I MS), tuntud ka kui Suur ilmasõda ja Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks, oli 1914.

Uus!!: Soome ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Espoo

Espoo (rootsi Esbo) on linn Soomes, Soome lahe põhjakaldal.

Uus!!: Soome ja Espoo · Näe rohkem »

Euro

Euro sümbol Eurod ja sendid Euro (lühend EUR, tähis €) on Euroopa ühtsesse valuutasüsteemi kuuluvate riikide ühisvaluuta.

Uus!!: Soome ja Euro · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa.

Uus!!: Soome ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa Liit

Euroopa lipp Euroopa Liit 1. juulist 2013 Euroopa Liidu äärepoolseimad piirkonnad ning ülemeremaad ja -territooriumid Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki.

Uus!!: Soome ja Euroopa Liit · Näe rohkem »

Finlandiseerumine

Soometumise aja ilminguid: Vladimir Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks Tamperes peetud Lenini sümpoosioni puhul 1970. aasta aprillis ilmunud Soome postmark. See oli esimene välisriigi isikut kujutav Soome postmark. Finlandiseerumiseks (saksa keeles Finnlandisierung; rootsi keeles finlandisering) ehk soometumiseks (soome keeles suomettuminen) nimetatakse Soome poliitikat, mil pärast vaherahu sõlmimist Nõukogude Liiduga Teises maailmasõjas tegi Soome iseseisvuse säilitamise nimel ja hiljem majandusliku kasu nimel tihedat koostööd Nõukogude Liiduga, hoidudes vastandumistest Nõukogude Liidule ja sotsialismileeri riikidele (Saksa Demokraatlikule Vabariigile, Poola Rahvavabariigile, Tšehhoslovakkiale), hoolimata oma ametlikust neutraliteedipoliitikast.

Uus!!: Soome ja Finlandiseerumine · Näe rohkem »

Finnmark

Finnmark (põhjasaami keeles Finnmárku, soome keeles Ruija) on Norra põhjapoolseim maakond.

Uus!!: Soome ja Finnmark · Näe rohkem »

Germaani keeled

Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.

Uus!!: Soome ja Germaani keeled · Näe rohkem »

Graniit

Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.

Uus!!: Soome ja Graniit · Näe rohkem »

Gregorius X

Gregorius X (Tedaldo Visconti, ka Tebaldo Visconti või Teobaldo Visconti; 1210 – 10. jaanuar 1276) oli paavst 1271–1276.

Uus!!: Soome ja Gregorius X · Näe rohkem »

Gustav IV Adolf

Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.

Uus!!: Soome ja Gustav IV Adolf · Näe rohkem »

Halti

Piiritulp Soome kõrgeimas punktis Halti (soome; põhjasaami Háldi) on tundrute rühm ja saami looduslik pühapaik Skandinaavia mägedes.

Uus!!: Soome ja Halti · Näe rohkem »

Hanko

Hanko on linn Soomes Uusimaa maakonnas.

Uus!!: Soome ja Hanko · Näe rohkem »

Harilik kuusk

Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.

Uus!!: Soome ja Harilik kuusk · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Soome ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Haug

Haugi pea Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) on hauglaste sugukonda haugi perekonda kuuluv röövkala.

Uus!!: Soome ja Haug · Näe rohkem »

Häme

Häme vapp Häme (rootsi keeles Tavastland; soome keeles Häme; inglise keeles Tavastia) on ajalooline maakond Soome lõunaosas.

Uus!!: Soome ja Häme · Näe rohkem »

Häme kindlus

Häme kindlus (ka Häme linnus) on keskaegne kindlus Soomes, Hämeenlinnas.

Uus!!: Soome ja Häme kindlus · Näe rohkem »

Hämeenlinna

Hämeenlinna on linn Soomes Kanta-Häme maakonnas, Lõuna-Soome lääni ja Hämeenlinna linna keskus.

Uus!!: Soome ja Hämeenlinna · Näe rohkem »

Helsingi

Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles Helsingfors, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.

Uus!!: Soome ja Helsingi · Näe rohkem »

Helsingi toomkirik

Helsingi toomkirik öösel Helsingi toomkirik (soome keeles Helsingin tuomiokirkko ja rootsi keeles Helsingfors domkyrka), algselt Nikolai kirik ja hiljem Suurkirik, on Helsingi piiskopkonna toomkirik ja Helsingi toomkoguduse kodukirik.

Uus!!: Soome ja Helsingi toomkirik · Näe rohkem »

Hiina keel

hiina kirjas Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb umbes 1,2 miljardit inimest peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanil, Singapuris (neis maades on ta ametlik keel), Malaisias, Indoneesias ja mujal.

Uus!!: Soome ja Hiina keel · Näe rohkem »

Hispaania keel

Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.

Uus!!: Soome ja Hispaania keel · Näe rohkem »

Hunt

Hunt ehk hallhunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Soome ja Hunt · Näe rohkem »

Ižora jõgi

Ižora jõgi Mõza-Ivanovka küla lähedal Ižora (vene Ижора (Ižora), soome Inkereenjoki, Inkerijoki) on jõgi Euroopas Venemaa Leningradi oblastis Ingerimaal.

Uus!!: Soome ja Ižora jõgi · Näe rohkem »

Ida-Euroopa aeg

Ida-Euroopa aeg (inglise k Eastern European Time, EET) on üks vööndiaja UTC + 2 h nimetustest.

Uus!!: Soome ja Ida-Euroopa aeg · Näe rohkem »

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia ehk IT (ingl Information Technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni.

Uus!!: Soome ja Infotehnoloogia · Näe rohkem »

Ingeri

Ingeri ehk Ingerimaa (soome Inkeri, rootsi ja saksa Ingermanland, vene Ингерманландия, Ингрия, Ижорская земля, ladina Ingria, inglise Ingria) on ajalooline piirkond Loode-Venemaal Peterburi ümbruses ja Leningradi oblasti lääneosas.

Uus!!: Soome ja Ingeri · Näe rohkem »

Ingeri sõda

Ingeri sõda toimus aastatel 1610–1617 Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel.

Uus!!: Soome ja Ingeri sõda · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal.

Uus!!: Soome ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimarengu indeks

Inimarengu indeks (inglise k. Human Development Index, HDI) on riikide võrdlemisel kasutatav statistiline näitaja, mis võtab arvesse kolme tegurit: oodatav eluiga, haridus ja elatustase.

Uus!!: Soome ja Inimarengu indeks · Näe rohkem »

Island

thumb Lääne-Islandi maastik Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Šotimaa ja Norra vahel.

Uus!!: Soome ja Island · Näe rohkem »

Jõulud

Jõulukuusk Jõulud on pühad, milles on kokku põimunud muistne talvise pööripäeva tähistamise kombestik 21.–27. detsembril ja kristlik Jeesuse Kristuse sündimise tähistamise kombestik 25.–27.

Uus!!: Soome ja Jõulud · Näe rohkem »

Jõululaupäev

Jõululaupäev (ka: jõuluõhtu) on 24. detsember, päev enne esimest jõulupüha.

Uus!!: Soome ja Jõululaupäev · Näe rohkem »

Jaanus Piirsalu

Jaanus Piirsalu (sündinud 27. juulil 1973) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Soome ja Jaanus Piirsalu · Näe rohkem »

Jaapan

Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.

Uus!!: Soome ja Jaapan · Näe rohkem »

Järv

Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.

Uus!!: Soome ja Järv · Näe rohkem »

Jätkusõda

Soome jalgratturid piiramisrõngas langenud Punaarmeelaste vahel 1941. Jätkusõda (soome jatkosota) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944.

Uus!!: Soome ja Jätkusõda · Näe rohkem »

Joensuu linn

Joensuu on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Ida-Soomes.

Uus!!: Soome ja Joensuu linn · Näe rohkem »

Judaism

Judaism ehk juutlus (ka: juudi usk, juudiusk; kreeka sõnast ἰουδαϊσμός iudaismos) on peamiselt juudi rahva usund.

Uus!!: Soome ja Judaism · Näe rohkem »

Jugoslaavia

Jugoslaavia nime on ametlikult või mitteametlikult kandnud ajavahemikus 1918–2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik.

Uus!!: Soome ja Jugoslaavia · Näe rohkem »

Juha Sipilä

Juha Petri Sipilä (sündinud 25. aprillil 1961 Vetelis) on Soome poliitik, alates 29. maist 2015 Soome peaminister.

Uus!!: Soome ja Juha Sipilä · Näe rohkem »

Jyväskylä linn

Jyväskylä on linn Soomes Kesk-Soome maakonnas.

Uus!!: Soome ja Jyväskylä linn · Näe rohkem »

Kaarle I

Friedrich Karl Ludwig Konstantin von Hessen-Kassel (1. mai 1868 – 28. mai 1940) oli Hesseni ja Brabandi prints ja maakrahv (Prinz und Landgraf von Hessen und Brabant).

Uus!!: Soome ja Kaarle I · Näe rohkem »

Kaarlo Juho Ståhlberg

Kaarlo Juho Ståhlberg (28. jaanuar 1865 Suomussalmi – 22. september 1952) oli Soome poliitik, esimene president (ametis 27. juulist 1919 kuni 1. märtsini 1925).

Uus!!: Soome ja Kaarlo Juho Ståhlberg · Näe rohkem »

Kahekümneviieaastane sõda

Kahekümneviieaastane sõda (soome keeles Pitkä viha) oli Liivi sõja ajal 1570 alanud sõda Moskva tsaaririigi ja Rootsi Kuningriigi vahel, mis lõppes Täyssinä rahuga 1595.

Uus!!: Soome ja Kahekümneviieaastane sõda · Näe rohkem »

Kammkeraamika kultuur

Kammkeraamika kultuur oli neoliitiline arheoloogiline kultuur, mida tuntakse valdavalt kammornamendiga keraamika järgi.

Uus!!: Soome ja Kammkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Karjala

Karjala ajaloolised osad Karjala on ajalooline piirkond Fennoskandias Venemaa ja Soome territooriumil.

Uus!!: Soome ja Karjala · Näe rohkem »

Karjalased

Karjala eri piirkonnad Karjala rahvuslipp Karjalased (enesenimetus karjalaižet) on soome-ugri rahvas, kes elab Karjalas.

Uus!!: Soome ja Karjalased · Näe rohkem »

Karl XIV Johan

Karl XIV Johan Karl XIV Johan (sünninimi Jean-Baptiste Bernadotte; 26. jaanuar 1763 – 8. märts 1844) oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1804) ja riigitegelane ning hiljem Rootsi ja Norra kuningas (viimases valitses Karl III Johani nime all) 1818–1844, Bernadotte'i dünastia rajaja.

Uus!!: Soome ja Karl XIV Johan · Näe rohkem »

Kask

Kask (Betula) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.

Uus!!: Soome ja Kask · Näe rohkem »

Kassikakk

Kassikakk (ladina keeles Bubo bubo) on kaklaste sugukonda kassikaku perekonda kuuluv lind, suurim kaklane.

Uus!!: Soome ja Kassikakk · Näe rohkem »

Katoliiklus

Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.

Uus!!: Soome ja Katoliiklus · Näe rohkem »

Keel

Keel on inimeste kasutatav märgisüsteem, kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab sümboleid ja teisi märke ja nende kombineerimise reegleid.

Uus!!: Soome ja Keel · Näe rohkem »

Kiviaeg

Kiviaeg on muinasaja periood enne metallide töötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist.

Uus!!: Soome ja Kiviaeg · Näe rohkem »

Knud Suur

Knud Suur ehk Knud II, ka Knut Suur (taani keeles Knud den Store, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Uus!!: Soome ja Knud Suur · Näe rohkem »

Kontinentaalblokaad

Kontinentaalblokaad (21. november 1806 kuni 11. aprill 1814) oli 21. novembril 1806 Berliinis Napoleon I algatusel välja kuulutatud majandusblokaad Suurbritanniale, vastuseks 16.

Uus!!: Soome ja Kontinentaalblokaad · Näe rohkem »

Kotka linn

Kotka on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Uus!!: Soome ja Kotka linn · Näe rohkem »

Kouvola linn

Kouvola on linn Soomes Lõuna-Soome läänis Kymenlaakso maakonnas.

Uus!!: Soome ja Kouvola linn · Näe rohkem »

Kristlus

Kristluse osakaal riigiti, kõrgeim osakaal on lillaga, madalaim oranžiga Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused.

Uus!!: Soome ja Kristlus · Näe rohkem »

Kroonika

Kroonika ehk ajaraamat on dateeritud sündmuste esitus ajalises järgnevuses.

Uus!!: Soome ja Kroonika · Näe rohkem »

Kuningas

Kuningas (või kuninganna) on tänapäeval monarhistliku korraga riikide enamiku riigipea.

Uus!!: Soome ja Kuningas · Näe rohkem »

Kuopio linn

Kuopio asukoht Soome kaardil Kuopio omavalitsuse ala Vaade Kuopio kesklinnale Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn.

Uus!!: Soome ja Kuopio linn · Näe rohkem »

Kurdi keel

Iraani keeled Kurdi keel on nimetus ühe või mitme iraani keelerühma keele kohta, mida kõnelevad Lääne-Aasias elavad kurdid.

Uus!!: Soome ja Kurdi keel · Näe rohkem »

Kveenid

Kveenide mitteametlik lipp Kveenid (kveeni keeles/soome keeles kveeni, norra keeles kvener, põhjasaami keeles kveanat) on 18.–19. sajandi jooksul Soome ja Rootsi põhjaosast Põhja-Norrasse emigreerunud Soome talupoegadest ja kaluritest pärinev Norra rahvusvähemus.

Uus!!: Soome ja Kveenid · Näe rohkem »

Laama (perekond)

Laama on sõraliste perekond, kuhu kuulub kaks Lõuna-Ameerika kaamellast: metsik guanako (Lama guanicoe) ja kodustatud laama (Lama glama).

Uus!!: Soome ja Laama (perekond) · Näe rohkem »

Lahti

Raudteejaam Lahti raadiomastid Lahti (soome Lahti, rootsi Lahtis) on linn Soomes Päijät-Häme maakonnas.

Uus!!: Soome ja Lahti · Näe rohkem »

Lapi maakond

Lapi maakond on maakond Soome põhjaosas.

Uus!!: Soome ja Lapi maakond · Näe rohkem »

Lapi sõda

Muonio Lapi sõda oli relvakonflikt Soome ja Saksamaa vahel Teise maailmasõja lõpul 15. septembrist 1944 kuni 25. aprillini 1945 Lapimaal.

Uus!!: Soome ja Lapi sõda · Näe rohkem »

Lapimaa

Lapimaa kaardil. Saami lipp Lapimaa on saamide asuala praeguses Põhja-Norras, Põhja-Rootsis, Põhja-Soomes ja Koola poolsaarel.

Uus!!: Soome ja Lapimaa · Näe rohkem »

Lappeenranta linn

Lappeenranta (rootsi keeles Villmanstrand) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Lõuna-Karjalas Saimaa järve kaldal umbes 30 kilomeetri kaugusel Venemaa piirist.

Uus!!: Soome ja Lappeenranta linn · Näe rohkem »

Laululuik

Laululuik (Cygnus cygnus) on partlaste sugukonda kuuluv suur veelind.

Uus!!: Soome ja Laululuik · Näe rohkem »

Läänemeresoomlased

Läänemeresoome keeled Läänemeresoomlased (ka läänemeresoome rahvad, läänemeresoome hõimud) on läänemeresoome keeli kõnelev ajalooline rahvuste rühm Põhja-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Läänemeresoomlased · Näe rohkem »

Läänemeri

Läänemeri märtsis 2000 Läänemeri ehk Limneameri (eesti keeles on nimi "Balti meri ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.

Uus!!: Soome ja Läänemeri · Näe rohkem »

Lähisarktiline kliima

Lähisarktiline kliima on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele Lähisarktiline kliima on väga karm Lähisarktiline kliima on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik lähisarktilisele kliimavöötmele.

Uus!!: Soome ja Lähisarktiline kliima · Näe rohkem »

Linnus

Kuressaare piiskopilinnuse konvendihoone õhtuhämaruses Linnus on muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid.

Uus!!: Soome ja Linnus · Näe rohkem »

Lundi peapiiskop

Lundi peapiiskop oli 1104-1536 Lundi peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile.

Uus!!: Soome ja Lundi peapiiskop · Näe rohkem »

Maamme

Laulu "Vårt land" 1863. aasta väljaande kaas "Maamme" (rootsi keeles "Vårt land", 'Meie maa') on de facto Soome Vabariigi riigihümn.

Uus!!: Soome ja Maamme · Näe rohkem »

Malta keel

Malta keel on afroaasia keelkonna semiidi rühma kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Malta keel · Näe rohkem »

Metsandus

Metsandus on primaarse sektori haru, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmisega, kasutamise, säilitamisega ja uuendamisega.

Uus!!: Soome ja Metsandus · Näe rohkem »

Metsis

Metsis ehk mõtus (Tetrao urogallus) on Euroopa suurim kanaline.

Uus!!: Soome ja Metsis · Näe rohkem »

Mikkeli linn

Mikkeli (rootsi keeles Sankt Michel) on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes Ida-Soome lääni Lõuna-Savo maakonnas.

Uus!!: Soome ja Mikkeli linn · Näe rohkem »

Moskva suurvürstiriik

Moskva suurvürstiriik (vene keeles Великое княжество Московское) oli riik, mis tekkis 13. sajandi teisel poolel Vladimiri-Suzdali vürstiriigi osastisvürstiriigina; sai 14. sajandi keskpaiku suurvürstiriigiks ja eksisteeris sellisena aastani 1547, mil Ivan IV kuulutas ta Moskva tsaaririigiks.

Uus!!: Soome ja Moskva suurvürstiriik · Näe rohkem »

Moskva tsaaririik

Русское царствоVene tsaaririik Moskoovia lipp Lipp (alates 1613. aastast)Vapp (1582) 300pxMoskoovia, 1600 Keelvene keel PealinnMoskva Riigipeatsaar Pindalaumbes 2 800 000 km² 1533 Rahvaarv? Iseseisvus1547 Rahaühikrubla Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.

Uus!!: Soome ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »

Muslim

Muslim ehk moslem on inimene, kes tunnistab islami usku ja järgib islami rituaale.

Uus!!: Soome ja Muslim · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Soome ja Napoleon I · Näe rohkem »

Näsinneula

Näsinneula on vaatetorn Soomes Tamperes.

Uus!!: Soome ja Näsinneula · Näe rohkem »

Nöörkeraamika kultuur

Nöörkeraamika kultuur hakkas levima Eestis 3000.

Uus!!: Soome ja Nöörkeraamika kultuur · Näe rohkem »

Nõukogude Venemaa

Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).

Uus!!: Soome ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »

Neeva lahing

Neeva lahing (vene keeles Невская битва, rootsi keeles slaget vid Neva) peeti 15. juulil 1240 Novgorodi vabariigi ja Rootsi sõjavägede vahel Neeva jõel, Ust-Ižora asula lähedal.

Uus!!: Soome ja Neeva lahing · Näe rohkem »

Nokia (ettevõte)

Nokia on Soome telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaettevõte.

Uus!!: Soome ja Nokia (ettevõte) · Näe rohkem »

Norra

Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 782 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.

Uus!!: Soome ja Norra · Näe rohkem »

Norra keel

Norra keel (norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.

Uus!!: Soome ja Norra keel · Näe rohkem »

Novgorodi vabariik

Новгородская земьляNovgorodimaa 100px100px LippVapp 300pxNovgorodimaa, 1400 ÕukonnakeelVanavene ReligioonÕigeusk PealinnSuur-Novgorod RiigipeaNovgorodi vürst Seadusandlik võimNovgorodi veetše Iseseisvus1136–1478 Novgorodi vabariik oli ajavahemikul 1136–1478 tänapäeva Loode-Venemaal eksisteerinud riik.

Uus!!: Soome ja Novgorodi vabariik · Näe rohkem »

Novgorodi vürst

Novgorodi vürst oli Novgorodi vürstiriigi ja Novgorodi Vabariigi valitseja tiitel.

Uus!!: Soome ja Novgorodi vürst · Näe rohkem »

Nuorgam

Nuorgami küla Soome ja Euroopa Liidu põhjapoolseim punkt Nuorgam (põhjasaami: Njuorggán) on küla Lapimaal, Utsjoki vallas.

Uus!!: Soome ja Nuorgam · Näe rohkem »

Oktoobrirevolutsioon

Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii. Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.

Uus!!: Soome ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »

Oos

pisi Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.

Uus!!: Soome ja Oos · Näe rohkem »

Operatsioon Barbarossa

Operatsioon Barbarossa (saksa keeles: Unternehmen Barbarossa, ka Fall Barbarossa) oli koodnimetus Teise maailmasõjas käigus aset leidnud teljeriikide sissetungile Nõukogude Liitu, mis algas 22.

Uus!!: Soome ja Operatsioon Barbarossa · Näe rohkem »

Oulu linn

Oulu on Soome rahvaarvult viies linn, Põhja-Pohjanmaa maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Oulu linn · Näe rohkem »

Paavst

Paavst (ka Rooma paavst) (ladina papa; kreeka πάππας pappas, 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.

Uus!!: Soome ja Paavst · Näe rohkem »

Pagan

Pagan (ladina keeles paganus 'maamees, talupoeg'.

Uus!!: Soome ja Pagan · Näe rohkem »

Parlamentaarne vabariik

Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.

Uus!!: Soome ja Parlamentaarne vabariik · Näe rohkem »

Pähkinäsaari rahu

Pähkinäsaari rahu (tuntud ka: Nöteborgi rahu ja Orešeki rahu) oli 1323.

Uus!!: Soome ja Pähkinäsaari rahu · Näe rohkem »

Päike

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht.

Uus!!: Soome ja Päike · Näe rohkem »

Pärimus

Pärimus ehk traditsioon ehk suuline pärimus on kõige kitsamas tähenduses suuliselt põlvest põlve edasikantav lugu eeldatavalt läbielatud või pealtnähtud sündmusest.

Uus!!: Soome ja Pärimus · Näe rohkem »

Päris-Soome

Päris-Soome (soome Varsinais-Suomi, rootsi Egentliga Finland) on maakond Soome edelaosas.

Uus!!: Soome ja Päris-Soome · Näe rohkem »

Pärsia keel

Praegune pärsia, dari ja tadžiki keele leviala Pärsia keel (pärsia keeles فارسی (fārsī)) on Indoeuroopa keel, mis on Iraanis ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Pärsia keel · Näe rohkem »

Põder

Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.

Uus!!: Soome ja Põder · Näe rohkem »

Põhja-Atlandi hoovus

Põhja-Atlandi hoovus on Golfi hoovuse jätk Põhja-Atlandi hoovus on soe pinnahoovus Atlandi ookeani põhjaosas, Golfi hoovuse jätk.

Uus!!: Soome ja Põhja-Atlandi hoovus · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Soome ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhja-Jäämeri

Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.

Uus!!: Soome ja Põhja-Jäämeri · Näe rohkem »

Põhjalaht

Põhjalahe kaart. Põhjalaht ehk Botnia laht (soome keeles Pohjanlahti, rootsi keeles Bottniska viken) on laht Läänemere põhjaosas.

Uus!!: Soome ja Põhjalaht · Näe rohkem »

Põhjamaad

Põhjamaad kaardil Põhjamaade lipud Põhjamaad (poeetiliselt ka: Põhjala) on piirkond, mis hõlmab Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani koos Ahvenamaa, Fääri saarte ja Gröönimaaga.

Uus!!: Soome ja Põhjamaad · Näe rohkem »

Põhjapolaarjoon

Maailma kaart (põhjapolaarjoon on märgitud punase jooniga) Põhjapolaarjoon Soomes, 1975. Põhjapolaarjoon Soomes 2015 Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev.

Uus!!: Soome ja Põhjapolaarjoon · Näe rohkem »

Põhjasõda

Põhjasõda oli 1700.–1721.

Uus!!: Soome ja Põhjasõda · Näe rohkem »

Põllumajandus

Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.

Uus!!: Soome ja Põllumajandus · Näe rohkem »

Petšenga

Petsamo vapp enne 1944. aastat Petšenga (soome keeles Petsamo) on alev Venemaa Murmanski oblastis, Petšenga rajooni keskus.

Uus!!: Soome ja Petšenga · Näe rohkem »

Pohjanmaa

Pohjanmaa (tähendus 'Põhjamaa'; rootsi Österbotten) on maakond Soome lääneosas.

Uus!!: Soome ja Pohjanmaa · Näe rohkem »

Polaaröö

Päike on polaaröö ajal horisondist madalamal Polaaröö lõunapoolusel Antarktikas Polaaröö on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal.

Uus!!: Soome ja Polaaröö · Näe rohkem »

Polaarpäev

Polaarpäeva ajal päike öösel ei looju. Polaarpäev on ajavahemik, mille vältel Päike püsib ööpäev ringi silmapiirist kõrgemal.

Uus!!: Soome ja Polaarpäev · Näe rohkem »

Poola keel

Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.

Uus!!: Soome ja Poola keel · Näe rohkem »

Pori

Pori (rootsi keeles Björneborg, ladina keeles Arctopolis) on linn Soomes, Satakunta maakonnas, Kokemäenjoki jõe kaldal.

Uus!!: Soome ja Pori · Näe rohkem »

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Uus!!: Soome ja Prantsuse keel · Näe rohkem »

Pronksiaeg

Muséum de Toulouse Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.

Uus!!: Soome ja Pronksiaeg · Näe rohkem »

Protestantism

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.

Uus!!: Soome ja Protestantism · Näe rohkem »

Pruunkaru

Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.

Uus!!: Soome ja Pruunkaru · Näe rohkem »

Puidutööstus

Puidutööstusettevõte Hulja külas Lääne-Viru maakonnas. Puidutööstus on töötleva majanduse haru, mis tegeleb puidu mehaanilise, keemilise ja termilise töötlemisega.

Uus!!: Soome ja Puidutööstus · Näe rohkem »

Rauaaeg

Rauaaeg on esiaja hilisem põhijärk, millal tähtsaim tööriista- ja relvamaterjal oli raud.

Uus!!: Soome ja Rauaaeg · Näe rohkem »

Reparatsioon

Reparatsioon on sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.

Uus!!: Soome ja Reparatsioon · Näe rohkem »

Riik

Riik on ühiskondlike gruppide (indiviidide) kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure (sotsioloogiline lähenemine).

Uus!!: Soome ja Riik · Näe rohkem »

Ristisõjad

Ristisõjad ehk ristiretked olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti sanktsioneeritud sõjakäigud ristiusu kaitseks või levitamiseks väljapoole Rooma Katoliku kiriku kultuuriruumi.

Uus!!: Soome ja Ristisõjad · Näe rohkem »

Ristisõjad Venemaal

Ristisõjad Venemaal (1240–1242) olid Rooma paavsti Gregorius IX legaadi Modena Wilhelmi, Taani kuninga Valdemar II ja Liivimaa ordumeistri Hermann Balke vahel 7. juunil 1238 Taanis Sjællandi saarel sõlmitud mõjusfääride Stensby jaotuslepingu alusel toimunud sõjategevus Pihkva ja Novgorodi vabariigi vastu.

Uus!!: Soome ja Ristisõjad Venemaal · Näe rohkem »

Rootsi

Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (62° põhjalaiust, 15° idapikkust).

Uus!!: Soome ja Rootsi · Näe rohkem »

Rootsi keel

Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.

Uus!!: Soome ja Rootsi keel · Näe rohkem »

Rootsi kuningas

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.

Uus!!: Soome ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »

Rootsi riigipeade loend

Rootsi riigipeade loend loetleb teadaolevad Rootsi kuningaid kuni tänapäevani.

Uus!!: Soome ja Rootsi riigipeade loend · Näe rohkem »

Rootslased

right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.

Uus!!: Soome ja Rootslased · Näe rohkem »

Rovaniemi

Rovaniemi asend Soome kaardil Rovaniemi (saami keeles Roavenjárga ehk Roavvenjárga) on Soome põhjapoolseim linn ja Lapi maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Rovaniemi · Näe rohkem »

Rumeenia keel

Rumeenia keel on keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.

Uus!!: Soome ja Rumeenia keel · Näe rohkem »

Saami keeled

Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm Uurali keeli, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.

Uus!!: Soome ja Saami keeled · Näe rohkem »

Saamid

Saami lipp. Saami perekond eelmise sajandi alguses Saamid (ka laplased; endanimetus sabme, saami, põhjasaami keeles ainsuses sápmelaš, mitmuses sápmelaččat; varasem eestikeelne nimi laplased) on rahvas Euroopas Fennoskandia põhjaosas Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal (Murmanski oblastis).

Uus!!: Soome ja Saamid · Näe rohkem »

Saar

Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.

Uus!!: Soome ja Saar · Näe rohkem »

Saaristomeri

Saaristomeri Saaristomeri on skääriderohke mereala Läänemeres Edela-Soome ja Ahvenamaa vahel.

Uus!!: Soome ja Saaristomeri · Näe rohkem »

Saimaa

Laine murdub Joutsenos randa Saimaa on järv Soome kaguosas.

Uus!!: Soome ja Saimaa · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keele levik maailmas. '''Tumeoranž:''' riigikeel '''Heleoranž:''' teine riigikeel või mitteametlik asjaajamiskeel '''Oranž ruut:''' saksakeelne vähemus Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saksa keisririik

Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, mil Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks, ja mis lõppes faktiliselt siis, kui Philipp Scheidemann kuulutas 9. novembril 1918 välja vabariigi, ja juriidiliselt siis, kui Wilhelm II 28. novembril 1918 troonist loobus (formaalselt ei muudetud riigi nime kuni 1945. aastani).

Uus!!: Soome ja Saksa keisririik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Soome ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sakslased

Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.

Uus!!: Soome ja Sakslased · Näe rohkem »

Salla vald (Soome)

Salla on vald Soomes Lapi maakonnas.

Uus!!: Soome ja Salla vald (Soome) · Näe rohkem »

Salo linn

Salo on linnaks nimetatav haldusüksus Soomes Päris-Soome maakonnas.

Uus!!: Soome ja Salo linn · Näe rohkem »

Sauli Niinistö

Sauli Väinämö Niinistö (sündinud 24. augustil 1948 SalosKadri Veermäe "Sauli Niinistö: Väikerahval tuleb kokku hoida" Postimees, 19. jaanuar 2012, lk 10) on Soome poliitik, alates 1. märtsist 2012 on Soome president.

Uus!!: Soome ja Sauli Niinistö · Näe rohkem »

Schlüsselburg

Schlüsselburg (saksa 'võtmekindlus', soome Pähkinälinna, vene keeles ka Орешек) on linn Venemaal Leningradi oblastis Kirovski rajoonis.

Uus!!: Soome ja Schlüsselburg · Näe rohkem »

Segamajandus

Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel.

Uus!!: Soome ja Segamajandus · Näe rohkem »

Seinäjoki linn

Seinäjoki on linnaks nimetatav omavalitsusüksus Soomes, Lõuna-Pohjanmaa maakonna keskus.

Uus!!: Soome ja Seinäjoki linn · Näe rohkem »

Sestra jõgi

Sestra jõgi (soome Rajajoki) on Karjala kannasel Leningradi oblastis asuv jõgi.

Uus!!: Soome ja Sestra jõgi · Näe rohkem »

Sisemajanduse kogutoodang

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ehk sisemajanduse koguprodukt (SKP) (inglise keeles Gross Domestic Product, GDP) on mingil kindlal territooriumil (tavaliselt mingis riigis) aasta jooksul toodetud lõpphüviste koguväärtus.

Uus!!: Soome ja Sisemajanduse kogutoodang · Näe rohkem »

Skandinaavia

Satelliidifoto Skandinaavia poolsaarest ja naabermaadest Olaus Magnuse kaart "Carta Marina" aastast 1539 Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).

Uus!!: Soome ja Skandinaavia · Näe rohkem »

Somaali keel

Somaali keel on afroaasia keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Somaali keel · Näe rohkem »

Soo

Soo Põhja-Saksamaal. Talvine Kakerdaja raba. Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal. Rõuge vallas. Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.

Uus!!: Soome ja Soo · Näe rohkem »

Soome

Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest.

Uus!!: Soome ja Soome · Näe rohkem »

Soome (Antsla)

Soome on küla Võru maakonnas Antsla vallas.

Uus!!: Soome ja Soome (Antsla) · Näe rohkem »

Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel

Soome osales 2014. aasta taliolümpiamängudel 103 sportlasega ja 9 spordialaga.

Uus!!: Soome ja Soome 2014. aasta taliolümpiamängudel · Näe rohkem »

Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel

Soome osales Rio de Janeiros toimunud 2016. aasta suveolümpiamängudel.

Uus!!: Soome ja Soome 2016. aasta suveolümpiamängudel · Näe rohkem »

Soome ajaloolised maakonnad

kaasaegsete maakondade piirid) Rootsi ja Soome maakonnad 1658 kuni 1809 Soome ajaloolised maakonnad (soome keeles historialliset maakunnat, rootsi keeles historiska landskap) on pärand Soome ühisest ajaloost Rootsiga.

Uus!!: Soome ja Soome ajaloolised maakonnad · Näe rohkem »

Soome õhuvägi

Soome õhuvägi (soome Suomen ilmavoimat, rootsi Finlands Flygvapen) on Soome kaitseväe väeliik.

Uus!!: Soome ja Soome õhuvägi · Näe rohkem »

Soome Õigeusu Kirik

Soome Õigeusu Kirik (soome keeles Suomen ortodoksinen kirkko; rootsi keeles Finlands ortodoxa kyrka) on Soomes tegutsev usuühing, osa ülemaailmsest õigeusu kirikust.

Uus!!: Soome ja Soome Õigeusu Kirik · Näe rohkem »

Soome Demokraatlik Vabariik

2. detsembril 1939. Vasakult seisavad Ždanov, Vorošilov, Stalin ja Kuusinen. Alla kirjutab Molotov Soome Demokraatlik Vabariik (soome keeles Suomen Kansanvaltainen Tasavalta) oli Nõukogude Liidu poolt Talvesõjas okupeeritud Soome maa-alade propagandistlik nimetus.

Uus!!: Soome ja Soome Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »

Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel

Soome on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud alates 1961. aastast.

Uus!!: Soome ja Soome Eurovisiooni lauluvõistlusel · Näe rohkem »

Soome Evangeelne Luterlik Kirik

Soome Evangeelne Luterlik Kirik (soome keeles Suomen evankelis-luterilainen kirkko, rootsi keeles Evangelisk-lutherska kyrkan i Finland) on Soome suurim usuühing ja maailma üks suuremaid luterlikke kirikuid, kuhu 2014.

Uus!!: Soome ja Soome Evangeelne Luterlik Kirik · Näe rohkem »

Soome haldusjaotus

Soome jaguneb.

Uus!!: Soome ja Soome haldusjaotus · Näe rohkem »

Soome haridus

Haridus Soomes koosneb üldhariduslikust koolitusest, ametlikust koolitusest ning kõrgkoolitusest.

Uus!!: Soome ja Soome haridus · Näe rohkem »

Soome hertsog

Soome hertsog (rootsi hertig av Finland, soome Suomen herttua) on Rootsi aadlitiitel, mida on kandnud mitmed Rootsi printsid (lisaks printsidele kandis tiitlit ka Magnus IV armuke Bengt Algotsson).

Uus!!: Soome ja Soome hertsog · Näe rohkem »

Soome iseseisvuspäev

Soome lipp Helsingi Tähtitorninmäki lipumastis iseseisvuspäeval 2011 Soome iseseisvuspäev on Soome rahvuspüha, mida tähistatakse Soome iseseisvumise auks 1917.

Uus!!: Soome ja Soome iseseisvuspäev · Näe rohkem »

Soome jäähokikoondis

Soome mängijad pronksmedalitega 2010. aasta olümpiajääl Maailmameistri tiitli tähistamine Helsingis 2011 Soome jäähokikoondis on Soome esinduskoondis jäähokis.

Uus!!: Soome ja Soome jäähokikoondis · Näe rohkem »

Soome keel

Soome tähestik Soome keel on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.

Uus!!: Soome ja Soome keel · Näe rohkem »

Soome kodusõda

Soome kodusõda (Suomen sisällissota) oli Soome Senati ja Soome Rahvavabariigi/Soome Sotsialistlik Töölisvabariik juhitud relvastatud väeüksuste vaheline sõjategevus Soomes 27. jaanuarist 15. maini 1918.

Uus!!: Soome ja Soome kodusõda · Näe rohkem »

Soome korvpallikoondis

Soome korvpallikoondis 1939. aastal Soome korvpallikoondis on Soome esinduskoondis korvpallis.

Uus!!: Soome ja Soome korvpallikoondis · Näe rohkem »

Soome Kuningriik

Suomen Kuningaskunta,Konungariket Finland Soome Kuningriik Soome lippSoome lipp Soome vappSoome vapp Riigikeeledsoome ja rootsi PealinnHelsingi KuningasKaarle Fredrik RiigihoidjaPehr Evind Svinhufvud, Carl Gustaf Emil Mannerheim Iseseisvus9. oktoober 1918 RahaühikSoome mark RiigihümnMaamme (Vårt land) Soome Kuningriik (soome Suomen Kuningaskunta, rootsi Konungariket Finland) oli riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Nõukogude Venemaa vahel 9. oktoobrist 14. detsembrini 1918.

Uus!!: Soome ja Soome Kuningriik · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Soome ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome maakaitseüksused

Käiseembleem Satakunna maakaitsekompanii lipupüha paraadil 2009 Soome maakaitseüksused (Soome keeles: Maakuntajoukot) on Soome kaitsejõudude koosseisu kuuluv vabatahtlik territoriaalne riigikaitseorganisatsioon.

Uus!!: Soome ja Soome maakaitseüksused · Näe rohkem »

Soome mark

1986. aasta 100-margane rahatäht Jean Sibeliuse portreega Soome mark (soome markka, rootsi mark) oli Soome valuuta aastast 1860 kuni 28. veebruarini 2002, kui võeti täielikult kasutusele euro, mida tutvustati juba 1. jaanuaril.

Uus!!: Soome ja Soome mark · Näe rohkem »

Soome meedia

Soomes meediasüsteemis eksisteerivad kõrvuti era- ja avalik-õiguslik meedia.

Uus!!: Soome ja Soome meedia · Näe rohkem »

Soome põhiseadus

Soome põhiseadus (soome keeles Suomen perustuslaki; rootsi keeles Finlands grundlag) on Soome Vabariigi põhiseadus.

Uus!!: Soome ja Soome põhiseadus · Näe rohkem »

Soome pensionisüsteem

Soome seadusjärgne pensionisüsteem koosneb.

Uus!!: Soome ja Soome pensionisüsteem · Näe rohkem »

Soome politsei

Soome politseiauto Soome politsei (soome: Poliisi, rootsi: Polisen) on Soome Siseministeeriumi alluvuses olev politseiorganisatsioon.

Uus!!: Soome ja Soome politsei · Näe rohkem »

Soome riigipeade loend

Soome riigipeade loend loetleb Soome presidendid alates riigi esmakordsest iseseisvumisest 1917.

Uus!!: Soome ja Soome riigipeade loend · Näe rohkem »

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei

Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei (lühend: SDP, soome Suomen Sosialidemokraattinen Puolue, rootsi Finlands Socialdemokratiska Parti) on Soome erakond.

Uus!!: Soome ja Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei · Näe rohkem »

Soome Suurvürstiriik

Soome Suurvürstiriik oli Venemaa keisririigi koosseisu kuulunud autonoomne haldusüksus, mille valitseja oli personaaluniooni alusel Venemaa keiser.

Uus!!: Soome ja Soome Suurvürstiriik · Näe rohkem »

Soome Teadusselts

Soome Teadusselts, ka Societas Scientiarum Fennica (soome keeles Suomen Tiedeseura, rootsi keeles Finska Vetenskaps-Societeten) on Soome vanim teadusakadeemia.

Uus!!: Soome ja Soome Teadusselts · Näe rohkem »

Soome valitsusjuhtide loend

Soome valitsusjuhtide loend loetleb Soome valitsusjuhte.

Uus!!: Soome ja Soome valitsusjuhtide loend · Näe rohkem »

Soome välisminister

Soome välisminister on Soome valitsuse liige, kes juhib välisministeeriumi.

Uus!!: Soome ja Soome välisminister · Näe rohkem »

Soome-neid

Soome-neid postkaardil, 1906 Soome-neid (soome keeles Suomi-neito) on Soome isikustatud kuju, mis on sellisena leidnud kasutamist kunstis, kirjanduses ja muudes žanrides.

Uus!!: Soome ja Soome-neid · Näe rohkem »

Soome-ugri keeled

Soome-ugri keeled on Uurali keelkonna suurim haru, mille soome allharusse kuuluvaid (soome, eesti jt) keeli kõnelevad rahvad elavad Euroopa põhjaosas ning ugri haru keeli kõneldakse nii Doonau jõgikonnas (ungari) kui ka Lääne-Siberis (handi ja mansi keeled).

Uus!!: Soome ja Soome-ugri keeled · Näe rohkem »

Sotsiaalhoolekanne

Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine.

Uus!!: Soome ja Sotsiaalhoolekanne · Näe rohkem »

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei

Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel tegutsenud partei Venemaa keisririigis.

Uus!!: Soome ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »

Suur-Helsingi

Suur-Helsingi kaart Suur-Helsingi (soome Helsingin seutu ehk Pääkaupunkiseutu, rootsi Helsingforsregionen) on regioon Soome lõunaosas, mille moodustab neli linna: Helsingi, Espoo, Kauniainen ning Vantaa.

Uus!!: Soome ja Suur-Helsingi · Näe rohkem »

Suur-Soome idee

Pariisi rahulepingu 1947 järgselt. Suur-Soome (soome keeles: Suur-Suomi) oli idee, mis sündis maa põlisasukatele tagastamise poliitika liikumiste hulgas ning väljendas Euroopa rahvusluse Soome vormi enne Teist maailmasõda.

Uus!!: Soome ja Suur-Soome idee · Näe rohkem »

Suurbritannia

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (lühendnimed Suurbritannia, Ühendkuningriik, ÜK; ingliskeelne lühend UK) on riik, mis koosneb Inglismaast, Šotimaast, Walesist ja Põhja-Iirimaast.

Uus!!: Soome ja Suurbritannia · Näe rohkem »

Suured soomlased

"Suured soomlased" ("Suuret suomalaiset") oli 2004 korraldatud Soome Yleisradio võistlussaade, milles televaatajad said hääletuse teel välja selgitada kõigi aegade suurima soomlase.

Uus!!: Soome ja Suured soomlased · Näe rohkem »

Taani

Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.

Uus!!: Soome ja Taani · Näe rohkem »

Tai keel

Tai keel (tai keeles ภาษาไทย (phasa Thai) 'tailaste keel') on Tai ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Tai keel · Näe rohkem »

Taiga

Norra taiga Siberi taiga Taiga levik põhjapoolkeral Taiga on põhjapoolkera parasvöötme mandrilise kliimaga ala (bioom) okasmetsa enamusega.

Uus!!: Soome ja Taiga · Näe rohkem »

Talvesõda

Talvesõda (soome keeles talvisota, rootsi keeles vinterkriget) oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast.

Uus!!: Soome ja Talvesõda · Näe rohkem »

Tampere

Tampere (rootsi Tammerfors) on linn Soomes Lääne-Soome läänis Pirkanmaa maakonnas.

Uus!!: Soome ja Tampere · Näe rohkem »

Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)

Rahulepinguga määratletud piirialad. Petsamo piirkond Soomele ja Repola ja Porajärvi piirkond Nõukogude Venemaale. Tartu rahu oli Soome Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel 14. oktoobril 1920 allakirjutatud rahuleping, mis lõpetas Soome kodusõja, milles Nõukogude Venemaa toetas Soome kommuniste materiaalselt ja sõjaliselt.

Uus!!: Soome ja Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa) · Näe rohkem »

Tatari keel

Kakskeelne (vene ja tatari) silt Kaasani metroos. Tatari keel (tatari татар теле, татарча, tatar tele, tatarça; täpsemalt volga- ehk kaasanitatari keel) on turgi keelte kõptšaki-bulgari rühma kuuluv keel, mida kõneldakse Tatarstanis, Baškortostanis ja mitmel pool mujal Venemaa Föderatsioonis.

Uus!!: Soome ja Tatari keel · Näe rohkem »

Türgi keel

Türgi keel (Türkçe) on turgi keelte oguusi rühma kuuluv keel, Türgi ametlik keel.

Uus!!: Soome ja Türgi keel · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II MS) oli 1. septemberist 1939 2. septemberini 1945 kestnud maailmasõda.

Uus!!: Soome ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Teine Põhjasõda

Teine Põhjasõda (ka Põhjasõda) toimus aastatel 1655–1661 Läänemere maades, sealhulgas Rzeczpospolitas.

Uus!!: Soome ja Teine Põhjasõda · Näe rohkem »

Telekommunikatsioon

Suurim paraboolantenn satelliitside jaoks. Raisting, Baieri, Saksamaa Teleprinteri mudel 33 ASR, millel oli perfolint ja augusti. Kasutati arvutiterminalides Telekommunikatsioon (nimetatud ka: elektrooniline side, kaugandmeside, kaugside) tähendab informatsiooni edastamist ja sidepidamist pikemate vahemaade taha.

Uus!!: Soome ja Telekommunikatsioon · Näe rohkem »

Tilsiti rahu

Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel. Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast tema võitu Friedlandi lahingus.

Uus!!: Soome ja Tilsiti rahu · Näe rohkem »

Tundra

Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.

Uus!!: Soome ja Tundra · Näe rohkem »

Turu

Turu (soome keeles Turku; rootsi keeles Åbo) on linn Soome edelarannikul Aura jõe suudmes.

Uus!!: Soome ja Turu · Näe rohkem »

Turumajandus

Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena.

Uus!!: Soome ja Turumajandus · Näe rohkem »

Ungari keel

Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.

Uus!!: Soome ja Ungari keel · Näe rohkem »

Utsjoki vald

Utsjoki vald (põhjasaami keeles Ohcejoga gielda) on 3. järgu haldusüksus (vald) Soome Lapi maakonnas.

Uus!!: Soome ja Utsjoki vald · Näe rohkem »

Uusaasta

Uusaasta on püha, mil tähistatakse uue kalendriaasta algust.

Uus!!: Soome ja Uusaasta · Näe rohkem »

Uusimaa

Uusimaa on maakond Soomes Lõuna-Soome läänis Soome lahe kaldal.

Uus!!: Soome ja Uusimaa · Näe rohkem »

Vaasa

Vaasa (soome Vaasa, rootsi Vasa) on linn Soome läänerannikul Pohjanmaa maakonnas Merenkurkku kitsaimas osas, kus Soomet ja Rootsit eraldab vaid 80 km.

Uus!!: Soome ja Vaasa · Näe rohkem »

Vantaa

Vantaa on linn Soomes Uusimaa maakonnas, Helsingist vahetult põhjas.

Uus!!: Soome ja Vantaa · Näe rohkem »

Veliki Novgorod

Novgorodi kreml Veliki Novgorod ('Suur Novgorod'; varem Novgorod ('uuslinn')) on linn Venemaal, Novgorodi oblasti keskus.

Uus!!: Soome ja Veliki Novgorod · Näe rohkem »

Vene keel

Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.

Uus!!: Soome ja Vene keel · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1495–1497)

Vene-Rootsi sõda (1495–1497) oli sõda Moskva suurvürstiriigi ja Rootsi kuningriigi vahel valduste pärast Soomes ja Karjalas aastatel 1495–1497.

Uus!!: Soome ja Vene-Rootsi sõda (1495–1497) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1554–1557)

Vene-Rootsi sõda oli 1554–1557 Vene tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõda.

Uus!!: Soome ja Vene-Rootsi sõda (1554–1557) · Näe rohkem »

Vene-Rootsi sõda (1656–1658)

Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.

Uus!!: Soome ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »

Venelased

Venelased (endanimetus русские) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab põhiliselt Venemaal ja selle naaberriikides.

Uus!!: Soome ja Venelased · Näe rohkem »

Venemaa

Venemaa (ametlik nimi Venemaa Föderatsioon) on riik Euroopas ja Aasias.

Uus!!: Soome ja Venemaa · Näe rohkem »

Venemaa keiser

Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.

Uus!!: Soome ja Venemaa keiser · Näe rohkem »

Venemaa Keisririik

Pоссійская ИмперіяVenemaa Keisririik 130px LippVapp (1883) 300pxVenemaa, 1866 RiigikeelVene RiigikirikVene Õigeusu Kirik PealinnSankt Peterburg (1721–1728)Moskva (1728–1730)Sankt Peterburg (1730–1914)Petrograd (1914–1918) RiigipeaVenemaa keiser:Peeter I (esimene; 1721 – 1725)Mihhail II (viimane; 15. märts (vkj 2. märts) 1917) Seadusandlik võimVenemaa keiser Venemaa Keisririigi Riigiduuma Iseseisvus22. oktoober (vkj 11. oktoober) 1721 – 15. märts (vkj 2. märts) 1917 Pindala21 799 825 km² (1916) Rahvaarv18 153 7800 (1916) RahaühikRubla RiigihümnБоже, Царя храни Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.

Uus!!: Soome ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »

Vietnami keel

Vietnami keel on austroaasia keelkonnas suurima kõnelejate arvuga keel.

Uus!!: Soome ja Vietnami keel · Näe rohkem »

Viiburi

Viiburi loss Viiburi (vene keeles Выборг, Võborg, soome keeles Viipuri, rootsi keeles Viborg) on linn Venemaal Leningradi oblastis.

Uus!!: Soome ja Viiburi · Näe rohkem »

Viiburi kubermang

Viiburi kubermang (soome keeles Viipurin lääni, vene keeles Вы́боргская губе́рния, rootsi keeles Viborgs län) oli Soome ajalooline haldusüksus.

Uus!!: Soome ja Viiburi kubermang · Näe rohkem »

Vladimir Lenin

Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.

Uus!!: Soome ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »

Yle

Yle (täisnimi soome keeles Yleisradio Oy ja rootsi keeles Rundradion Ab) on Soome avalik-õiguslik tele- ja ringhäälingukontsern, mis loodi 1926.

Uus!!: Soome ja Yle · Näe rohkem »

.fi

.fi on Soome Interneti tippdomeen.

Uus!!: Soome ja .fi · Näe rohkem »

1. jaanuar

1.

Uus!!: Soome ja 1. jaanuar · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Soome ja 1. juuli · Näe rohkem »

1155

1155.

Uus!!: Soome ja 1155 · Näe rohkem »

1191

1191.

Uus!!: Soome ja 1191 · Näe rohkem »

12. august

12.

Uus!!: Soome ja 12. august · Näe rohkem »

1202

1202.

Uus!!: Soome ja 1202 · Näe rohkem »

1209

1209.

Uus!!: Soome ja 1209 · Näe rohkem »

1249

1249.

Uus!!: Soome ja 1249 · Näe rohkem »

1250

1250.

Uus!!: Soome ja 1250 · Näe rohkem »

1275

1275.

Uus!!: Soome ja 1275 · Näe rohkem »

1293

1293.

Uus!!: Soome ja 1293 · Näe rohkem »

13. sajand

13.

Uus!!: Soome ja 13. sajand · Näe rohkem »

1581

1581.

Uus!!: Soome ja 1581 · Näe rohkem »

1743

1743.

Uus!!: Soome ja 1743 · Näe rohkem »

18. jaanuar

18.

Uus!!: Soome ja 18. jaanuar · Näe rohkem »

1807

1807.

Uus!!: Soome ja 1807 · Näe rohkem »

1808

1808.

Uus!!: Soome ja 1808 · Näe rohkem »

1809

1809.

Uus!!: Soome ja 1809 · Näe rohkem »

1810

1810.

Uus!!: Soome ja 1810 · Näe rohkem »

1811

1811.

Uus!!: Soome ja 1811 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Soome ja 1916 · Näe rohkem »

1917

1917.

Uus!!: Soome ja 1917 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Soome ja 1918 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Soome ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Soome ja 1920 · Näe rohkem »

1938

1938.

Uus!!: Soome ja 1938 · Näe rohkem »

1939

1939.

Uus!!: Soome ja 1939 · Näe rohkem »

1940

1940.

Uus!!: Soome ja 1940 · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Soome ja 1941 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Soome ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Soome ja 1945 · Näe rohkem »

1947

1947.

Uus!!: Soome ja 1947 · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Soome ja 1948 · Näe rohkem »

1970. aastad

1970.

Uus!!: Soome ja 1970. aastad · Näe rohkem »

1991

1991.

Uus!!: Soome ja 1991 · Näe rohkem »

1995

1995.

Uus!!: Soome ja 1995 · Näe rohkem »

1999

1999.

Uus!!: Soome ja 1999 · Näe rohkem »

2. juuli

2.

Uus!!: Soome ja 2. juuli · Näe rohkem »

20. sajand

New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased kõrghooned, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923. Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on aatomipommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele. Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal Pentagonis USAs Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine kupüür Jugoslaavia lagunemine 20.

Uus!!: Soome ja 20. sajand · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Soome ja 2002 · Näe rohkem »

2003

2003.

Uus!!: Soome ja 2003 · Näe rohkem »

2005

2005.

Uus!!: Soome ja 2005 · Näe rohkem »

2007. aasta Soome parlamendivalimised

Soome Vabariigi parlamendi (Eduskunta) 35.

Uus!!: Soome ja 2007. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

2010

2010.

Uus!!: Soome ja 2010 · Näe rohkem »

2011. aasta Soome parlamendivalimised

2011.

Uus!!: Soome ja 2011. aasta Soome parlamendivalimised · Näe rohkem »

2012. aasta Soome presidendivalimised

2012.

Uus!!: Soome ja 2012. aasta Soome presidendivalimised · Näe rohkem »

2016

2016.

Uus!!: Soome ja 2016 · Näe rohkem »

2018

2018.

Uus!!: Soome ja 2018 · Näe rohkem »

2019

2019.

Uus!!: Soome ja 2019 · Näe rohkem »

24. detsember

24.

Uus!!: Soome ja 24. detsember · Näe rohkem »

29. märts

29.

Uus!!: Soome ja 29. märts · Näe rohkem »

6. detsember

6.

Uus!!: Soome ja 6. detsember · Näe rohkem »

9. jaanuar

9.

Uus!!: Soome ja 9. jaanuar · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

FIN, Soome Vabariik.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »