Sisukord
56 suhted: Aabla raba, Aafrika, Aasia, Alaska, Ameerika, Üheidulehelised, Õis, Õisik, Carl von Linné, Fotosüntees, Ilutaim, Juuni, Kalla, Kanada, Kandeleht, Katteleht, Katteseemnetaimed, Kesk-Euroopa, Kobar, Konnarohulaadsed, Kroonlehed, Lääne-Euroopa, Leherood, Leheroots, Lehetipp, Leht, Liik (bioloogia), Lisajuur, Maastikukujundus, Mai, Maohammustus, Mari, Põhja-Euroopa, Põhjapoolkera, Perekond (bioloogia), Rahvameditsiin, Risoom, Südajas leht, Seeme, Silinder, Soo, Soovõhk, Soovõhk (perekond), Sugukond (bioloogia), Taimed, Tärklis, Tõlvik, Terve leheserv, Tiik, Tolmukas, ... Laienda indeks (6 rohkem) »
Aabla raba
Aabla raba ehk Keitma raba ehk Aabla soo ehk Keitmäe soo ehk Keitme soo ehk Keitnõmme soo ehk Pedaspea soo on raba Juminda poolsaare keskosas Lahemaa rahvuspargi alal Juminda-Suurekõrve sihtkaitsevööndis Hara külas.
Vaata Soovõhk ja Aabla raba
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Soovõhk ja Aafrika
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Soovõhk ja Aasia
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Soovõhk ja Alaska
Ameerika
Ameerika Ameerika maailmajagu Ameerika on maailmajagu Maa läänepoolkeral.
Vaata Soovõhk ja Ameerika
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Vaata Soovõhk ja Üheidulehelised
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Vaata Soovõhk ja Õis
Õisik
Õisik (inflorescentia) on taimevartel olevate õite kogum.
Vaata Soovõhk ja Õisik
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Soovõhk ja Carl von Linné
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Soovõhk ja Fotosüntees
Ilutaim
Krookus on Eestis levinud ilutaim Punane pöök on Eestis levinud ilupuu Ilutaim ehk dekoratiivtaim on taim, mida kasvatatakse kujunduslikul ehk esteetilisel eesmärgil ehk ilu pärast aias või haljasalal, lõikelille või toataimena.
Vaata Soovõhk ja Ilutaim
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Soovõhk ja Juuni
Kalla
Kalla (Zantedeschia) on võhaliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Vaata Soovõhk ja Kalla
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Soovõhk ja Kanada
Kandeleht
Flamingolille tõlvik koos värvika kandelehega Kandeleht on vahetult õie või õisiku alusel asuv kõrgleht, mis soodustab vilja levimist.
Vaata Soovõhk ja Kandeleht
Katteleht
Tuderloal on kuus tumepruuni kattelehte. Katteleht (õie, õisiku) on enamasti väike leheke, mille kaenlasse kinnitub õis või õisik.
Vaata Soovõhk ja Katteleht
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Soovõhk ja Katteseemnetaimed
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Soovõhk ja Kesk-Euroopa
Kobar
Kobar (racemus) on pika peatelje ja lühikeste õieraagudega püstine või rippuv õisik.
Vaata Soovõhk ja Kobar
Konnarohulaadsed
Konnarohulaadsed (Alismatales) on õistaimede selts üheiduleheliste klassist.
Vaata Soovõhk ja Konnarohulaadsed
Kroonlehed
Saialille õied eredalt värvunud oranžikate kroonlehtedega, nendest allpool on näha ka rohelisi tupplehti Kroonlehed on tavaliselt eredalt värvunud ja tupplehtedest suuremad lehekesed, mis moodustavad õiekrooni.
Vaata Soovõhk ja Kroonlehed
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Soovõhk ja Lääne-Euroopa
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Vaata Soovõhk ja Leherood
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Vaata Soovõhk ja Leheroots
Lehetipp
Lehetipp on taime lehe tipu osa.
Vaata Soovõhk ja Lehetipp
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Soovõhk ja Leht
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Soovõhk ja Liik (bioloogia)
Lisajuur
maasika 'Pink Panda' võsundil. Lisajuur on juur, mis areneb mõnedel taimeliikidel varrest või isegi lehtedest, kui need satuvad niiskesse keskkonda.
Vaata Soovõhk ja Lisajuur
Maastikukujundus
Maastikukujundus (inglise landscaping, landscape transformation) on mis tahes inimtegevus, mis mõjutab ja/või muudab maastikku.
Vaata Soovõhk ja Maastikukujundus
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Soovõhk ja Mai
Maohammustus
Maohammustus on vigastus (hammustus või muljumine), mis tekib, kui madu hammustab inimest või kodustatud loomi.
Vaata Soovõhk ja Maohammustus
Mari
punased sõstrad (üleval) liitviljad, mis koosnevad paljudest luuviljadest, ning maasikad liitsed rüüsviljad. Mari on lihakvili, mis sisaldab arvukalt seemneid.
Vaata Soovõhk ja Mari
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Soovõhk ja Põhja-Euroopa
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Soovõhk ja Põhjapoolkera
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Soovõhk ja Perekond (bioloogia)
Rahvameditsiin
Ravitseja (Keenia) Rahvameditsiin (ka: pärimusmeditsiin, etnomeditsiin) on pärimus- ja kogemuspõhiste ravi- ja tervishoiuvõtete kogum.
Vaata Soovõhk ja Rahvameditsiin
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Vaata Soovõhk ja Risoom
Südajas leht
Südajas leht Südajas leht on lehealusel sügava terava väljalõikega ja ümarate hõlmadega munajas leht.
Vaata Soovõhk ja Südajas leht
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Soovõhk ja Seeme
Silinder
Silindri joonis, h-kõrgus, r-raadius Silinder on pöördkeha.
Vaata Soovõhk ja Silinder
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Vaata Soovõhk ja Soo
Soovõhk
Soovõhk (Calla palustris) on võhaliste sugukonda kuuluva soovõha perekonna ainus liik.
Vaata Soovõhk ja Soovõhk
Soovõhk (perekond)
Soovõhk (Calla) õistaimede perekond võhaliste sugukonnast, kuhu kuulub üks liik – soovõhk (Calla palustris).
Vaata Soovõhk ja Soovõhk (perekond)
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Soovõhk ja Sugukond (bioloogia)
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Soovõhk ja Taimed
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Vaata Soovõhk ja Tärklis
Tõlvik
Tõlviku skemaatiline joonis Tõlvik (spadix) on jämenenud ja lihaka peateljega (õieraoga) piklik õisik, mille teljele kinnituvad õied.
Vaata Soovõhk ja Tõlvik
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Vaata Soovõhk ja Terve leheserv
Tiik
Tiik on järvest väiksem seisva veega veekogu.
Vaata Soovõhk ja Tiik
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Vaata Soovõhk ja Tolmukas
Troopika
Troopika on Maa piirkond pöörijoonte vahel ja läheduses.
Vaata Soovõhk ja Troopika
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Vaata Soovõhk ja Vahelduv leheseis
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Soovõhk ja Vars
Võhalised
Võhalised (Araceae) on sugukond üheiduleheliste klassist konnarohulaadsete seltsist.
Vaata Soovõhk ja Võhalised
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Vaata Soovõhk ja Vili
1988
1988.
Vaata Soovõhk ja 1988
Tuntud ka kui Calla palustris.