14 suhted: Adenosiin, Adenosiintrifosfaat, Ain Heinaru, Ekson, Eukarüoodid, Geen, Intron, Katalüüs, Konformatsioon, Molekul, Nukleotiidid, Polüpeptiidid, Splaissimine, Valgud.
Adenosiin
Adenosiini graafiline valem Adenosiin on adeniinist ja β-D-riboosist koosnev nukleosiid.
Uus!!: Splaissosoom ja Adenosiin · Näe rohkem »
Adenosiintrifosfaat
Adenosiintrifosfaadi struktuur ATP ruumiline kujutis Adenosiintrifosfaat ehk adenosiin-5'-trifosfaat ehk adenosiin-5’-(tetravesinik-trifosfaat) (lühend ATP) on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis.
Uus!!: Splaissosoom ja Adenosiintrifosfaat · Näe rohkem »
Ain Heinaru
Ain Heinaru 2010. aastal Ain Heinaru (3. oktoober 1943 Tallinn – 30. aprill 2022) oli eesti geneetik.
Uus!!: Splaissosoom ja Ain Heinaru · Näe rohkem »
Ekson
Ekson (ingl exon, lühend terminist "ekspresseeruv regioon") on eukarüootse geeni DNA lõik, mis jääb selle geeni põhjal loodud pre-mRNA protsessimise järel küpse mRNA koosseisu.
Uus!!: Splaissosoom ja Ekson · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Splaissosoom ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Splaissosoom ja Geen · Näe rohkem »
Intron
Üht intronit sisaldav geen Intron (lühend terminist "interfereeruv regioon") on geenis olev nukleotiidne järjestus, mis eemaldatakse RNA splaissimise käigus, kui valmistatakse RNA produkt, millelt toimub translatsioon.
Uus!!: Splaissosoom ja Intron · Näe rohkem »
Katalüüs
Tüüpiline neljas staadiumis kulgeva katalüütilise reaktsiooni (punane joon) energia diagramm võrreldes mittekatalüütilise reaktsiooniga (must joon). Siin Ea on aktivatsioonienergia ja ΔG on Gibbsi vabaenergia Katalüüs on keemilise reaktsiooni kiirenemine tänu reaktsioonis osalevale spetsiifilisele lisandile, mida nimetatakse katalüsaatoriks.
Uus!!: Splaissosoom ja Katalüüs · Näe rohkem »
Konformatsioon
Mõned konformatsioonid n-butaani molekulis. Kõverdatud nool näitab pöörlemist (ingl k ''rotation'') ümber üksiksideme Konformatsioon on keemiavaldkonda kuuluv mõiste, mis on seotud mitmeaatomilise molekuli ruumilise kujuga – täpsemalt molekuli moodustavate aatomite ja/või funktsionaalrühmade paigutusega üksteise suhtes.
Uus!!: Splaissosoom ja Konformatsioon · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Splaissosoom ja Molekul · Näe rohkem »
Nukleotiidid
Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA.
Uus!!: Splaissosoom ja Nukleotiidid · Näe rohkem »
Polüpeptiidid
Polüpeptiidid (ka peptiidahel või valguahel) on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad.
Uus!!: Splaissosoom ja Polüpeptiidid · Näe rohkem »
Splaissimine
Splaissimine ehk splaissing (ka splaising; inglise keeles splicing) on protsess, mille käigus lõigatakse rakutuumas asuvast pre-mRNA molekulist välja intronjärjestused ning allesjäänud eksonitele vastavad osad ühendatakse.
Uus!!: Splaissosoom ja Splaissimine · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Splaissosoom ja Valgud · Näe rohkem »