Kiiremini kui brauser!
67 suhted: Aine (füüsika), Ainuraksed, Apomiksis, Bakterid, Diaspoor, Diploidsus, Elutsükkel, Energia, EOS, Eos (jumalanna), Eoskand, Eoskott, Eosla, Füsioloogia, Gameet, Gametofüüt, Haploidsus, Harilik kedristõlvik, Hõimkond, Heterospooria, Hulkrakne organism, Idanemine, Ikkesseened, Kandseened, Katteseemnetaimed, Käbi, Käpalised, Kottseened, Kreeka keel, Krohmseened, Kromosoomistik, Mürsk, Mehaanika, Meioos, Mitoos, Munasseened, Murumuna, Parasitism, Perekond (bioloogia), Protistid, Punavetiktaimed, Raskuskiirendus, Roosteliselaadsed, Sammaltaimed, Sügoot, Sõnajalgtaimed, Seeme, Seemnealge, Seemnetaimed, Seened, ..., Selaginell, Selts (bioloogia), Soontaimed, Sporofüüt, Suguline sigimine, Sugutu paljunemine, Taimed, Takson, Tallus, Tanuseenelised, Tütarrakk, Teisseened, Toitained, Tsüst, Vetikad, Vibur, Viljakeha. Laienda indeks (17 rohkem) »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Eos ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Ainuraksed
kodalase (''Euglypha'') perekonna esindaja. Rakutuum on pildi vasakul poolel hõlpsasti ära tuntav. Kingloom ''Paramecium aurelia'' Ainuraksed ehk algloomad (Protozoa) on organismide rühm, kuhu põhiliselt arvatakse heterotroofse (mõnel juhul ka miksotroofse) toitumistüübi ning mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum.
Uus!!: Eos ja Ainuraksed · Näe rohkem »
Apomiksis
Apomiksis on õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest.
Uus!!: Eos ja Apomiksis · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Eos ja Bakterid · Näe rohkem »
Diaspoor
Diaspoor ehk levis on igasugune organismide (eriti taimede ja seente) levimisalge, ka organismi osa, mille abil organismid levivad.
Uus!!: Eos ja Diaspoor · Näe rohkem »
Diploidsus
Diploidsus on liigiomase kromosoomikomplekti kahekordsus indiviidi (raku) kromosoomistikus.
Uus!!: Eos ja Diploidsus · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Eos ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Eos ja Energia · Näe rohkem »
EOS
"EOS" on mitme fraasi suurtähtlühend.
Uus!!: Eos ja EOS · Näe rohkem »
Eos (jumalanna)
punasefiguurilisel anumal Eos (Ἠώς) on vanakreeka mütoloogias koidujumalanna.
Uus!!: Eos ja Eos (jumalanna) · Näe rohkem »
Eoskand
Eoskand ehk basiid ehk basiidium (basidium) on kandseentel moodustuv struktuur, millel kujunevad kandeosed.
Uus!!: Eos ja Eoskand · Näe rohkem »
Eoskott
Eoskotid seenel ''Morchella elata'' Pärmseene ''Saccharomyces cerevisiae'' askus nelja eosega Eoskott ehk askus (ascus) on kottseente sugulise paljunemise organ, milles kujunevad haploidsed kotteosed.
Uus!!: Eos ja Eoskott · Näe rohkem »
Eosla
Põldosja eosla Eosla ehk eospesa ehk sporangium on eostaimedel esinev kambrike, milles tekivad eosed.
Uus!!: Eos ja Eosla · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Eos ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Gameet
Gameet on organismi sugurakk.
Uus!!: Eos ja Gameet · Näe rohkem »
Gametofüüt
Gametofüüt on elutsükli haploidses faasis olev taim.
Uus!!: Eos ja Gametofüüt · Näe rohkem »
Haploidsus
Haploidsus (kr. keelest haplos üksik ja eidos kuju; inglise haploidy) indiviidi (raku) kromosoomistiku poolkordsus, liigi haplofaasile omase (gameetse) kromosoomistiku olemasolu.
Uus!!: Eos ja Haploidsus · Näe rohkem »
Harilik kedristõlvik
Harilik kedristõlvik (Cordyceps militaris) on perekonda kedristõlvik kuuluv mittesöödav parasiitne seen.
Uus!!: Eos ja Harilik kedristõlvik · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Eos ja Hõimkond · Näe rohkem »
Heterospooria
Heterospooria on eostaime omadus, mis seisneb selles, et tal kahesugused eosed.
Uus!!: Eos ja Heterospooria · Näe rohkem »
Hulkrakne organism
Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust, mis on funktsionaalselt diferentseerunud.
Uus!!: Eos ja Hulkrakne organism · Näe rohkem »
Idanemine
Idanemine on protsess, kus sobivasse keskkonda sattunud seemnes algavad biokeemilised reaktsioonid: toitekoest liiguvad varuained idusse, see hakkab kasvama, lükkab seemnekesta laiali ning tõuseb tõusmena mullapinnale.
Uus!!: Eos ja Idanemine · Näe rohkem »
Ikkesseened
Ikkesseened (Zygomycota) on seente hõimkond.
Uus!!: Eos ja Ikkesseened · Näe rohkem »
Kandseened
Kandseened (Basidiomycota) on hõimkond seeni.
Uus!!: Eos ja Kandseened · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Eos ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Uus!!: Eos ja Käbi · Näe rohkem »
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Uus!!: Eos ja Käpalised · Näe rohkem »
Kottseened
Kottseened (Ascomycota) on seente hõimkond.
Uus!!: Eos ja Kottseened · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Eos ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Krohmseened
Krohmseened (Glomeromycota) on seente hõimkond, kuhu kuulub ligikaudu 150 liiki.
Uus!!: Eos ja Krohmseened · Näe rohkem »
Kromosoomistik
Naise kromosoomistik (Y-kromosoom puudub). Kromosoomistik ehk karüotüüp on kromosoomide kogum indiviidi keha- või generatiivse raku tuumas.
Uus!!: Eos ja Kromosoomistik · Näe rohkem »
Mürsk
Suurtüki kildmürsud M107 sütikutega Vene päritolu suurtükimürske: 1) 76 mm – 6,2 kg 2) 76 mm – 6,2 kg 3) 107 mm – 17,2 kg 4) 122 mm – 21,76 kg 5) 122 mm – 25 kg 6) 152 mm – 40 kg 7) 152 mm – 43,56 kg Saksa õhutõrjekahuri 35 mm õppemürsud lindis Vene 125 mm kumulatiivne tankimürsk BK-14 Mürsk (ka suurtükimürsk; inglise keeles projectile) on heade ballistiliste lennuomadustega laskemoonaosa tulistamiseks suurtükist.
Uus!!: Eos ja Mürsk · Näe rohkem »
Mehaanika
Mehaanika (ka mehhaanika; vanakreeka keele väljendist μηχανική τέχνη, mekhanikē tekhnē 'masinate ehitamise kunst') on füüsika haru, mis uurib tahkete kehade, vedelike ja gaaside liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Eos ja Mehaanika · Näe rohkem »
Meioos
Meioos (kreeka keeles 'vähenemine') on rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena väheneb tütarrakkudes kromosoomide arv kaks korda.
Uus!!: Eos ja Meioos · Näe rohkem »
Mitoos
Mitoos Mitoos (varasemas eesti keeles karüokinees) on eukarüootse raku jagunemine, mille puhul kromosoomid jaotuvad tütarrakkude vahel võrdselt.
Uus!!: Eos ja Mitoos · Näe rohkem »
Munasseened
Munasseened (Oomycota) on ebatõelised seened, ega kuulu seente riiki.
Uus!!: Eos ja Munasseened · Näe rohkem »
Murumuna
Murumuna (Lycoperdon) murumunaliste sugukonda kuuluv seeneperekond.
Uus!!: Eos ja Murumuna · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Eos ja Parasitism · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Eos ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Eos ja Protistid · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Eos ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Raskuskiirendus
Gravitatsiooni ja tsentrifugaaljõu panus raskuskiirendusse maapinnal Raskuskiirendus (\vec g) on kiirendus, millega vabalt langev keha kiireneb taevakeha (planeedi, tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul.
Uus!!: Eos ja Raskuskiirendus · Näe rohkem »
Roosteliselaadsed
Roosteliselaadsed (Pucciniales) on selts kandseeni.
Uus!!: Eos ja Roosteliselaadsed · Näe rohkem »
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Uus!!: Eos ja Sammaltaimed · Näe rohkem »
Sügoot
Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.
Uus!!: Eos ja Sügoot · Näe rohkem »
Sõnajalgtaimed
Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.
Uus!!: Eos ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Eos ja Seeme · Näe rohkem »
Seemnealge
Seemnealgeks (ovulum; vanem nimetus seemnepung) nimetatakse seemnetaimede emaka sigimikus olevat rakkude kogumit, paljasseemnetaimedel asuvad seemnealgmed aga käbisoomuste vahel.
Uus!!: Eos ja Seemnealge · Näe rohkem »
Seemnetaimed
Harilik mänd Magnoolia õisik Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedest, kes paljunevad eostega.
Uus!!: Eos ja Seemnetaimed · Näe rohkem »
Seened
Aniislehtrik Must torbikseen Väike sarvik Seened (Fungi) on üks eukarüootsete organismide riike.
Uus!!: Eos ja Seened · Näe rohkem »
Selaginell
Selaginell (Selaginella) on sõnajalgtaimede perekond, ühtlasi ainus selaginellilaadsete seltsi ja selaginelliliste sugukonna perekond.
Uus!!: Eos ja Selaginell · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Eos ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Eos ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sporofüüt
Sporofüüt on elutsükli diploidses faasis olev taim.
Uus!!: Eos ja Sporofüüt · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Eos ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugutu paljunemine
helviksammaltaimel: näha on rakkude pooldumine Sugutu sigimine (ka sootu, aseksuaalne ja mittesuguline paljunemine/sigimine) on paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist.
Uus!!: Eos ja Sugutu paljunemine · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Eos ja Taimed · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Eos ja Takson · Näe rohkem »
Tallus
Tallus ehk rakis on mõnede liikumatute organismide diferentseerumata vegetatiivne kude.
Uus!!: Eos ja Tallus · Näe rohkem »
Tanuseenelised
Tanuseenelised (Phallaceae) on kandseente sugukond.
Uus!!: Eos ja Tanuseenelised · Näe rohkem »
Tütarrakk
pisi Tütarrakk on üks rakujagunemisel moodustunud uutest rakkudest.
Uus!!: Eos ja Tütarrakk · Näe rohkem »
Teisseened
Teisseened (Deuteromycetes) on süsteemiväline takson (tihti hõimkond või kõrvalhõimkond), kunstlik rühm, kuhu on koondatud seeneliigid, mille sugulise paljunemise faas on teadmata ning mida seetõttu ei ole õnnestunud klassifitseerida teistesse seenerühmadesse.
Uus!!: Eos ja Teisseened · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Eos ja Toitained · Näe rohkem »
Tsüst
Tsüst ehk ümmik (botaanikas puhkerakk) on alamate loom- ja taimorganismide ning bakterite vähese veesisaldusega püsivorm, mis võimaldab neil organismirühmadel üle elada ebasoodsaid keskkonnatingimusi, funktsioneerides ühtlasi ka levimisvahendeina.
Uus!!: Eos ja Tsüst · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Eos ja Vetikad · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Eos ja Vibur · Näe rohkem »
Viljakeha
Viljakeha on seente paljunemistsüklis esinev, tihedast seeneniidistikust koosnev moodustisKalamees, K. & V. Liiv, 2005.
Uus!!: Eos ja Viljakeha · Näe rohkem »
