Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Black metal, Dimmu Borgir, Extended play, Kitarr, Kitarrist, Klaver, Laulja, Laulmine, Norra, Süntesaator, Trumm, 1976.
Black metal
Black metal on heavy metal'i alažanr.
Uus!!: Stian Aarstad ja Black metal · Näe rohkem »
Dimmu Borgir
Dimmu Borgir on norra black metal'i ansambel, mis tegitseb Oslos.
Uus!!: Stian Aarstad ja Dimmu Borgir · Näe rohkem »
Extended play
Extended play (ka EP) on helisalvestis, mis on liiga lühike, et seda saaks nimetada albumiks, kuid liiga pikk, et olla singel.
Uus!!: Stian Aarstad ja Extended play · Näe rohkem »
Kitarr
Epiphone'i elektrikitarr Kitarr on kromaatiline keelpill.
Uus!!: Stian Aarstad ja Kitarr · Näe rohkem »
Kitarrist
Kitarrist ehk kitarrimängija on pillimängija, kes kasutab heliloomingu esitamiseks akustilist ja/või elektrilist kitarri.
Uus!!: Stian Aarstad ja Kitarrist · Näe rohkem »
Klaver
Henriëtte Ronner-Knip (1897) Klaver on klahvpill.
Uus!!: Stian Aarstad ja Klaver · Näe rohkem »
Laulja
Sade laulmas 2011. aasta kontserttuuril “Once in a Lifetime Tour” Laulja ehk vokalist on loovisik, kes kasutab oma häält muusika interpreteerimiseks.
Uus!!: Stian Aarstad ja Laulja · Näe rohkem »
Laulmine
Arvid Liljelund, "Mees hümni laulmas" (1884) Laulmine on häälega muusikaliste helide moodustamine.
Uus!!: Stian Aarstad ja Laulmine · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Stian Aarstad ja Norra · Näe rohkem »
Süntesaator
Süntesaator (sõna on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai VCF->VCA signaalivooga (VCO->VCF->VCA signal flow) mõjutanud kuni tänapäevani peaaegu kõiki olulisemaid süntesaatoreid. 1970. aastatel muutusid süntesaatorid portatiivseteks, kõiki vajalikke komponente koondavateks ühes tükis instrumentideks. Sealt alates on süntesaatoreid kasutatud ka elavas ettekandes. Chicory Tipi looga "Minu isa poeg" ("Son of my Father"), mis kujunes esimeseks süntesaatorile tuginevaks hitiks, olid süntesaatorid muutunud levimuusika ettekandmise standardseks osaks. 1970. aastatest alates hakati kasutama PCM sünteesi, algul bitiarvuga 1–32, kuid tänapäeval on kõige tavalisemad formaadid 16 ja 24 bitti, kasutades 32 bitti vaid kõrgema kvaliteediastme saavutamiseks. 1970. aastate lõpus ja 1980. aastate alguses oli suhteliselt lihtne ehitada oma süntesaator. Jooniseid avaldati elektroonikaharrastajate ajakirjades (näiteks Elektor avaldatud formantmoodulsüntesaator DIY, mis oli Moogi süsteemi klooniks) ning toodeti terveid konstruktoreid, näiteks firmade Paia (USA) ja Maplin Electronics (UK) poolt. Kuigi tihti oli nende konstruktsiooniideed üle võetud algselt harrastajate konstrueeritud süntesaatoritelt. Näiteks Maplin 5600 oli tegelikult austraalia teadlase Trevor Marshalli looming.
Uus!!: Stian Aarstad ja Süntesaator · Näe rohkem »
Trumm
New Yorgi veteranide vabatahtliku Mozarti jalaväerügemendi nr. 40 trumm 1863. aastast Trummikomplekt Trumm on akustiline löökpill, mis koosneb vähemalt ühest elastsest membraanist, mis on pingutatud ümarale puust või metallist raamile.
Uus!!: Stian Aarstad ja Trumm · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Stian Aarstad ja 1976 · Näe rohkem »
