Sisukord
25 suhted: Argilliit, Daik, Dioriit, Ivan Ljahhov, Jakov Sannikov, Jääkaru, Järv, Juura (geoloogia), Karbid, Kilt, Kotelnõi saar, Kriit (ajastu), Kvarts, Laptevite meri, Lemming, Liivakivi, Ljahhovi saared, Põhja-Jäämeri, Põhjapõder, Polaarrebane, Saar, Sahha, Samblikud, Sammaltaimed, Settekivim.
- Uus-Siberi saared
Argilliit
Argilliit Prantsusmaal. Argilliit (kreeka keeles árgillos 'savi' ja líthos 'kivi') on savi, aleuriidi või muda tihenemise, veetustumise ja tsementeerumise ehk diageneesi tagajärjel tekkinud settekivim.
Vaata Stolbovoi saar ja Argilliit
Daik
Basaltsed daikid Alaskal Kiviaeda meenutav daik Šotimaal Mulli saarel Daik on plaatjas enamasti aluselise koostisega kivimeist koosnev intrusioon.
Vaata Stolbovoi saar ja Daik
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Vaata Stolbovoi saar ja Dioriit
Ivan Ljahhov
Ivan Ljahhov (Иван Ляхов, suri umbes 1800) oli vene kaupmees, kes uuris Uus-Siberi saari.
Vaata Stolbovoi saar ja Ivan Ljahhov
Jakov Sannikov
Jakov Sannikov (vene keeles Яков Авраамович Санников, 1780 Ust-Jansk – pärast 1812) oli vene kütt (küttis polaarrebast) ja Uus-Siberi saarte uurija.
Vaata Stolbovoi saar ja Jakov Sannikov
Jääkaru
Video maadlevatest jääkarudest Kanadas Jääkaru (Ursus maritimus) on karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonna loomaliik, kes elab eelkõige Arktikas ning on maismaa suurim kiskja.
Vaata Stolbovoi saar ja Jääkaru
Järv
Väimela Alajärv läbipaistev ja sügavsinise värvusega Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.
Vaata Stolbovoi saar ja Järv
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Vaata Stolbovoi saar ja Juura (geoloogia)
Karbid
Karbid ehk liistaklõpuselised (Bivalvia ehk Pelecypoda ehk Lamellibranchia) on loomade klass limuste hõimkonnast.
Vaata Stolbovoi saar ja Karbid
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Vaata Stolbovoi saar ja Kilt
Kotelnõi saar
Kotelnõi saare asukoht Uus-Siberi saarestikus. Kotelnõi saare asukoht Bunge maa ja Faddejevi saare suhtes. Kotelnõi saar (vene keeles остров Котельный, jakuudi keeles Олгуйдаахарыы) on saar Põhja-Jäämeres, Uus-Siberi saarte kõige suurem saar.
Vaata Stolbovoi saar ja Kotelnõi saar
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Vaata Stolbovoi saar ja Kriit (ajastu)
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Stolbovoi saar ja Kvarts
Laptevite meri
thumb Päikeseloojang Rüsivallid Hõljuk Hivus-10 Laptevite meri (vene keeles море Лаптевых, jakuudi keeles Лаптевтар муоралара; tarvitatud ka nime Nordenskiöldi meri) on meri Põhja-Jäämeres.
Vaata Stolbovoi saar ja Laptevite meri
Lemming
Lemming (Lemmus) on näriliste seltsi hamsterlaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Stolbovoi saar ja Lemming
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Vaata Stolbovoi saar ja Liivakivi
Ljahhovi saared
thumb Ljahhovi saared (vene Ляховские острова) on saarestik Põhja-Jäämeres, Uus-Siberi saarte lõunaosas.
Vaata Stolbovoi saar ja Ljahhovi saared
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Stolbovoi saar ja Põhja-Jäämeri
Põhjapõder
Põhjapõder (Rangifer tarandus) on hirvlaste sugukonda põhjapõdra perekonda kuuluv sõraline.
Vaata Stolbovoi saar ja Põhjapõder
Polaarrebane
Polaarrebane ehk jäärebane (Vulpes lagopus) on koerlaste sugukonda kuuluv väike kiskja.
Vaata Stolbovoi saar ja Polaarrebane
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Vaata Stolbovoi saar ja Saar
Sahha
Sahha (jakuudi keeles Саха Сирэ, vene keeles Саха või Якутия, ametlikult Sahha (Jakuutia) Vabariik) on Ida-Siberis asuv Venemaa Föderatsiooni koosseisu kuuluv vabariik.
Vaata Stolbovoi saar ja Sahha
Samblikud
"Samblikud", Ernst Haeckel, ''Artforms of Nature'', 1904 Harilik kopsusamblik viljakehadega Samblikud on kooselulised ehk sümbiootilised organismid, mis koosnevad seentest ehk mükobiontidest ja fotobiontidest (vetikatest ja/või tsüanobakteritest).
Vaata Stolbovoi saar ja Samblikud
Sammaltaimed
sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.
Vaata Stolbovoi saar ja Sammaltaimed
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Vaata Stolbovoi saar ja Settekivim
Vaata ka
Uus-Siberi saared
- Anjou saared
- Belkovski saar
- De Longi saared
- Dmitri Laptevi väin
- Fjodor Matisen
- Ivan Ljahhov
- Jakov Permjakov
- Jakov Sannikov
- Kotelnõi saar
- Ljahhovi saared
- Merkuri Vagin
- Sannikovi maa
- Sannikovi väin
- Semjonovski saar
- Stolbovoi saar
- Suur-Ljahhovi saar
- Uus-Siberi saar
- Uus-Siberi saared
- Väike-Ljahhovi saar
- Zarja (laev)