46 suhted: Aadlisuguvõsa, Annikvere mõis, Araksti mõis, Baltisakslased, Bernhard Heinrich von Stryk, Fideikomiss, Gustav von Stryk, Kärsu mõis, Kürble mõis, Kõhastu mõis, Keeri mõis, Kihelkonnakohus, Kindralmajor, Kivijärve mõis, Koila mõis, Kriimani mõis, Laatre mõis (Ruhja), Lõhavere mõis, Leebiku mõis, Leonhard von Stryk, Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium, Liivimaa Maakrediitselts, Liivimaa maanõunik, Niinja mõis, Nutu mõis, Oskar von Stryk, Pala mõis, Põlisaadel, Polli mõis, Porutšik, Riidaja mõis, Roobe mõis, Salla mõis, Suure-Kõpu mõis, Suure-Lähtru mõis, Taagepera mõis, Triigi mõis (Kose), Triigi mõis (Väike-Maarja), Vana-Puka mõis, Vana-Võidu mõis, Vanamõisa mõis, Veelikse mõis, Vene keel, Vesneri mõis, Vestfaal, Voltveti mõis.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Stryk ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Annikvere mõis
Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Uus!!: Stryk ja Annikvere mõis · Näe rohkem »
Araksti mõis
Araksti mõis (saksa keeles Arras, varem Herimoise, läti keeles Arakstes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Araksti mõis · Näe rohkem »
Baltisakslased
Baltisakslased (saksa keeles: Deutsch-Balten, Baltendeutsche; vahel ka baltlased) olid praeguse Eesti ja Läti alade ehk Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud).
Uus!!: Stryk ja Baltisakslased · Näe rohkem »
Bernhard Heinrich von Stryk
Bernhard Heinrich von Stryk (21. jaanuar (vkj 10. jaanuar) 1746 Pala mõis – 5. mail (vkj 23. aprill) 1829) oli Liivimaa mõisnik ja Venemaa keisririigi sõjaväelane.
Uus!!: Stryk ja Bernhard Heinrich von Stryk · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Stryk ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Gustav von Stryk
Wilhelm Gustav von Stryk (27. jaanuar (ukj 8. veebruar) 1850 Pühajärve − 15. august 1927 Tartu) oli baltisaksa päritolu agronoom.
Uus!!: Stryk ja Gustav von Stryk · Näe rohkem »
Kärsu mõis
Kärsu mõisa peahoone (september 2014) Kärsu mõis (saksa keeles Kersel) oli Voltveti mõisa kõrvalmõis Saarde kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 14.11.2015).
Uus!!: Stryk ja Kärsu mõis · Näe rohkem »
Kürble mõis
Kürble mõis ehk Ķirbeņi mõis (saksa keeles Kürbelshof, ka Kirbel, läti keeles Ķirbeņu muiža, ka Ķirbeļu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Laatre kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Kürble mõis · Näe rohkem »
Kõhastu mõis
Kõhastu mõis (ka Kossaste mõis; saksa keeles Kossas) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Stryk ja Kõhastu mõis · Näe rohkem »
Keeri mõis
Keeri mõis (saksa keeles Kehrimois) oli rüütlimõis Tartumaal Nõo kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Keeri mõis · Näe rohkem »
Kihelkonnakohus
Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht, Kirchspielgericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa.
Uus!!: Stryk ja Kihelkonnakohus · Näe rohkem »
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Uus!!: Stryk ja Kindralmajor · Näe rohkem »
Kivijärve mõis
Kivijärve mõis (saksa keeles Kibbijerw) oli mõis Tartumaal Laiuse kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Kivijärve mõis · Näe rohkem »
Koila mõis
Koila mõis (saksa keeles (Gut) Koil) oli mõis Simuna kihelkonnas Virumaal Koilas.
Uus!!: Stryk ja Koila mõis · Näe rohkem »
Kriimani mõis
Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Stryk ja Kriimani mõis · Näe rohkem »
Laatre mõis (Ruhja)
Laatre mõis ehk Plātere mõis (saksa keeles Moiseküll, läti keeles Plāteres muiža, ka Lātres muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Põhja-Ruhja kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Laatre mõis (Ruhja) · Näe rohkem »
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Lõhavere mõis · Näe rohkem »
Leebiku mõis
Leebiku mõis (saksa keeles Abenkat) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Leebiku mõis · Näe rohkem »
Leonhard von Stryk
Leonhard Gottlieb Karl von Stryk (vene keeles Л. В. фон Штрик) (3. veebruar (vkj) 1834 Liivimaa – elas 1882. aastast Dresdenis) oli baltisaksa päritolu ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Stryk ja Leonhard von Stryk · Näe rohkem »
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium
Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium oli Liivimaa evangeelse kiriku kõrgem kirikuvalitsemisasutus aastatel 1633–1919.
Uus!!: Stryk ja Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium · Näe rohkem »
Liivimaa Maakrediitselts
Liivimaa Maakrediitselts (saksa keeles Livländischer adeliger Güterkreditsozietät, ka Livländische Güter-Kreditsozietät), ka Liivimaa aadli krediidiselts ja Liivimaa Mõisnikkude Maakrediitselts oli aastatel 1802–1920 Liivimaa kubermangus ja Lõuna-Eestis tegutsenud finantsasutus (erahüpoteegipank) (vaadatud 04.11.2015).
Uus!!: Stryk ja Liivimaa Maakrediitselts · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Stryk ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Niinja mõis
Niinja mõis (saksa keeles Niens) oli Suure-Lähtru mõisa kõrvalmõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Stryk ja Niinja mõis · Näe rohkem »
Nutu mõis
Nutu mõis (saksa keeles Nutz) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Stryk ja Nutu mõis · Näe rohkem »
Oskar von Stryk
Alexander Oskar von Stryk (27. jaanuar (vkj 15. jaanuar) 1830 – 1. juuni (vkj 19. mai) 1902 Voltveti mõis) oli Liivimaa mõisnik.
Uus!!: Stryk ja Oskar von Stryk · Näe rohkem »
Pala mõis
Pala mõisa peahooneFoto: Ivar Leidus, 13. juuni 2012 Pala mõis (saksa keeles Palla) oli rüütlimõis Tartumaal Kodavere kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Pala mõis · Näe rohkem »
Põlisaadel
Põlisaadli ehk vana aadli ehk vana-aadli alla arvati need aadlisuguvõsad, kelle esindajate kuulumist rüütliseisusse saab tõestada hiljemalt 14. sajandist.
Uus!!: Stryk ja Põlisaadel · Näe rohkem »
Polli mõis
Polli mõisa peahoone Polli mõisa peahoone 2022. aasta kevadel Polli mõis (saksa keeles Pollenhof) oli endisaegne rüütlimõis Karksi kihelkonnas Pärnu kreisis.
Uus!!: Stryk ja Polli mõis · Näe rohkem »
Porutšik
Porutšik (vene keeles поручик, poola keeles porucznik) oli nooremohvitseride sõjaväeline auaste, mis vastas leitnandi auastmele, Poola, Tšehhi ja Venemaa Keisririigi sõjaväes.
Uus!!: Stryk ja Porutšik · Näe rohkem »
Riidaja mõis
Riidaja mõis (saksa keeles Morsel-Podrigel) oli rüütlimõis (alates 1822. aastast fideikomiss) Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Riidaja mõis · Näe rohkem »
Roobe mõis
Roobe mõis (saksa keeles Ropenhof) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Tõrva vallashttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Stryk ja Roobe mõis · Näe rohkem »
Salla mõis
Salla mõisa härrastemaja, 2014 Salla mõis (saksa keeles Sall) oli rüütlimõis Virumaal Simuna kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Salla mõis · Näe rohkem »
Suure-Kõpu mõis
Suure-Kõpu mõisa peahoone Suure-Kõpu mõis (saksa keeles Groß-Köppo) oli mõis Kõpu kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Suure-Kõpu mõis · Näe rohkem »
Suure-Lähtru mõis
Mõisa peahoone Suure-Lähtru mõis (ebatäpselt ka: Lähtru mõis; saksa keeles Groß-Lechtigall) oli rüütlimõis Martna kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Stryk ja Suure-Lähtru mõis · Näe rohkem »
Taagepera mõis
Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõisa peahoone Taagepera mõis (saksa keeles Wagenküll – vana eestikeelse kohanime Vaoküla järgi) oli rüütlimõis Helme kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Taagepera mõis · Näe rohkem »
Triigi mõis (Kose)
Triigi mõis ehk Kõue mõis (saksa keeles Kau) oli rüütlimõis Kose kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Stryk ja Triigi mõis (Kose) · Näe rohkem »
Triigi mõis (Väike-Maarja)
Triigi mõis (saksa keeles Ottenküll) oli rüütlimõis Väike-Maarja kihelkonnas Virumaal, nüüdisajal asub Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja valla territooriumil.
Uus!!: Stryk ja Triigi mõis (Väike-Maarja) · Näe rohkem »
Vana-Puka mõis
Vana-Puka mõis (saksa keeles Alt-Bockenhof, varem Bockenhof, Buxhövdenshof) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Stryk ja Vana-Puka mõis · Näe rohkem »
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Stryk ja Vana-Võidu mõis · Näe rohkem »
Vanamõisa mõis
Vanamõisa mõis on mitme mõisa nimi.
Uus!!: Stryk ja Vanamõisa mõis · Näe rohkem »
Veelikse mõis
Veelikse mõis - juuni 2021 Veelikse mõis oli rüütlimõis Halliste kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Stryk ja Veelikse mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Stryk ja Vene keel · Näe rohkem »
Vesneri mõis
Vesneri mõis (saksa keeles Wesslershof) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Stryk ja Vesneri mõis · Näe rohkem »
Vestfaal
Reini jõe kaart Kesk-Euroopa kaart aastatel 919 - 1125, William Robert Shepherdi järgi. Hõimuhertsogkonnad on: Saksimaa (kollane) sh '''Vestfaalia''', Frankimaa (sinine), Baieri (roheline), Švaabimaa (heleoranž), Alam-Lotring (tumeroosa), Ülem-Lotring (heleroosa) ja Tüüringi (tumeoranž). Vestfaal (saksa Westfalen) on ajalooline piirkond Saksamaal, mis hõlmas alasid praegustel Alam-Saksi ja Nordrhein-Westfaleni liidumaadel.
Uus!!: Stryk ja Vestfaal · Näe rohkem »
Voltveti mõis
Voltveti mõisa peahoone Von Stryckkide armastatud disainielement – kuldne lõvi Voltveti mõis ehk Tihemetsa mõis (saksa keeles Tignitz) oli rüütlimõis Pärnumaal Saarde kihelkonnas.
Uus!!: Stryk ja Voltveti mõis · Näe rohkem »