Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Stöhhiomeetria

Index Stöhhiomeetria

Stöhhiomeetria on keemia osa, mis käsitleb keemiliste valemite ja reaktsioonivõrrandite tuletamist ning nendel valemitel ja võrranditel põhinevaid ainehulkade arvutusi.

28 suhted: Aatom, Aatommass, Ammoniaak, Avogadro seadus, Elementaarreaktsioon, Gay-Lussaci seadus, John Dalton, Keemiaseadused, Keemiline ühend, Keemiline element, Keemiline reaktsioon, Keemiline valem, Koostise püsivuse seadus, Kordsete suhete seadus, Lämmastik, Massi jäävuse seadus, Molekul, Molekulmass, Mool, Naturaalarv, Põlemine, Reagent, Reaktsiooni mehhanism, Reaktsioonivõrrand, Saagis, Süsihappegaas, Süsinik, Vesinik.

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Aatom · Näe rohkem »

Aatommass

Aatommass ehk suhteline aatommass (varem ka aatomkaal) on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü).

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Aatommass · Näe rohkem »

Ammoniaak

Ammoniaak Ammoniaak (keemilise valemiga NH3) on värvuseta, iseloomuliku terava lõhnaga, mürgine ja põhiolekus õhust kergem gaas.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Ammoniaak · Näe rohkem »

Avogadro seadus

Avogadro seadus on ideaalsete gaaside seadus.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Avogadro seadus · Näe rohkem »

Elementaarreaktsioon

Elementaarreaktsioon ehk reaktsiooni elementaaretapp on keemilise reaktsiooni üks staadium, milles üks või kaks (harva kolm) keemilist osakest – aatomit, molekuli, iooni või radikaali – reageerivad.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Elementaarreaktsioon · Näe rohkem »

Gay-Lussaci seadus

Gay-Lussaci seadus on prantsuse füüsiku Joseph Louis Gay-Lussaci järgi nimetatud loodusseadus, mis käsitleb gaaside omadusi.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Gay-Lussaci seadus · Näe rohkem »

John Dalton

John Dalton Manchesteri raekojas John Dalton (6. september 1766 Cumberland – 27. juuli 1844 Manchester) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse molekulaar-atomistliku õpetuse rajajaid.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja John Dalton · Näe rohkem »

Keemiaseadused

Keemiaseadused on keemiavaldkonnaga seotud loodusseadused.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Keemiaseadused · Näe rohkem »

Keemiline ühend

Keemiline ühend on keemiline aine, mis koosneb kahest või enamast keemilisest elemendist, mis on omavahel seotud keemiliste sidemetega.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Keemiline ühend · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Keemiline element · Näe rohkem »

Keemiline reaktsioon

Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Keemiline valem · Näe rohkem »

Koostise püsivuse seadus

Koostise püsivuse seadus (ka Prousti seadus) on oluline keemiaseadus.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Koostise püsivuse seadus · Näe rohkem »

Kordsete suhete seadus

Kordsete suhete seadus (nimetatakse ka Daltoni seadus) on 19.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Kordsete suhete seadus · Näe rohkem »

Lämmastik

Arvutiga loodud lämmastiku molekuli mudel teaduskeskuse Ahhaa teadusteatris Lämmastik (tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Lämmastik · Näe rohkem »

Massi jäävuse seadus

Massi jäävuse seadus on oluline füüsika ja keemia seadus.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Massi jäävuse seadus · Näe rohkem »

Molekul

Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Molekul · Näe rohkem »

Molekulmass

Molekulmass ehk suhteline molekulmass (vananenud nimetus molekulaarmass) on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik (amü).

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Molekulmass · Näe rohkem »

Mool

Mool (tähis mol) on ainehulga mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Mool · Näe rohkem »

Naturaalarv

Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Naturaalarv · Näe rohkem »

Põlemine

280px Põlemine on kiire oksüdatsioonireaktsioon, millega kaasnevad intensiivne soojuse eraldumine, reaktsiooni produktide temperatuuri järsk tõus ja harilikult ka valgusnähtused (leek).

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Põlemine · Näe rohkem »

Reagent

Reagendid (reaktiivid) laborikapis Reagent on keemiline aine või ioon, mis võtab osa keemilisest reaktsioonist, on üks reaktsiooni lähteainetest, ja kasutatakse ära reaktsiooni käigus.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Reagent · Näe rohkem »

Reaktsiooni mehhanism

Reaktsiooni mehhanism on kogu keemilise reaktsiooni (brutoreaktsiooni) olemuse kirjeldus kõikide üksteisele järgnevate elementaarreaktsioonide kaudu.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Reaktsiooni mehhanism · Näe rohkem »

Reaktsioonivõrrand

Reaktsioonivõrrand ehk keemiline võrrand on keemilise reaktsiooni üleskirjutus, mis näitab reaktsioonis osalevaid aineid (lähteaineid ja saadusi) ja nende osakeste arvu (või arvude suhet).

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Reaktsioonivõrrand · Näe rohkem »

Saagis

Saagis ehk reaktsioonisaagis tähendab keemilise üksikprotsessi või mitme etapi summaarset saaduse saamise efektiivsust.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Saagis · Näe rohkem »

Süsihappegaas

Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Süsihappegaas · Näe rohkem »

Süsinik

allotroopi: a) teemant, b) grafiit, c) heksagonaalne teemant, d) C60 fullereen, e) C540, f) C70, g) amorfne süsinik ja h) süsiniknanotoru Süsinik (keemiline tähis C, ladina Carbonium) on mittemetalliline keemiline element järjenumbriga 6.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Süsinik · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Stöhhiomeetria ja Vesinik · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Stoihhiomeetria, Stöhhiomeetriline hulk, Stöhhiomeetriline koefitsient.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »