Kiiremini kui brauser!
89 suhted: Aatom, Absoluut, Aktsidents, Albert Suur, Alexander Gottlieb Baumgarten, An Essay Concerning Human Understanding, Aprioorsus, Aquino Thomas, Aristoteles, Arthur Schopenhauer, Arutlus metafüüsikast, Asi, Asi iseeneses, Assotsiatsioon, Augustinus, Averroes, Baruch Spinoza, Boëthius, Christian Wolff, David Hume, De trinitate, Demokritos, Eetika (Spinoza), Elea koolkond, Entelehhia, Entiteet, Filosoof, Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, Francisco Suárez, Friedrich Nietzsche, Friedrich Wilhelm Joseph Schelling, Georg Wilhelm Friedrich Hegel, Giordano Bruno, Gottfried Wilhelm Leibniz, Hing, Idee, Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Johann Gottlieb Fichte, Johann Heinroth, Johannes Damaskusest, Johannes Duns Scotus, Johannes Scotus Eriugena, John Locke, Jumal, Kategooria (filosoofia), Kategooriad, Keha, Kogemus, Kolmas meditatsioon, ..., Kujutlusvõime, Kvaliteet, Loodus, Loogikateadus, Maailm kui tahe ja kujutlus, Mateeria, Mõtlemine, Metafüüsika (Baumgarten), Mileetose koolkond, Mina, Monaad, Moodus, Olemine, Olev, Omadus, Ousia, Philosophia prima, sive Ontologia, Platon, Plotinos, Predikaat, Predikatsioon (filosoofia), Puhta mõistuse kriitika, René Descartes, Sündmus, Skeem, Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia, Stoitsism, Subjekt (filosoofia), Subjekt (loogika), Suhe (filosoofia), Teadvus, Terve mõistus, Thomas Hobbes, Thomas Reid, Tommaso Campanella, Tunnus, Vaimu fenomenoloogia, Voltaire, William Ockham. Laienda indeks (39 rohkem) »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Substants ja Aatom · Näe rohkem »
Absoluut
Absoluut on filosoofias see, mille olemasolu ei sõltu millestki muust ning mis seetõttu on kõigest muust sõltumatu ja eneseküllane.
Uus!!: Substants ja Absoluut · Näe rohkem »
Aktsidents
Aktsidentsi (ladina accidens) all mõeldakse filosoofias seda, mis võib asjale omane olla või mitte olla, ilma et asi lakkaks olemast see, mis ta on.
Uus!!: Substants ja Aktsidents · Näe rohkem »
Albert Suur
Püha Albert Suur ehk Albertus Magnus (enne 1200 Lauingen, Švaabimaa – 15. november 1280 Köln)Simon Tugwell, Albert and Thomas, New York Paulist Press, 1988, p. 3, 96–7 oli filosoof.
Uus!!: Substants ja Albert Suur · Näe rohkem »
Alexander Gottlieb Baumgarten
Alexander Gottlieb Baumgarten (17. juuli 1714 Berliin – 27. mai 1762 Frankfurt Oderi ääres) oli saksa filosoof.
Uus!!: Substants ja Alexander Gottlieb Baumgarten · Näe rohkem »
An Essay Concerning Human Understanding
"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).
Uus!!: Substants ja An Essay Concerning Human Understanding · Näe rohkem »
Aprioorsus
Aprioorsuse all mõistetakse filosoofias näiteks otsustuse või propositsiooni tõesuse tunnetatavust sõltumatult kogemusest ("kogemuse-eelselt"), arutluse põhinevust aprioorsetel eeldustel, teadmise põhinevust aprioorsetel põhjenditel ja mõiste või kaemuse vormi omandatavust sõltumatult kogemusest.
Uus!!: Substants ja Aprioorsus · Näe rohkem »
Aquino Thomas
Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (itaaliapäraselt Tommaso d'Aquino; arvatavasti 1225 Roccasecca – 7. märts 1274 Fossanova) oli Itaalia päritolu dominikaani munk, katoliku vaimulik ja pühak ning kirikudoktor.
Uus!!: Substants ja Aquino Thomas · Näe rohkem »
Aristoteles
Aristoteles. Koopia Lysippose (4. sajand eKr) kaotsiläinud pronksskulptuurist (1.–2. sajand pKr). Louvre. Aristoteles (384 eKr Stageira – 7. märts 322 eKr Chalkis) oli vanakreeka filosoof, polühistor, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.
Uus!!: Substants ja Aristoteles · Näe rohkem »
Arthur Schopenhauer
Arthur Schopenhauer (22. veebruar 1788 – 21. september 1860) oli saksa filosoof, kes oma peateoses "Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") kirjeldab tahet kui maailma tagant kihutavat jõudu, mis otsib alaliselt rahuldust, seda aga kunagi leidmata.
Uus!!: Substants ja Arthur Schopenhauer · Näe rohkem »
Arutlus metafüüsikast
"Arutlus metafüüsikast" (Discours de métaphysique) on Gottfried Wilhelm Leibnizi prantsuskeelne teos 1686.
Uus!!: Substants ja Arutlus metafüüsikast · Näe rohkem »
Asi
Asi kõige üldisemas tähenduses on ükskõik mis ese (kaasa arvatud elusolend).
Uus!!: Substants ja Asi · Näe rohkem »
Asi iseeneses
Asi iseeneses (saksa Ding an sich) on Immanuel Kanti termin, viitamaks reaalsusele, mida subjekt ei suuda tunnetada (tunnetatavat nimetas Kant terminiga asi meie jaoks (saksa Ding für uns)).
Uus!!: Substants ja Asi iseeneses · Näe rohkem »
Assotsiatsioon
Assotsiatsioon (ladina sõnast associatio 'liitmine') võib tähendada.
Uus!!: Substants ja Assotsiatsioon · Näe rohkem »
Augustinus
Augustinus Hippost Augustinus Hippost Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia – 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor.
Uus!!: Substants ja Augustinus · Näe rohkem »
Averroes
Ibn Rushd. Fragment Andrea Bonaiuto maalist. 14. sajand. Ibn Rushd (ladina keeles Averroës või Averroes; täisnimi araabia keeles أبو الوليد محمد ابن احمد ابن رشد ʾAbū l-Walīd Muḥammad ibn ʾAḥmad ibn Rušd; lühemalt ابن رشد Ibn Rušd; Córdoba – 10. detsember 1198 Marrakech) oli hispaania-araabia filosoof ja arst.
Uus!!: Substants ja Averroes · Näe rohkem »
Baruch Spinoza
Baruch või Benedict de Spinoza (24. november 1632 Amsterdam – 21. veebruar 1677 Haag) oli juudi päritolu Hollandi filosoof.
Uus!!: Substants ja Baruch Spinoza · Näe rohkem »
Boëthius
Boëthius oma õpilasi õpetamas Anicius Manlius Severinus Boëthius (480 Rooma – 524 või 525 Pavia) oli kristlik filosoof.
Uus!!: Substants ja Boëthius · Näe rohkem »
Christian Wolff
Johann Georg Wille. Christian Wolffi portree Christian Wolff (hiljem Christian Freiherr von Wolff; 24. jaanuar 1679 Breslau – 9. aprill 1754) oli saksa filosoof, üks saksa valgustuse rajajaid Christian Thomasiuse kõrval.
Uus!!: Substants ja Christian Wolff · Näe rohkem »
David Hume
David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.
Uus!!: Substants ja David Hume · Näe rohkem »
De trinitate
"De trinitate" ("Kolmainsusest") on Augustinuse 15 raamatust koosnev teos, mis valmis 399–419.
Uus!!: Substants ja De trinitate · Näe rohkem »
Demokritos
Henrik ter Brugghen "Democritus" Demokritos (kreeka: Δημόκριτος, mis tähendab "rahva valitud", elas umbes 460 eKr – umbes 370 eKr) oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismi esindaja.
Uus!!: Substants ja Demokritos · Näe rohkem »
Eetika (Spinoza)
Spinoza "Eetika" avaleht "Eetika" (täispika pealkirjaga "Eetika, tõestatud geomeetrilises järjestuses"; ladina keeles "Ethica, ordine geometrico demonstrata") on hollandi juudi filosoofi Baruch Spinoza postuumselt avaldatud ladinakeelne filosoofiline teos, mis esitab Spinoza eetikateooria aksiomaatilisel kujul, eeskujuks Eukleidese geomeetriaraamat "Elemendid".
Uus!!: Substants ja Eetika (Spinoza) · Näe rohkem »
Elea koolkond
Elea koolkond ehk eleaadid on vanakreeka filosoofiline koolkond, mis tekkis 5. sajandil eKr Elea linnas Lõuna-Itaalias (Suur-Kreekas).
Uus!!: Substants ja Elea koolkond · Näe rohkem »
Entelehhia
Entelehhia, eesti keelde vahel tõlgitud ka kui teokstehtus (kreeka keeles εντελέχεια, ladina transliteratsioonis entelechia) on mõiste Aristotelese filosoofias.
Uus!!: Substants ja Entelehhia · Näe rohkem »
Entiteet
Entiteet (uusladina sõnast entitas), ka olem, on mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt (fiktiivne entiteet), konkreetselt või abstraktselt (abstraktne objekt), asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena.
Uus!!: Substants ja Entiteet · Näe rohkem »
Filosoof
Auguste Rodini skulptuur "Mõtleja" Kopenhaagenis Filosoof on mõtleja, kes tegeleb igapäevastest küsimustest ja tavalisest praktikast kaugemale ulatuvate põhimõtteliste küsimustega.
Uus!!: Substants ja Filosoof · Näe rohkem »
Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia
"Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia põhijoontes" ("Enzyklopädie der philosophischen Wissenschaften im Grundrisse") on Georg Friedrich Wilhelm Hegeli teos, milles ta esitas oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde.
Uus!!: Substants ja Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia · Näe rohkem »
Francisco Suárez
Francisco Suárez (5. jaanuar 1548 – 25. september 1617) oli hispaania jesuiidi preester, filosoof ja teoloog, üks olulisemaid skolastikuid.
Uus!!: Substants ja Francisco Suárez · Näe rohkem »
Friedrich Nietzsche
Friedrich Wilhelm Nietzsche (15. oktoober 1844 Röcken – 25. august 1900 Weimar) oli saksa filosoof.
Uus!!: Substants ja Friedrich Nietzsche · Näe rohkem »
Friedrich Wilhelm Joseph Schelling
pisi Friedrich Wilhelm Joseph Schelling (27. jaanuar 1775 – 20. august 1854), hiljem von Schelling, oli saksa filosoof.
Uus!!: Substants ja Friedrich Wilhelm Joseph Schelling · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Friedrich Hegel
Hegel. 1831. aasta portree Georg Wilhelm Friedrich Hegel (27. august 1770 Stuttgart – 14. november 1831 Berliin) oli saksa filosoof.
Uus!!: Substants ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel · Näe rohkem »
Giordano Bruno
Giordano Bruno Giordano Bruno (1548 – 17. veebruar 1600) oli Itaalia filosoof, preester, kosmoloog ja okultist, kes on eelkõige tuntuks saanud heliotsentrilise maailmasüsteemi ning universumi lõpmatuse teooriate pooldamisega.
Uus!!: Substants ja Giordano Bruno · Näe rohkem »
Gottfried Wilhelm Leibniz
Gottfried Wilhelm Leibniz (ka Leibnitz, von Leibniz; 1. juuli 1646 Leipzig – 14. november 1716 Hannover) oli saksa filosoof, matemaatik, füüsik ja polühistor, kellel olid laialdased teadmised muudeski valdkondades.
Uus!!: Substants ja Gottfried Wilhelm Leibniz · Näe rohkem »
Hing
Hing on tavalises tähenduses see, mis elustab keha.
Uus!!: Substants ja Hing · Näe rohkem »
Idee
Idee (vanakreeka keele sõnadest εἶδος (eidos), ἰδέα (idea), mis tähendavad 'vaade, kuju, väljanägemine') on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevas tähenduses.
Uus!!: Substants ja Idee · Näe rohkem »
Immanuel Kant
Immanuel Kant (22. aprill 1724 Königsberg – 12. veebruar 1804 Königsberg) oli saksa filosoof.
Uus!!: Substants ja Immanuel Kant · Näe rohkem »
Jean-Jacques Rousseau
Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.
Uus!!: Substants ja Jean-Jacques Rousseau · Näe rohkem »
Johann Gottlieb Fichte
Johann Gottlieb Fichte Johann Gottlieb Fichte (19. mai 1762 – 27. jaanuar 1814) oli saksa filosoof, üks tähtsamaid saksa idealismi esindajaid.
Uus!!: Substants ja Johann Gottlieb Fichte · Näe rohkem »
Johann Heinroth
Johann Christian August Heinroth (17. jaanuar 1773 Leipzig – 26. oktoober 1843 Leipzig) oli saksa arst ja arstiteadlane.
Uus!!: Substants ja Johann Heinroth · Näe rohkem »
Johannes Damaskusest
Johannes Damaskusest Johannes Damaskusest (al-Manşūr; umbes 650 või 676 – umbes 749) oli munk ja teoloog, kirikuisa, õigeusu (vaga Johannes Damaskusest) ja katoliku pühak.
Uus!!: Substants ja Johannes Damaskusest · Näe rohkem »
Johannes Duns Scotus
Johannes Duns Scotus (umbes 1266 – 8. detsember 1308) oli kõrgkeskaja teoloog ja filosoof, keda peetakse koos William Ockhami ja Aquino Thomasega üheks oma ajastu prominentseimateks mõtlejaks.
Uus!!: Substants ja Johannes Duns Scotus · Näe rohkem »
Johannes Scotus Eriugena
Johannes Scotus Eriugena (ka Johannes Scotus Erigena, Johannes Scottus Eriugena; umbes 815–877), oli iiri teoloog, filosoof ja poeet.
Uus!!: Substants ja Johannes Scotus Eriugena · Näe rohkem »
John Locke
John Locke (29. august 1632 – 28. oktoober 1704) oli inglise filosoof, empirismi peamine põhjendaja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja.
Uus!!: Substants ja John Locke · Näe rohkem »
Jumal
Ares on Kreeka mütoloogias sõjajumal Jumal on usundites esinev võimas üleloomulik olend (tavaliselt isik).
Uus!!: Substants ja Jumal · Näe rohkem »
Kategooria (filosoofia)
Kategooriad filosoofias on kõige üldisemad põhimõisted, nagu ruum, aeg, reaalsus, eksistents, paratamatus, substants, omadus, vaim, mateeria, seisundid, faktid ja sündmused.
Uus!!: Substants ja Kategooria (filosoofia) · Näe rohkem »
Kategooriad
"Kategooriad" (vanakreeka keeles Περὶ τῶν κατηγοριῶν (Perì tṓn katēgoriṓn), ladina keeles Categoriae) on Aristotelese teos.
Uus!!: Substants ja Kategooriad · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Substants ja Keha · Näe rohkem »
Kogemus
Kogemus (vanakreeka keeles empeiria, saksa keeles Erfahrung, inglise keeles experience) on filosoofia mõistestikus välismaailma meelelis-empiiriline peegeldus.
Uus!!: Substants ja Kogemus · Näe rohkem »
Kolmas meditatsioon
Kolmas meditatsioon on René Descartesi teose "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" kolmas peatükk.
Uus!!: Substants ja Kolmas meditatsioon · Näe rohkem »
Kujutlusvõime
Kujutlusvõime (inglise keeles imagination, saksa keeles Imagination, Einbildung, Einbildungskraft, Phantasie) on loominguline oskus, mille käigus kujutletakse pilti millestki, mis pole sellel hetkel meelte abil tajutavad.
Uus!!: Substants ja Kujutlusvõime · Näe rohkem »
Kvaliteet
Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Substants ja Kvaliteet · Näe rohkem »
Loodus
Altja jõgi Lahemaal. Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese (või muude kehaliste mõistusega olendite) poolt teadlikult tehtud.
Uus!!: Substants ja Loodus · Näe rohkem »
Loogikateadus
"Loogikateadus" ("Wissenschaft der Logik") on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli teos.
Uus!!: Substants ja Loogikateadus · Näe rohkem »
Maailm kui tahe ja kujutlus
"Maailm kui tahe ja kujutlus" ("Die Welt als Wille und Vorstellung") on saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri peateos.
Uus!!: Substants ja Maailm kui tahe ja kujutlus · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Substants ja Mateeria · Näe rohkem »
Mõtlemine
Mõtlemine on inimtegevuse osa, tegelikkusest arusaamise, kohanemise ja muutumise protsessi peegeldus ajus.
Uus!!: Substants ja Mõtlemine · Näe rohkem »
Metafüüsika (Baumgarten)
"Metafüüsika" ("Metaphysica") on Alexander Gottlieb Baumgarteni ladinakeelne teos.
Uus!!: Substants ja Metafüüsika (Baumgarten) · Näe rohkem »
Mileetose koolkond
Antiik Ioonia kaart Mileetose koolkond oli Kreeka filosoofide koolkond, kes tegutses Väike-Aasias Anatoolia läänerannikul Joonia alal asunud Mileetoses ja Efesoses 6.–5.
Uus!!: Substants ja Mileetose koolkond · Näe rohkem »
Mina
Mina (ise) on inimese subjektiivse eneseteadvuse fenomen, enesepeegeldus tema meeles.
Uus!!: Substants ja Mina · Näe rohkem »
Monaad
Monaadi (ladina keeles monas 'ühik', vanakreeka sõnast μονάς) all on filosoofias mõistetud mingit ühtset entiteeti.
Uus!!: Substants ja Monaad · Näe rohkem »
Moodus
Moodus on filosoofia mõiste, mis tähendab olemise viisi.
Uus!!: Substants ja Moodus · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Substants ja Olemine · Näe rohkem »
Olev
Olev (kreeka keeles to on, keskaja ladina keeles ens, saksa keeles Seiendes) on Martin Heideggeril kõik see millest me kõneleme ning mis ja kuidas me ise oleme.
Uus!!: Substants ja Olev · Näe rohkem »
Omadus
Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.
Uus!!: Substants ja Omadus · Näe rohkem »
Ousia
Ousia (ka: usia, oysia; vanakreeka οὐσία; eesti 'olemus, olevus, olemine', ladina essentia, saksa das Wesen) on vanakreeka filosoofia üks olulisemaid sõnu.
Uus!!: Substants ja Ousia · Näe rohkem »
Philosophia prima, sive Ontologia
"Philosophia prima, sive Ontologia methodo scientifica pertractata, qua omnis cognitionis humanae principia continentur" ("Teaduslikul meetodil käsitletud esimene filosoofia ehk ontoloogia, milles sisalduvad igasuguse inimtunnetuse printsiibid") on Christian Wolffi 1731 ilmunud teos.
Uus!!: Substants ja Philosophia prima, sive Ontologia · Näe rohkem »
Platon
Platoni büst (Silanioni tehtud koopia originaalist, ''ca'' 370) Platon (kreeka keeles Πλάτων; umbes 428 või 427 eKr Ateena – umbes 348 või 347 eKr Ateena) oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe.
Uus!!: Substants ja Platon · Näe rohkem »
Plotinos
Plotinos Plotinos (Πλωτίνος või Πλωτῖνος; umbes 204/205 – 270) oli Vana-Kreeka filosoof.
Uus!!: Substants ja Plotinos · Näe rohkem »
Predikaat
Predikaat on traditsioonilises loogikas see, mida millegi kohta öeldakse; termin propositsioonis, mida öeldakse teise termini (subjekti) kohta ehk omistatakse subjektile ehk preditseeritakse subjekti kohta.
Uus!!: Substants ja Predikaat · Näe rohkem »
Predikatsioon (filosoofia)
Predikatsioon ehk preditseerimine (ladina sõnast praedicatio 'väljaütlemine, teatavakstegemine') on filosoofias esemele, asjale, objektile või asjaolule (laias mõttes) omaduse omistamine või selle omaduse eitamine sellel.
Uus!!: Substants ja Predikatsioon (filosoofia) · Näe rohkem »
Puhta mõistuse kriitika
Esimese trüki tiitelleht "Puhta mõistuse kriitika" ("Kritik der reinen Vernunft", originaalis Critik der reinen Vernunft; ee Ainult mõistusest lähtuva kriitika) on saksa filosoofi Immanuel Kanti tuntuim filosoofiline teos, tema tunnetusteoreetiline peateos.
Uus!!: Substants ja Puhta mõistuse kriitika · Näe rohkem »
René Descartes
René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius; 31. märts 1596 La Haye en Touraine, Prantsusmaa – 11. veebruar 1650 Stockholm, Rootsi) oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.
Uus!!: Substants ja René Descartes · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Substants ja Sündmus · Näe rohkem »
Skeem
Skeem (vanakreeka sõnast σχῆμα 'kuju, vorm') on terviku osade seoste kujutis.
Uus!!: Substants ja Skeem · Näe rohkem »
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia
Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia (Stanford Encyclopedia of Philosophy) on vaba veebientsüklopeedia filosoofia alal, mida toimetatakse Stanfordi Ülikooli poolt.
Uus!!: Substants ja Stanfordi filosoofiaentsüklopeedia · Näe rohkem »
Stoitsism
Stoitsism oli antiikfilosoofia koolkond.
Uus!!: Substants ja Stoitsism · Näe rohkem »
Subjekt (filosoofia)
Subjektiks (vanakreeka keeles hypokeimenon 'all-lebav, all-asuv'; ladina keeles subiectum 'alla-heidetu') nimetatakse filosoofias tavaliselt seda, mis on millelegi aluseks.
Uus!!: Substants ja Subjekt (filosoofia) · Näe rohkem »
Subjekt (loogika)
Subjekt on traditsioonilises loogikas see, mille kohta midagi öeldakse, vastandina predikaadile (sellele, mida subjekti kohta öeldakse).
Uus!!: Substants ja Subjekt (loogika) · Näe rohkem »
Suhe (filosoofia)
Suhe ehk relatsioon on filosoofias aktsidents, mis seob vähemalt kaht entiteeti.
Uus!!: Substants ja Suhe (filosoofia) · Näe rohkem »
Teadvus
Teadvus on aju funktsioon, mida põhjustavad miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö, mis väljendub võimes tunda või olla enesest teadlik.
Uus!!: Substants ja Teadvus · Näe rohkem »
Terve mõistus
Terve mõistus, ka tavamõistus, ka argimõistus, on varauusaegses filosoofias inimese võime koordineerida erinevate meelte andmeid.
Uus!!: Substants ja Terve mõistus · Näe rohkem »
Thomas Hobbes
pisi Thomas Hobbes (5. aprill 1588 – 4. detsember 1679) oli inglise ajaloolane, filosoof ja matemaatik.
Uus!!: Substants ja Thomas Hobbes · Näe rohkem »
Thomas Reid
Thomas Reid (7. mai 1710 – 7. oktoober 1796 Glasgow) oli religioosse taustaga šoti filosoof, kel oli Šoti valgustusajastus oluline roll.
Uus!!: Substants ja Thomas Reid · Näe rohkem »
Tommaso Campanella
Tommaso Campanella Tommaso Campanella (5. september 1568 – 21. mai 1639) oli itaalia renessansiaegne filosoof, üks utopistliku sotsialismi alusepanijatest, teoloog, astroloog ja luuletaja.
Uus!!: Substants ja Tommaso Campanella · Näe rohkem »
Tunnus
Tunnus (inglise keeles feature, saksa keeles Merkmal) ehk erijoon, ka karakteristik (saksa keeles Charakteristikum) on äratuntav ja iseloomulik omadus, mille alusel saab entiteete või entiteetide klasse omavahel võrrelda ja üksteisest eristada.
Uus!!: Substants ja Tunnus · Näe rohkem »
Vaimu fenomenoloogia
"Vaimu fenomenoloogia" on Georg Wilhelm Friedrich Hegeli filosoofiline teos, mis ilmus 1807.
Uus!!: Substants ja Vaimu fenomenoloogia · Näe rohkem »
Voltaire
Voltaire (sünninimi François-Marie Arouet; 21. november 1694 – 30. mai 1778) oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujusid.
Uus!!: Substants ja Voltaire · Näe rohkem »
William Ockham
William Ockhami kujutav klaasvitraaž Surrey kirikus William Ockham (ka Occam, Hockham, umbes 1288 – 1347 või 1348) oli inglise frantsiskaani munk ja skolastiline filosoof, kelle arvatavaks sünnikohaks on Ockham, väike küla Surrey krahvkonnas.
Uus!!: Substants ja William Ockham · Näe rohkem »
