Kiiremini kui brauser!
28 suhted: A, Ainsus, Alaska, C, E, Eskimo-aleuudi keeled, F, G, HM, I, Jupiki keeled, K, Kaksus, Kodiaki saar, L, M, Mitmus, N, NG, P, Q, R, S, T, U, V, W, Y.
A
A (a) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike esimene täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja A · Näe rohkem »
Ainsus
Ainsus ehk singular on arvukategooria liige, mis eristab üht asja vastandatuna kahele või enamale: naine, laud, vihik.
Uus!!: Alutiigi keel ja Ainsus · Näe rohkem »
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Uus!!: Alutiigi keel ja Alaska · Näe rohkem »
C
100px C (c) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike kolmas täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja C · Näe rohkem »
E
100px E (e) on eesti tähestiku ja ladina tähestiku ning paljude teiste ladina kirja kasutavate keelte tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja E · Näe rohkem »
Eskimo-aleuudi keeled
Eskimo-aleuudi keelte levila enne kontakti eurooplastega Eskimo-aleuudi keeled on vähemalt 10 keelest koosnev keelkond, kuhu arvatakse aleuudi ja eskimo keeled.
Uus!!: Alutiigi keel ja Eskimo-aleuudi keeled · Näe rohkem »
F
F (f) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja F · Näe rohkem »
G
pisi G (g) on ladina tähestiku 7.
Uus!!: Alutiigi keel ja G · Näe rohkem »
HM
HM on lühend, mis võib tähendada järgmist.
Uus!!: Alutiigi keel ja HM · Näe rohkem »
I
I (väiketähena i) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja I · Näe rohkem »
Jupiki keeled
Jupiki keeled ehk lääne-eskimo keeled on eskimo-aleuudi keelkonna eskimo haru keelerühm, kuhu kuuluvad Sireniki, Kesk-Siberi jupiki, naukani, keskjupiki ja alutiigi keel.
Uus!!: Alutiigi keel ja Jupiki keeled · Näe rohkem »
K
K (väiketähena k) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja K · Näe rohkem »
Kaksus
Kaksus ehk duaal on grammatiline arv, mis esineb mõnes keeles kõrvu ainsuse ja mitmusega.
Uus!!: Alutiigi keel ja Kaksus · Näe rohkem »
Kodiaki saar
Saare kaart Looduskaitseala saare lõunaosas. Šelihhovi rajatud asula Kodiakil. Kodiak (alutiigi Qikertaq) on saar Põhja-Ameerikas Alaska poolsaare lõunaranniku lähedal, Kodiaki saarestiku peasaar.
Uus!!: Alutiigi keel ja Kodiaki saar · Näe rohkem »
L
L (väiketähena l) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja L · Näe rohkem »
M
M (m) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht, ladina tähestiku 13.
Uus!!: Alutiigi keel ja M · Näe rohkem »
Mitmus
Mitmus ehk pluural on arvukategooria liige, mis eristab kaht või enamat asja vastandatuna ühele: naised, lauad, vihikud.
Uus!!: Alutiigi keel ja Mitmus · Näe rohkem »
N
N (väiketähena n) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja N · Näe rohkem »
NG
NG võib olla.
Uus!!: Alutiigi keel ja NG · Näe rohkem »
P
pisi P (p) on ladina kirja täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja P · Näe rohkem »
Q
Q (q) on ladina tähestiku 17.
Uus!!: Alutiigi keel ja Q · Näe rohkem »
R
R (r) on ladina tähestiku täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja R · Näe rohkem »
S
S (väiketähena s) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja S · Näe rohkem »
T
T (t) on ladina kirja täht, eesti tähestiku 21.
Uus!!: Alutiigi keel ja T · Näe rohkem »
U
U (väiketähena u) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja U · Näe rohkem »
V
V (väiketähena v) on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja V · Näe rohkem »
W
W (väiketähena w) ehk kaksis-v on eesti tähestiku ja teiste ladina kirja kasutavate tähestike täht.
Uus!!: Alutiigi keel ja W · Näe rohkem »
Y
Y ehk üpsilon ehk igrek (matemaatikas ka üü) on eesti tähestiku 32.
Uus!!: Alutiigi keel ja Y · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Alutiiki keel, Sugpiaki keel, Supiki keel.
