Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Suguti

Index Suguti

Suguti (ladina keeles penis, kreeka keeles phallos) on isaslooma sugutamiselund ehk kopulatsioonielund ehk paaritumiselund ehk välimine isassuguelund.

41 suhted: Ahv, Eesnääre, Eesti Maaülikool, Elund, Emu, Enn Ernits, Erektsioon, Esta-Laine Nahkur, Fallos, Halo Kirjastus, Hülglased, Hemipeenis, Imetajad, Inimese anatoomia, Jaanalinnulised, Kiivi, Kloaak, Kopulatsioon, Kreeka keel, Kusemine, Ladina keel, Lümfisooned, Loomad, Meessugu, Melanoom, Morsk, Nandu, Närilised, Partlased, Peeniseluu, Peeter Vissak, Selgroogsed, Sperm, Suguelundid, Sugutilukk, Tartu, Terminologia Anatomica, Varrak, Vererõhk, 2001, 2013.

Ahv

Makaak Ahvideks nimetatakse teatud liike ja liikide rühmi esikloomaliste seltsis, eelkõige ahvilaadsete infraseltsis (Simiiformes).

Uus!!: Suguti ja Ahv · Näe rohkem »

Eesnääre

Vasakpoolne joonis näitab normaalset eesnääret ja uriini voolu kusepõiest kusitisse. Parempoolne pilt näitab suurenenud eesnäärme surumist põiele ja kusitile, blokeerides uriini voolu Eesnääre (ladina keeles prostata) on kastanimunasuurune nääre, mis asub kusepõie all häbemeluu taga pärasoole ees.

Uus!!: Suguti ja Eesnääre · Näe rohkem »

Eesti Maaülikool

Eesti Maaülikool (lühend EMÜ; ametlik ingliskeelne nimi Estonian University of Life Sciences) on Tartus asuv avalik-õiguslik ülikool.

Uus!!: Suguti ja Eesti Maaülikool · Näe rohkem »

Elund

Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on hulkraksete organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel).

Uus!!: Suguti ja Elund · Näe rohkem »

Emu

Emu pea Emu (Dromaius novaehollandiae) on kaasuarlaste sugukonda emu perekonda kuuluv lennuvõimetu lind.

Uus!!: Suguti ja Emu · Näe rohkem »

Enn Ernits

Enn Ernits (sündinud 5. mail 1945 Vara vallas) on eesti loomaarstiteadlane, keeleteadlane ja esperantist, veterinaariadoktor (1996).

Uus!!: Suguti ja Enn Ernits · Näe rohkem »

Erektsioon

Kolm sammast erektsioonikude moodustavad enamuse peenise suurusest Erektsioon (kliiniliselt peenise erektsioon või peenise paisumine) on füsioloogiline nähtus, kus peenis muutub kõvaks, laieneb ja suureneb.

Uus!!: Suguti ja Erektsioon · Näe rohkem »

Esta-Laine Nahkur

Esta-Laine Nahkur (sündinud 10. aprillil 1966 Võrus) on eesti loomaarstiteadlane.

Uus!!: Suguti ja Esta-Laine Nahkur · Näe rohkem »

Fallos

Tiibadega fallos (5. sajand eKr, Ateena) Fallos (vanakreeka φαλλός) on mehe erigeerunud suguti kujutise kohta kasutatav sõna.

Uus!!: Suguti ja Fallos · Näe rohkem »

Halo Kirjastus

Halo Kirjastus on Tartus asuv Eesti kirjastus, mis annab välja õpikuid, õppevahendeid, teaduspublikatsioone, monograafiaid, erialaajakirju, käsiraamatud, teatmeteoseid.

Uus!!: Suguti ja Halo Kirjastus · Näe rohkem »

Hülglased

Paul de Vos, "Kaks noort hüljest rannal", u 1650 Mõõkvaalad Antarktika vetes jahtimas jääpangale roninud krabihüljest Hülglased ehk hülged (Phocidae) on veeimetajate sugukond.

Uus!!: Suguti ja Hülglased · Näe rohkem »

Hemipeenis

Hemipeenis (inglise keeles hemipenis) soomuseliste seltsi isasloomade üksik ja või paarissuguti, ka kopulatsioonielund, mis kopulatsioonil, läbi kloaagi nende kehast välja sopistub.

Uus!!: Suguti ja Hemipeenis · Näe rohkem »

Imetajad

Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.

Uus!!: Suguti ja Imetajad · Näe rohkem »

Inimese anatoomia

Inimese anatoomia on anatoomiateaduse allharu, mis uurib inimese anatoomilist struktuuri.

Uus!!: Suguti ja Inimese anatoomia · Näe rohkem »

Jaanalinnulised

Jaanalinnulised (Struthioniformes) lennuvõimetute lindude rühm, mida traditsiooniliselt peetakse seltsiks.

Uus!!: Suguti ja Jaanalinnulised · Näe rohkem »

Kiivi

Kiivi (Apteryx) on lennuvõimetute lindude perekond.

Uus!!: Suguti ja Kiivi · Näe rohkem »

Kloaak

Kloaak (ladina keeles cloaca) on paljudel selgroogsetel (va enamik imetajaid) soole tagaosa lõpus paiknev elund, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus- ja suguelundite) juhad, moodustades ühe multifunktsionaalse avause kehas.

Uus!!: Suguti ja Kloaak · Näe rohkem »

Kopulatsioon

Harilike toakärbeste kopulatsioon Kopulatsioon on sugulisel teel paljunevate loomade suguelundite ühtimine seemendamiseks ja munaraku viljastamiseks.

Uus!!: Suguti ja Kopulatsioon · Näe rohkem »

Kreeka keel

Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.

Uus!!: Suguti ja Kreeka keel · Näe rohkem »

Kusemine

"Pissiv poiss", purskkaev Brüsselis. Kusemine ehk urineerimine, ka miktsioon (ladina mictio 'kusemine'), on paljudel imetajatel kuseloomeelunditest iseregulatsiooni teel kusejuhade kaudu kusepõide kogunenud uriini väljutamine kusemisrefleksi kaasabil.

Uus!!: Suguti ja Kusemine · Näe rohkem »

Ladina keel

Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.

Uus!!: Suguti ja Ladina keel · Näe rohkem »

Lümfisooned

Lümfisooned (ladina ains vas lymphaticum; mitm vasa lymphatica) on paljude loomade lümfisüsteemi kuuluvad sooned, kus liigub lümf.

Uus!!: Suguti ja Lümfisooned · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Suguti ja Loomad · Näe rohkem »

Meessugu

Meessoo üks tunnuseks võivad olla vuntsid ja habe Meessugu on inimese sugu, mille isendid ei sünnita lapsi.

Uus!!: Suguti ja Meessugu · Näe rohkem »

Melanoom

Melanoom ehk pahaloomuline melanoom (ladina keeles melanoma malignum) on koondnimetus melanotsüütidest arenevate pahaloomuliste kasvajate kohta.

Uus!!: Suguti ja Melanoom · Näe rohkem »

Morsk

Morsk (Odobenus rosmarus) on ainuke morsklaste sugukonda kuuluv liik ja Arktika suurim loivaline.

Uus!!: Suguti ja Morsk · Näe rohkem »

Nandu

Nandu (Rhea americana; varasem eestikeelne nimetus suurnandu) on lennuvõimetu lind, kes elutseb Lõuna-Ameerikas.

Uus!!: Suguti ja Nandu · Näe rohkem »

Närilised

Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.

Uus!!: Suguti ja Närilised · Näe rohkem »

Partlased

Partlased (Anatidae) on haneliste seltsi kuuluvate veelindude sugukond.

Uus!!: Suguti ja Partlased · Näe rohkem »

Peeniseluu

Koera peeniseluu (nool näitab kusejuha uuret) Peeniseluu (ladina os penis või baculum) on enamikul imetajatel peenises asuv luu.

Uus!!: Suguti ja Peeniseluu · Näe rohkem »

Peeter Vissak

Peeter Vissak 2022. aastal Peeter Vissak (sündinud 13. märtsil 1956) on eesti looduskaitsetegelane, botaanik, vabakutseline giid ja fotograaf.

Uus!!: Suguti ja Peeter Vissak · Näe rohkem »

Selgroogsed

Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.

Uus!!: Suguti ja Selgroogsed · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Suguti ja Sperm · Näe rohkem »

Suguelundid

Kimalaseliikide välissuguelundid. Vasakul ''Bombus alpinus'', paremal ''Bombus polaris'' Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine.

Uus!!: Suguti ja Suguelundid · Näe rohkem »

Sugutilukk

Inimese sugutilukk ehk sugutipea (''glans penis'') erinevate nurkade alt vaadatuna Sugutilukk ehk sugutipea (glans penis) on osade imetajate (sh meeste) välimise isassuguelundi osa.

Uus!!: Suguti ja Sugutilukk · Näe rohkem »

Tartu

Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.

Uus!!: Suguti ja Tartu · Näe rohkem »

Terminologia Anatomica

Terminologia Anatomica (lühend TA; eesti keeles Anatoomiaterminoloogia) ehk Anatoomia terminoloogia on rahvusvaheline inimese anatoomia standard.

Uus!!: Suguti ja Terminologia Anatomica · Näe rohkem »

Varrak

Varrak oli müütiline Lapu tark eesti rahvuseeposes "Kalevipoeg".

Uus!!: Suguti ja Varrak · Näe rohkem »

Vererõhk

Vererõhk on suletud vereringeelundkonnaga organismidel vereringesüsteemi erinevates osades toimiv sisemine hüdrostaatiline rõhk, mis põhineb vere liikumisel veresoontes.

Uus!!: Suguti ja Vererõhk · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Suguti ja 2001 · Näe rohkem »

2013

2013.

Uus!!: Suguti ja 2013 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Isaskusiti, Kopulatsioonielund, Kürb, Noku, Paaritumiselund, Peenis, Penis, Türa.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »