Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Adaptatsioon, Aeg, Alleel, Aritmeetiline keskmine, Arv, Arvukus, Autosoom, Bakterid, Bioloogia, Dominantsus, Ellujäämus, Eluiga, Elupaik, Elutsükkel, Evolutsiooni mehhanismid, Fenotüüp, Geen, Geneetiline info, Genotüüp, Geomeetriline keskmine, Hajuvusmõõdud, Heterosügootsus, Homosügootsus, Hulk, Inimene, Interaktsioon (statistika), Jagamine, Jagatis, Keskkond (ökoloogia), Keskväärtus, Kohanemine, Kohastumine, Kohastumus, Korrelatsioon, Kvantitatiivne tunnus, Laps, Liitmine, Looduslik valik, Lookus, Loom, Määratlus, Mõõtmine, Mikroevolutsioon, Olemine, Organism, Pärilikkus, Põlvkond (bioloogia), Pooldumine, Populatsioon, Populatsioonidünaamika, ..., Populatsioonigeneetika, Retsessiivsus, Ristamine, Sigimine, Suguline sigimine, Sugulussuhted, Surm, Töömesilane, Tõenäosus, Vastuolulisus. Laienda indeks (10 rohkem) »
Adaptatsioon
Adaptatsioon (ka adaptsioon) on kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus.
Uus!!: Kohasus ja Adaptatsioon · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Kohasus ja Aeg · Näe rohkem »
Alleel
Alleel (inglise allele) on geeniteisend, geeni esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samas lookuses ja toimivad sama tunnuse kujunemisele, tekitades selle eri vorme või avaldumisastmeid.
Uus!!: Kohasus ja Alleel · Näe rohkem »
Aritmeetiline keskmine
Aritmeetiline keskmine on matemaatikas ja statistikas vaadeldavate arvsuuruste summa jagatis nende suuruste koguarvuga.
Uus!!: Kohasus ja Aritmeetiline keskmine · Näe rohkem »
Arv
Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.
Uus!!: Kohasus ja Arv · Näe rohkem »
Arvukus
Arvukus (harva kasutatud sünonüümi abundants) on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal.
Uus!!: Kohasus ja Arvukus · Näe rohkem »
Autosoom
Autosoomid ja sugukromosoomid Autosoom (inglise keeles autosome) on kromosoom (mittesugukromosoom), mis esineb võrdarvuliselt (nt paariliselt) liigi kõikidel isenditel, olenemata nende soost.
Uus!!: Kohasus ja Autosoom · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Kohasus ja Bakterid · Näe rohkem »
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Uus!!: Kohasus ja Bioloogia · Näe rohkem »
Dominantsus
Dominantsus ehk domineerimine on geneetikas ühe tunnuse alleeli valitsemine (domineerimine) tunnusepaaris (alleelipaaris) teise üle.
Uus!!: Kohasus ja Dominantsus · Näe rohkem »
Ellujäämus
Ellujäämus ehk elumus on populatsioonidünaamikas mingi ajaperioodi jooksul või välise mõju tagajärjel ellu jäänud (taksoni) isendite suhteline hulk.
Uus!!: Kohasus ja Ellujäämus · Näe rohkem »
Eluiga
Organismi elueaks nimetatakse kokkuleppeliselt elutsükli mingi osa kestust, näiteks imetajatel (sealhulgas inimesel) sünnist surmani, lindudel ja roomajatel munast koorumisest surmani, putukatel valmiku koorumisest surmani, üherakulistel organismidel näiteks pooldumisest pooldumiseni.
Uus!!: Kohasus ja Eluiga · Näe rohkem »
Elupaik
Elupaik ehk eluase ehk habitaat on liigi (populatsiooni) olemasoluks ja ontogeneesi läbimiseks vajalike abiootiliste ja biootiliste tingimuste kogum; ka selliste tingimustega ala.
Uus!!: Kohasus ja Elupaik · Näe rohkem »
Elutsükkel
Elutsükkel ehk arengutsükkel on mingi organismi (või ka populatsiooni) elujärkude (põlvkondade, elufaaside) kindlasuunaline tsükliline järgnevus, mida iseloomustab ajaperiood mingi organismi teatud elujärgust kuni tema järglaste sama elujärguni.
Uus!!: Kohasus ja Elutsükkel · Näe rohkem »
Evolutsiooni mehhanismid
Evolutsiooni mehhanismid on põhimõttelised viisid, kuidas organismirühmad evolutsioneeruvad.
Uus!!: Kohasus ja Evolutsiooni mehhanismid · Näe rohkem »
Fenotüüp
Fenotüübi näitamine, kärbse silmavärvus sõltuvalt genotüübist. Legend: E (tähistab silma) ja ülaindeksid: b (musta), w (valget) Fenotüüp on indiviidi füsioloogiliste, morfoloogiliste keemiliste, käitumislike, arenguliste ja ehituslike tunnuste vaadeldav kogum.
Uus!!: Kohasus ja Fenotüüp · Näe rohkem »
Geen
aluspaarist (punased põikipulgad). Tegelikult on geenid sadu kuni tuhandeid kordi pikemad. Geen (kreeka keeles genos tekkimine, sünd, saamine) on DNA või RNA nukleotiidjärjestus, mille põhjal sünteesitakse kindlat RNA-d. Geeni molekulaarne järjestus on bioloogiline informatsioon, mis osaleb nii ainu- kui ka hulkraksete organismide ja viiruste ülesehitamisel ning säilitamisel.
Uus!!: Kohasus ja Geen · Näe rohkem »
Geneetiline info
Geneetiline info ehk geneetiline informatsioon (ka: genoomne info) on elusorganismi geenidesse talletatud informatsioon organismi ülesehituse kohta.
Uus!!: Kohasus ja Geneetiline info · Näe rohkem »
Genotüüp
retsessiivset geenivarianti (alleeli), mis määrab värvuse kui fenotüübilise tunnuse Genotüüp (inglise genotype) on indiviidi (või raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi.
Uus!!: Kohasus ja Genotüüp · Näe rohkem »
Geomeetriline keskmine
Geomeetriline keskmine ehk keskmine võrdeline on n astme juur n arvu korrutisest.
Uus!!: Kohasus ja Geomeetriline keskmine · Näe rohkem »
Hajuvusmõõdud
Hajuvusmõõdud ehk hajuvuse karakteristikud iseloomustavad tunnuse väärtuse hajuvust (teisiti öeldes, kas väärtused erinevad üksteisest palju või mitte).
Uus!!: Kohasus ja Hajuvusmõõdud · Näe rohkem »
Heterosügootsus
Heterosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja c tähendavad alleele Heterosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses (või mitmes vaatlusaluses lookuses) asuvad ühe geeni erinevad alleelid.
Uus!!: Kohasus ja Heterosügootsus · Näe rohkem »
Homosügootsus
Homosügootsus, kus on näidatud homoloogilisi kromosoome; A ja C tähendavad alleele Homosügootsus on diploidse või polüploidse indiviidi genotüübi seisund, kus homoloogiliste kromosoomide samas lookuses asuvad ühe geeni ühesugused alleelid; näiteks dominantsed alleelid AA või retsessiivsed alleelid aa.
Uus!!: Kohasus ja Homosügootsus · Näe rohkem »
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Uus!!: Kohasus ja Hulk · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Kohasus ja Inimene · Näe rohkem »
Interaktsioon (statistika)
Interaktsioon ehk koosmõju (ka vastastikmõju, vastasmõju) on andmeanalüüsis olukord, kus ühe muutuja (argumenttunnuse e sõltumatu muutuja e vaba muutuja) mõju funktsioontunnusele (e sõltuvale muutujale e seotud muutujale) muutub sõltuvalt mingi kolmanda (argument)tunnuse väärtusest.
Uus!!: Kohasus ja Interaktsioon (statistika) · Näe rohkem »
Jagamine
Jagamine ehk jagamistehe on korrutamise pöördtehe, kus korrutise ja ühe teguri kaudu leitakse teine tegur.
Uus!!: Kohasus ja Jagamine · Näe rohkem »
Jagatis
Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.
Uus!!: Kohasus ja Jagatis · Näe rohkem »
Keskkond (ökoloogia)
Keskkond ehk elukeskkond (ka looduslik keskkond, looduskeskkond) on organismi mõjutavate biootiliste ja abiootiliste tegurite (ökoloogiliste tegurite) kogum.
Uus!!: Kohasus ja Keskkond (ökoloogia) · Näe rohkem »
Keskväärtus
Keskväärtus (ehk matemaatiline ootus või ooteväärtus) on mõõdetavate suuruste ja nende realiseerumise tõenäosuste korrutiste summa.
Uus!!: Kohasus ja Keskväärtus · Näe rohkem »
Kohanemine
Kohanemine (ehk ontogeneetiline adapteerumine) on isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames.
Uus!!: Kohasus ja Kohanemine · Näe rohkem »
Kohastumine
Kohastumine (ehk evolutsiooniline adapteerumine) on organismirühmade pöördumatu otstarbekohane ümberkorraldumine, sealhulgas sobitumine uute elamistingimustega.
Uus!!: Kohasus ja Kohastumine · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Kohasus ja Kohastumus · Näe rohkem »
Korrelatsioon
Korrelatsiooniks (keskladina keeles correlatio, vastastikune seos) nimetatakse statistikas juhuslike suuruste X ja Y vahel esinev statistiline seos.
Uus!!: Kohasus ja Korrelatsioon · Näe rohkem »
Kvantitatiivne tunnus
Kvantitatiivne tunnus ehk arvuline tunnus ehk arvtunnus on tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena.
Uus!!: Kohasus ja Kvantitatiivne tunnus · Näe rohkem »
Laps
Lapsed Vietnamis Lapsed Keenia lapsed Laps on inimene, kes ei ole veel täiskasvanu.
Uus!!: Kohasus ja Laps · Näe rohkem »
Liitmine
Liitmise all mõeldakse algses tähenduses üht binaarset tehet arvudega (üht aritmeetilist tehet).
Uus!!: Kohasus ja Liitmine · Näe rohkem »
Looduslik valik
Looduslik valik (vahel tõlgitud ka: loomulik valik) on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarvinistlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks.
Uus!!: Kohasus ja Looduslik valik · Näe rohkem »
Lookus
Lookus (ladina sõnast locus 'koht') on klassikalises geneetikas kromosoomi piirkond, kus paikneb mingi geen.
Uus!!: Kohasus ja Lookus · Näe rohkem »
Loom
Looma all mõeldakse filosoofias ja üldkeeles bioloogia seisukohast loomade hulka arvatavat elusolendit, kes ei ole inimene.
Uus!!: Kohasus ja Loom · Näe rohkem »
Määratlus
Määratluse all mõistetakse tavaliselt definitsiooni (mõiste tähendust avava lause mõttes).
Uus!!: Kohasus ja Määratlus · Näe rohkem »
Mõõtmine
Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.
Uus!!: Kohasus ja Mõõtmine · Näe rohkem »
Mikroevolutsioon
Mikroevolutsioon on evolutsioon, mis haarab liigisiseseid, populatsiooni tasandil toimuvaid evolutsioonilisi muutusi, populatsiooni genofondi muutumist.
Uus!!: Kohasus ja Mikroevolutsioon · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Kohasus ja Olemine · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Kohasus ja Organism · Näe rohkem »
Pärilikkus
Pärilikkus on organismide omaduste edasikandumine (pärandumine) mittesugulisel või sugulisel paljunemisel.
Uus!!: Kohasus ja Pärilikkus · Näe rohkem »
Põlvkond (bioloogia)
Põlvkond ehk generatsioon on vaadeldavas populatsioonis olevate isendite rühm, kes on oma ühistest esivanematest sugulusastmelt ühekaugusel ja seega lähedaste vanustega.
Uus!!: Kohasus ja Põlvkond (bioloogia) · Näe rohkem »
Pooldumine
Ripslooma ''Colpidium'' pooldumine Pooldumine on organismide vegetatiivne sigimisviis ja ühtlasi rakujagunemine, mille tagajärjel vastav rakk jaguneb kaheks suhteliselt võrdseks osaks.
Uus!!: Kohasus ja Pooldumine · Näe rohkem »
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Uus!!: Kohasus ja Populatsioon · Näe rohkem »
Populatsioonidünaamika
Populatsioonidünaamika on bioloogia (täpsemalt ökoloogia) haru, mis tegeleb elusorganismide populatsioonide arvukuse muutumise seaduspärade uurimisega.
Uus!!: Kohasus ja Populatsioonidünaamika · Näe rohkem »
Populatsioonigeneetika
Populatsioonigeneetika on geneetika haru, mis uurib geenide ja nende alleelide sageduste jaotust ja muutumist populatsioonides nelja põhilise evolutsioonimehhanismi tagajärjel: looduslik valik, geenitriiv, geenisiire ja mutatsioon.
Uus!!: Kohasus ja Populatsioonigeneetika · Näe rohkem »
Retsessiivsus
Retsessiivsus on geneetikas ühe tunnuse (alleeli) varjuvus tunnusepaaris (alleelipaaris) heterosügootse genotüübi puhul.
Uus!!: Kohasus ja Retsessiivsus · Näe rohkem »
Ristamine
Ristamine on loomade ja taimede aretamisvõte, mille puhul genotüübilt erinevate isendite sugurakud ühendatakse sügoodiks.
Uus!!: Kohasus ja Ristamine · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Kohasus ja Sigimine · Näe rohkem »
Suguline sigimine
Suguline ehk seksuaalne sigimine on paljunemise vorm, kus erinevalt suguta sigimisest toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine.
Uus!!: Kohasus ja Suguline sigimine · Näe rohkem »
Sugulussuhted
Sugulussuhted ehk põlvnemissuhted ehk veresugulus ehk geneetilised suhted on organismide järglaste ja eellaste vahelised suhted.
Uus!!: Kohasus ja Sugulussuhted · Näe rohkem »
Surm
Inimese pealuu on universaalne surma sümbol Surm on organismi elu lõppemine.
Uus!!: Kohasus ja Surm · Näe rohkem »
Töömesilane
Töömesilane on viljatu emasmesilane, kes teeb tarus kõik tööd.
Uus!!: Kohasus ja Töömesilane · Näe rohkem »
Tõenäosus
Tõenäosus on tulevaste sündmuste toimumise või väidete tõesuse ebakindluse mõõt.
Uus!!: Kohasus ja Tõenäosus · Näe rohkem »
Vastuolulisus
Vastuolulisus on propositsioonide kogumi omadus, mis seisneb selles, et on loogiliselt võimatu, et kõik sellesse kuuluvad propositsioonid oleksid tõesed.
Uus!!: Kohasus ja Vastuolulisus · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Absoluutne kohasus, Adaptiivväärtus, Suhteline kohasus, Valikuväärtus.
