Kiiremini kui brauser!
27 suhted: Alamliik, Alethinophidia, Araabia, Ararati maakond, Armavir (Armeenia), Armeenia, Colubridae, Colubrinae, Colubroidea, Jerevan, Kaukaasia, Keelikloomad, Liik (bioloogia), Loomad, Maolised, Perekond (bioloogia), Rhynchocalamus ilamensis, Rhynchocalamus melanocephalus, Roomajad, Roomajate andmebaas, Selgroogsed, Sjunikhi maakond, Soomuselised, Türgi, Vajotsh Dzori maakond, 1864, 2017.
Alamliik
kalakajaka alamliiki: kalakajakas (''Larus canus canus'') ja järve-kalakajakas (''Larus canus heinei'') Alamliik (ladina keeles subspecies, lühend ssp. või subsp.) on takson, mis on liigist ühe võrra madalamal olev üksus.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Alamliik · Näe rohkem »
Alethinophidia
Alethinophidia on maoliste alamseltsi kuuluv infraselts, mõne autori järgi ka ülemsugukond.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Alethinophidia · Näe rohkem »
Araabia
Araabia poolsaar Araabia poolsaar satelliidilt nähtuna Araabia ehk Araabia poolsaar on Edela-Aasias asuv poolsaar.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Araabia · Näe rohkem »
Ararati maakond
Ararati maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Ararati maakond · Näe rohkem »
Armavir (Armeenia)
Armavir on linn Armeenias, Armaviri maakonna keskus.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Armavir (Armeenia) · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Armeenia · Näe rohkem »
Colubridae
Colubridae on madude sugukond.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Colubridae · Näe rohkem »
Colubrinae
Colubrinae on madude alamsugukond.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Colubrinae · Näe rohkem »
Colubroidea
Colubroidea on madude ülemsugukond.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Colubroidea · Näe rohkem »
Jerevan
Peapostkontor Jerevan. Keskel ooperiteater, taustal Väike-Ararat (vasemal) ja Suur-Ararat (paremal) 2014. aastal Jerevan (armeenia keeles Երևան või Երեւան) on Armeenia pealinn ja suurim linn.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Jerevan · Näe rohkem »
Kaukaasia
Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Kaukaasia · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Loomad · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Maolised · Näe rohkem »
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Perekond (bioloogia) · Näe rohkem »
Rhynchocalamus ilamensis
Rhynchocalamus ilamensis on maoliik sulgkärssmao perekonnast.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Rhynchocalamus ilamensis · Näe rohkem »
Rhynchocalamus melanocephalus
Rhynchocalamus melanocephalus on maoliik.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Rhynchocalamus melanocephalus · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Roomajad · Näe rohkem »
Roomajate andmebaas
Roomajate andmebaas (inglise keeles The Reptile Database; Reptile DB) on teaduslik veebiandmebaas, kuhu kogutakse taksonoomilist informatsiooni kõigi tänapäeval elavate roomajate seltsi liigitatud loomade, nagu kilpkonnaliste, maoliste, sisalikuliste, krokodilliliste, tuataarade ja taanduriliste kohta.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Roomajate andmebaas · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Sjunikhi maakond
Sjunikhi maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Sjunikhi maakond · Näe rohkem »
Soomuselised
Soomuselised (Squamata) on roomajate klassi alamklassi diapsiidid kuuluv suurim selts, millesse kuuluvad sisalikud ja maod.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Soomuselised · Näe rohkem »
Türgi
Türgi Vabariik on riik, mille territoorium asub nii Euroopas kui ka Edela-Aasias.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Türgi · Näe rohkem »
Vajotsh Dzori maakond
Vajotsh Dzori maakond on 1. järgu haldusüksus Armeenias.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja Vajotsh Dzori maakond · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja 1864 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Sulgkärssmadu ja 2017 · Näe rohkem »
