Kiiremini kui brauser!
101 suhted: Albert Burmeister, Aleksandr Beljajev, Alvin Kraenzlein, Archibald Cronin, Ülle Meister, Catherine Aragónist, Dizzy Gillespie, Erwin Aders, Ferdinand Võsu, Fjodor I, Geneetika, Georg Cantor, Gregor Mendel, Gustavs Zemgals, Henry VIII, Horace Ashenfelter, Hugo Raudsepp (keemik), Jaan Parts, Jacques Rosenbaum, Jānis Vagris, Juhan Mitt, Julian Rotter, Karel Gut, Karl Peiker, Kristi Ojasaar, Leonid Sinisalu, Louis Braille, Maria Klenskaja, Mati Vaitmaa, Nelson Mandela, Nicolas Bochsa, Nobeli rahuauhind, Paul Keerdo, Paul Tammela, Pavel Tšerenkov, Rahvusvaheline Olümpiakomitee, Raimond Lätte, Raivo Laikre, Ricardo Piglia, Rudolf Nurejev, Susana Chávez, Tõnu Mikk, Theodore Roosevelt, Vassili Ristkok, Victor Fleming, Vladimir Vernadski, Walther Hugo Theodor Paucker, Zoja Puhhova, 1536, 1557, ..., 1852, 1856, 1884, 1918, 1919, 1928, 1939, 1940, 1942, 1943, 1944, 1945, 1947, 1949, 1950, 1951, 1960, 1966, 1972, 1974, 1976, 1979, 1981, 1987, 1990, 1993, 1996, 1997, 1998, 1999, 2004, 2005, 2006, 2007, 2008, 2009, 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021, 2022, 2023, 6. jaanuar. Laienda indeks (51 rohkem) »
Albert Burmeister
Albert Burmeister (1. august 1870 Tula kubermang, Venemaa Keisririik – 6. jaanuar 1940 Laura, Petserimaa) oli eesti maletaja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Albert Burmeister · Näe rohkem »
Aleksandr Beljajev
Aleksandr Beljajev 1914. aastal Aleksandr Romanovitš Beljajev (Александр Романович Беляев; 4. (16.) märts 1884 Smolensk – 6. jaanuar 1942 Puškin) oli Venemaa ja Nõukogude Liidu kirjanik, ajakirjanik ja jurist.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Aleksandr Beljajev · Näe rohkem »
Alvin Kraenzlein
Alvin Kraenzlein (1900) Alvin Christian Kraenzlein (12. detsember 1876 Milwaukee – 6. jaanuar 1928 oli USA kergejõustiklane, kes võitis 1900. aasta suveolümpiamängudel neli individuaalset esikohta (selle eest anti hõbemedalid): 60 meetri jooksus (7,0; maailmarekord), kaugushüppes (7.185; 15. juuli; olümpiarekord; hooaja 3. tulemus) ning 110 (15,4; olümpiarekord) ja 200 meetri tõkkejooksus (25,4; 16. juuli). See on seniajani jäänud kergejõustiklaste rekordsaavutuseks ühtede olümpiamängude raames. Kõik võidud leidsid aset kolme päeva sees. Kraenzlein on tänapäevase tõkkejooksutehnika isa. Kraenzleini vanemad emigreerusid Austriast USA-sse ja asusid elama Milwaukeesse. Mõnedel andmetel sündis Kraenzlein Austrias. Juba poisina paistis ta ümbruskonnas silma kiire jooksuga. Ta oli mitmekülgne sportlane. Keskkoolis võitis ta kord ühel võistlusel seitse ala. Esimesel Wusconsini osariigi keskkoolide vahelisel kergejõustikuvõistlusel 1895 võitis Kraenzlein (Milwaukee East Division) 100 meetri jooksu, kõrgete tõketega tõkkejooksu, madalate tõketega tõkkejooksu, kaugushüppe ja kuulitõuke. Kraenzlein astus 1895 Wisconsini ülikooli. Tema esimene suurem tiitlivõistlus oli Ameerika Ülikoolide Assotsiatsiooni (AAU) rahvuslike meistrivõistluste 220 jardi tõkkejooks 1897, mille ta võitis (25,0; sirge rada). Sama aasta septembris läks ta üle Pennsylvania ülikooli hambaarstiks õppima. Ta võitis AAU rahvuslikel meistrivõistlustel 1898. ja 1899. aastal 120 (15,6 ja 15,8) ja 220 jardi tõkkejooksu (25,6 ja 26,2) ning 1899. aasta meistrivõistlustel ka kaugushüppe (23–5). Pennsylvania ülikooli eest võisteldes võitis ta IC4A (Intercollegiate Association of Amateur Athletes of America) meistrivõistlused mõlemas tõkkejooksus kolmel järjestikusel aastal 1898–1900. Ta võitis 1898 IC4A meistrivõistlused kaugushüppes ning sai 1899. aasta võistlustel 26. mail rekordilised 18 punkti, võites ka 100 jardi jooksu ja tulles kaugushüppes teiseks, mis tõi Pennsylvania ülikooli võistkonnale võidu. Ta võitis 7 USA tiitlivõistlust. 1900 Kraenzlein AAU võistlustel ei osalenud, sest ta valmistus Inglismaal Pariisi olümpiamängudeks. Ta võitis Suurbritannia meistrivõistlused 120 jardi tõkkejooksus ja kaugushüppes. Edasi läks ta olümpiamängudele, kus ta võitis oma neli esikohta. Kraenzlein kasutas tõkkejooksus uudset sirgete jalgade tehnikat. Enne teda lihtsalt hüpati üle tõkete, kuidas osati. Tema töötas välja praeguse tehnika alused: esimene jalg on sirge (see "visatakse" üle tõkke) ja teine jalg on alla kägardatud, kahe tõkke vahele jääb kolm sammu. Ta püstitas kaks maailmarekordit (120 jardi 15,2 Chicagos 18. juunil 1898) tõkkejooksus ja viis maailmarekordit kaugushüppes. 220 jardi maailmarekord jäi ületamata 26 aastaks. Kõik kaugushüpperekordid pärinevad aastast 1899: kolm võistlustelt Penn Relays aprillis (7.40 Philadelphias 29. aprillil, 7.42 ja 7.43 (24-4,50) New Yorgis 26. mail ja kaks IC4A meistrivõistlustelt mais. Kaugushüpperekord jäi 33 aastaks Pennsylvania ülikooli rekordiks. Kraenzleini suur konkurent oli Syracuse’i sportlane Meyer Prinstein (või Myer Prinstein). 1900. aasta Pariisi olümpiamängudel oli tollane maailmarekordiomanik Prinstein pärast kvalifikatsioonivõistlust (tõenäoliselt reedel, (13. juulil) kaugushüppes juhtimas, ent temale kui metodistliku Syracuse'i ülikooli üliõpilasele, nagu ka paljudele teistele USA üliõpilassportlastele anti korraldus pühapäeval mitte võistelda. Ta nõustus sellega, kuigi ta ei olnud kristlane, vaid pigem judaism ja tema sabat oli hoopis laupäeval, mil toimusid kvalifikatsioonivõistlused. Kaugushüppe finaal oli pühapäeval (15. juulil; see kanti viimasel hetkel üle pühapäevale, sest 14. juuli oli Prantsusmaa rahvuspüha. Kraenzlein võitis kaugushüppe, hüpates finaalis Prinsteini kvalifikatsioonivõistluste tulemustest ühe sentimeetri võrra kaugemale. Prinstein, kes sai kvalifikatsioonivõistluste tulemuse põhjal teise koha, olevat olnud Kraenzleinile finaalis võistlemise pärast nii vihane, et hammustas teda näkku. See toimus ilmselt järgmisel päeval pärast finaali (esmaspäeval), kui Prinstein (kes ilmselt eeldas, et ka Kraenzlein ei võistle, sest Kraenzlein olevat seda lubanud) asjast teada said ja nad omavahel rusikavõitluse pidasid. Kumb peale jäi, pole teada. Kui Kraenzlein oma sportlaskarjääri lõpetas, oli ta maailmarekordiomanik 60 meetri jooksus, 110 meetri (15,6 s ja 15,4 s Pariisi olümpiamängudel 14. juunil 1900) ja 120 jardi kõrgete tõketega tõkkejooksus (1901. aastal 15,4 s), 200 meetri ja 220 jardi madalate tõketega tõkkejooksus ning endine maailmarekordiomanik kaugushüppes. Tema 220 jardi tõkkejooksu rekord 23,6 sekundit püsis 26 aastat. Kraenzleini kõnnak olevat olnud voolav, kuid jõuline. Ta olevat tundnud end joostes sama mugavalt kui teised inimesed magades. Pärast Pennsylvania ülikooli lõpetamist 1901 töötas Kraenzlein viis aastat hambaarstina ja pärast seda tegeles põhiliselt treeneritööga. 1910–1913 treenis ta Michigani ülikooli jooksjaid (ja ka jalgpallureid). Seejärel palgati ta 1913 treenima Saksamaa võistkonda 1916. aasta olümpiamängudeks. Mängud lükati sõja tõttu edasi ja Kraenzlein läks USA-sse tagasi. Pärast sõjaväeteenistust oli Kraenzlein 1922. aastani Pennsylvania ülikoolis abitreener. Mõnedel andmetel on ta treeninud ka Kuuba ja õppeasutuse Mercersberg Academy võistkonda. Alvin Kraenzlein suri 1928 südame isheemiatõppe. Ta kanti 1974 USA kergejõustiku auraamatusse (Hall of Fame) ja 1985 USA olümpiamängude auraamatusse.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Alvin Kraenzlein · Näe rohkem »
Archibald Cronin
Archibald Joseph Cronin (19. juuli 1896 Cardross – 6. jaanuar 1981 Montreux) oli Šoti kirjanik ja arst.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Archibald Cronin · Näe rohkem »
Ülle Meister
Ülle Meister (27. august 1948 Lüganuse – 6. jaanuar 2021 Kokre) oli eesti raamatugraafik ja akvarellist.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Ülle Meister · Näe rohkem »
Catherine Aragónist
Catherine Aragónist Catherine prints Arthuri lesena Michel Sittowi maalil Catherine Aragónist (ka Katherine, hispaaniapäraselt Infanta Catalina de Aragón y Castilla, eestipäraselt mõnikord ka Aragóni Katariina; 16. detsember 1485 – 6. jaanuar 1536) oli Inglismaa kuninganna, Henry VIII esimene abikaasa.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Catherine Aragónist · Näe rohkem »
Dizzy Gillespie
thumb Dizzy Gillespie (õieti John Birks Gillespie; 21. oktoober 1917 Cheraw, Lõuna-Carolina osariik, USA – 6. jaanuar 1993 New York, New Yorgi osariik, USA) oli USA džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Dizzy Gillespie · Näe rohkem »
Erwin Aders
Erwin Paul Aders (7. mai 1881 Düsseldorf – 6. jaanuar 1974 Dillenburg) oli saksa tankikonstruktor.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Erwin Aders · Näe rohkem »
Ferdinand Võsu
Ferdinand Võsu (1. detsember 1909 – 6. jaanuar 1987 Toronto) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Ferdinand Võsu · Näe rohkem »
Fjodor I
Fjodor I Fjodor I (vene Фёдор I Иоаннович; 31. mai 1557 – 6. jaanuar 1598) oli Vene tsaar aastatel 1584–1598, viimane tsaar Rjurikovitšite dünastiast.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Fjodor I · Näe rohkem »
Geneetika
DNA molekul – elu ülesehitamise ja säilitamise molekulaarne informatsioon, mis esineb kõigil elusorganismidel Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib elusolendite tunnuste kujunemist, eelsoodumust, põlvnemist ja vastavaid molekulaarseid mehhanisme.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Geneetika · Näe rohkem »
Georg Cantor
pisi Georg Ferdinand Ludwig Philipp Cantor (3. märts 1845 (vkj 19. veebruar) Peterburi – 6. jaanuar 1918 Halle) oli saksa matemaatik, kes on tuntud peamiselt hulgateooria loojana.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Georg Cantor · Näe rohkem »
Gregor Mendel
Gregor Mendel Gregor Johann Mendel (20. juuli 1822 Hynčice – 6. jaanuar 1884 Brno) oli Tšehhimaal elanud munk, keda sageli nimetatakse geneetika isaks.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Gregor Mendel · Näe rohkem »
Gustavs Zemgals
Gustavs Zemgals (12. august 1871 Džūkste vald – 6. jaanuar 1939 Riia) oli Läti ajakirjanik, poliitik ja Läti teine president aastatel 1927–1930.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Gustavs Zemgals · Näe rohkem »
Henry VIII
Henry VIII (28. juuni 1491 – 28. jaanuar 1547) oli Tudorite dünastiast Inglismaa ja Iirimaa kuningas 1509–1547.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Henry VIII · Näe rohkem »
Horace Ashenfelter
Horace Ashenfelter III (23. jaanuar 1923 – 6. jaanuar 2018) oli USA pikamaajooksja, olümpiavõitja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Horace Ashenfelter · Näe rohkem »
Hugo Raudsepp (keemik)
Hugo Raudsepa haud Hugo Raudsepp (17. september 1900 Tänassilma vald, Viljandimaa – 6. jaanuar 1976 Tallinn) oli eesti keemik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1961).
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Hugo Raudsepp (keemik) · Näe rohkem »
Jaan Parts
Jaan Parts (28. veebruar 1922 Türi – 6. jaanuar 1999 Tartu) oli eesti loomakasvatusteadlane ja teadusorganisaator.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Jaan Parts · Näe rohkem »
Jacques Rosenbaum
Jacques Gustav-Adolf Rosenbaum-Ehrenbusch (1. juuli 1878 Haapsalu – 6. jaanuar 1944 Berliin) oli baltisaksa päritolu Eesti arhitekt.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Jacques Rosenbaum · Näe rohkem »
Jānis Vagris
Jānis Vagris (17. oktoober 1930 Naudīte vald – 6. jaanuar 2023 Riia) oli Läti NSV partei- ja riigitegelane.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Jānis Vagris · Näe rohkem »
Juhan Mitt
Juhan Mitt (22. juuli 1894 Kiltre talu, Valgjärve vald, Kanepi kihelkond, Võrumaa – 18. detsember 1919 Värska lähedal) oli Venemaa (lipnik) ja Eesti sõjaväelane (alamleitnant), VR I/3.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Juhan Mitt · Näe rohkem »
Julian Rotter
Julian B. Rotter (22. oktoober 1916, Brooklyn – 6. jaanuar 2014, Mansfield) oli Ameerika Ühendriikide psühholoog, kes sai tuntuks psühholoogia arengut mõjutanud teooriate, sealhulgas sotsiaalse õppimise teooria loojana.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Julian Rotter · Näe rohkem »
Karel Gut
Karel Gut (16. september 1927 – 6. jaanuar 2014) oli Tšehhoslovakkia jäähokimängija ja -treener.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Karel Gut · Näe rohkem »
Karl Peiker
Karl Johannes Peiker (4. veebruar 1905 Sootaga vald, Tartumaa – 6. jaanuar 1943 Ussollag, Solikamsk, Molotovi oblast, Vene NFSV) oli eesti jurist ja ühistegelane.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Karl Peiker · Näe rohkem »
Kristi Ojasaar
Kristi Ojasaar (17. jaanuar 1983 – 6. jaanuar 2022) oli eesti moetoimetaja ja disainer.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Kristi Ojasaar · Näe rohkem »
Leonid Sinisalu
Leonid Sinisalu (kuni 6. august 1936 Leonid Sintka; 1920 Tsooru vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 6. jaanuar 1960 Tallinn) oli eesti metsavend.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Leonid Sinisalu · Näe rohkem »
Louis Braille
Louis Braille (4. jaanuar 1809 Coupvray Pariisi lähedal – 6. jaanuar 1852 Pariis) oli Braille' kirja leiutaja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Louis Braille · Näe rohkem »
Maria Klenskaja
Maria Klenskaja (29. jaanuar 1951 Tartu – 6. jaanuar 2022) oli Eesti näitleja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Maria Klenskaja · Näe rohkem »
Mati Vaitmaa
Mati Vaitmaa (22. september 1941 Tartu – 6. jaanuar 2021 Tallinn) oli eesti kunstnik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Mati Vaitmaa · Näe rohkem »
Nelson Mandela
Nelson Mandela (2008) Nelson Rolihlahla Mandela (18. juuli 1918 Mvezo – 5. detsember 2013 Johannesburg) oli Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane, Lõuna-Aafrika Vabariigi president, rahvuselt koosa.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Nelson Mandela · Näe rohkem »
Nicolas Bochsa
Nicolas Bochsa (1842) Robert Nicolas-Charles Bochsa (9. august 1789 Montmédy, Meuse – 6. jaanuar 1856 Sydney) oli tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Nicolas Bochsa · Näe rohkem »
Nobeli rahuauhind
Nobeli rahuauhind on üks viiest Alfred Nobeli asutatud auhinnast.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Nobeli rahuauhind · Näe rohkem »
Paul Keerdo
Paul Keerdo Paul Harald Keerdo (4. aprill 1891 Tartu – 6. jaanuar 1950 Tallinn) oli Eesti kommunistlik poliitik ja kirjanik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Paul Keerdo · Näe rohkem »
Paul Tammela
Paul Tammela (29. aprill 1945 Kurikse küla, Lelle vald – 6. jaanuar 2015 Tallinn) oli eesti matemaatik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Paul Tammela · Näe rohkem »
Pavel Tšerenkov
Pavel Tšerenkov (1958) Pavel Aleksejevitš Tšerenkov (Павел Алексеевич Черенков; 28. juuli (15. juuli 1904 Novaja Tšigla, Bobrovi maakond, Voroneži kubermang (praegu Voroneži oblasti Talovaja rajoon) – 6. jaanuar 1990 Moskva) oli vene füüsik. Tema uurimisvaldkonnad olid füüsikaline optika, tuumafüüsika ja suurte energiate osakestefüüsika.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Pavel Tšerenkov · Näe rohkem »
Rahvusvaheline Olümpiakomitee
right ROK-i peakorter Lausanne'is Šveitsis Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) on olümpialiikumise kõrgeim organ.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee · Näe rohkem »
Raimond Lätte
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Raimond Lätte · Näe rohkem »
Raivo Laikre
Raivo Laikre (21. oktoober 1922 – 6. jaanuar 1999) oli eesti koorijuht ja muusikapedagoog.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Raivo Laikre · Näe rohkem »
Ricardo Piglia
Ricardo Piglia (2011) Ricardo Emilio Piglia Renzi (24. november 1941 – 6. jaanuar 2017) oli Argentina kirjanik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Ricardo Piglia · Näe rohkem »
Rudolf Nurejev
Rudolf Nurejev (1968) Rudolf Nurejev, ka Rudolf Noureev, ka Rudolf Nureyev (tatari keeles Nuriev Rudolf Xämit (Möxämmät) ulı; 17. märts 1938 Irkutski oblast – 6. jaanuar 1993 Pariis) oli tatari päritolu Prantsusmaa ja Suurbritannia balletitantsija, koreograaf, ballettmeister ja teatrijuht, kes Nõukogude Liidu balletitantsijana olles juunis 1961 Pariisis külalisetendustel, ei pöördunud tagasi Nõukogude Liitu.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Rudolf Nurejev · Näe rohkem »
Susana Chávez
Susana Chávez Susana Chávez Castillo (5. november 1974 Ciudad Juárez – u 6. jaanuar 2011 Ciudad Juárez) oli Mehhiko luuletaja ja inimõiguste aktivist.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Susana Chávez · Näe rohkem »
Tõnu Mikk
Tõnu Mikk (11. august 1941 Tartu – 6. jaanuar 2018) oli eesti näitleja.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Tõnu Mikk · Näe rohkem »
Theodore Roosevelt
Theodore Roosevelt (27. oktoober 1858 – 6. jaanuar 1919) oli Ameerika Ühendriikide 26.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Theodore Roosevelt · Näe rohkem »
Vassili Ristkok
Vassili Ristkok esimeses reas vasakult teine metropoliit Aleksanderi vastuvõtul Tornimäe kiriku õues 1934 Vassili Ristkok (26. detsember 1877 Hellamaa – 6. jaanuar 1942 Irkutsk) oli õigeusu vaimulik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Vassili Ristkok · Näe rohkem »
Victor Fleming
Victor Fleming (23. veebruar 1883 La Canada, California – 6. jaanuar 1949 Cottonwood, Arizona) oli USA filmirežissöör.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Victor Fleming · Näe rohkem »
Vladimir Vernadski
Vladimir Ivanovitš Vernadski (vene keeles Владимир Иванович Вернадский) (12. märts (vkj 28. veebruar) 1863 Peterburi – 6. jaanuar 1945 Moskva) oli ukraina mineraloog ja geokeemik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Vladimir Vernadski · Näe rohkem »
Walther Hugo Theodor Paucker
Walther Hugo Theodor Paucker (7. märts 1878 Simuna – 6. jaanuar 1919 mõrvatud Rakveres) oli baltisaksa päritolu Eesti vaimulik.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Walther Hugo Theodor Paucker · Näe rohkem »
Zoja Puhhova
Zoja Puhhova (vene keeles Зоя Павловна Пухова, 24. september 1936 Ivanovo oblast, Venemaa – 6. jaanuar 2016 Moskva, Venemaa) oli vene kangur, tööstusorganisaator, ühiskonna- ja majandustegelane.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja Zoja Puhhova · Näe rohkem »
1536
1536.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1536 · Näe rohkem »
1557
1557.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1557 · Näe rohkem »
1852
1852.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1852 · Näe rohkem »
1856
1856.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1856 · Näe rohkem »
1884
1884.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1884 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1919 · Näe rohkem »
1928
1928.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1928 · Näe rohkem »
1939
1939.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1939 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1940 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1942 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1945 · Näe rohkem »
1947
1947.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1947 · Näe rohkem »
1949
1949.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1949 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1950 · Näe rohkem »
1951
1951.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1951 · Näe rohkem »
1960
1960.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1960 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1966 · Näe rohkem »
1972
1972.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1972 · Näe rohkem »
1974
1974.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1974 · Näe rohkem »
1976
1976.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1976 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1979 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1981 · Näe rohkem »
1987
1987.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1987 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1990 · Näe rohkem »
1993
1993.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1993 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1996 · Näe rohkem »
1997
1997.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1997 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 1999 · Näe rohkem »
2004
2004.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2004 · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2005 · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2006 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2007 · Näe rohkem »
2008
2008.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2008 · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2009 · Näe rohkem »
2010
2010.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2010 · Näe rohkem »
2011
2011.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2011 · Näe rohkem »
2012
2012.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2012 · Näe rohkem »
2013
2013.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2013 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2014 · Näe rohkem »
2015
2015.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2015 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2016 · Näe rohkem »
2017
2017.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2017 · Näe rohkem »
2018
2018.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2018 · Näe rohkem »
2019
2019.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2019 · Näe rohkem »
2020
2020.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2020 · Näe rohkem »
2021
2021.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2021 · Näe rohkem »
2022
2022.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2022 · Näe rohkem »
2023
2023.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 2023 · Näe rohkem »
6. jaanuar
6.
Uus!!: Surnud 6. jaanuaril ja 6. jaanuar · Näe rohkem »
