Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Suur Pauk

Index Suur Pauk

kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest ehk reliktkiirgusest. Suur Pauk (inglise keeles Big Bang) oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi: Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma.

140 suhted: Aasta, Aatom, Aatomituum, Absoluutselt must keha, Absorptsioon, Aeg, Ahela lõpetamine, Aine (füüsika), Albert Einstein, Andromeeda galaktika, Annihilatsioon, Antiaine, Antiosake, Arno Allan Penzias, Arved Sapar, Arvutisimulatsioon, Astronoomia, Berüllium, Deuteerium, Doppleri efekt, E=mc², Edwin Hubble, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetspekter, Elektron, Energia, Energiatihedus, Füüsika, Footon, Friedmanni võrrandid, Galaktika, Georgi Gamov, Gravitatsioon, Gravitatsiooniline kollaps, Hadronid, Hüpotees, Heelium, Heelium-3, Homogeensus ja heterogeensus, Hubble'i seadus, Inglise keel, Inimene, Interaktsioon, Isotoop, ΛCDM-mudel, Kaugus, Keemiline element, Kelvin, Kerasparv, Kestus, ..., Kiirgus, Kiirus, Kosmiline inflatsioon, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kosmoseaparaat, Kreeka pähklid, Kvantgravitatsioon, Kvargid, Kvasar, Lainepikkus, Laur Palgi, Lõpmatus, Leptonid, Liitium, Linnutee, Loodusseadus, Mass, Mateeria, Mõõtmed, Midagi mitte millestki, Miljard, Must auk, NASA, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Neutron, Null, Osake, Osakestefüüsika standardmudel, Parsek, Päikesesüsteem, Plahvatus, Planeet, Plasma, Positron, Preester, Prooton, Punanihe, Raud, Röntgenikiirgus, Rõhk, Relatiivsusteooria, Robert Woodrow Wilson, Ruum, Ruumala, Ruumi meetriline paisumine, Sündmus, Seisumass, Singulaarsus, Steven Weinberg, Supernoova, Suur Kollaps, Tallinn, Täht (astronoomia), Teleskoop, Temperatuur, Teooria, Tihedus, Tugev vastastikmõju, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumasüntees, Udukogu, Universum, Valgus, Valgus (kirjastus), Võrdelisus, Võrrand, Vesinik, Villu Päärt, WMAP, X-bosonid, 1915, 1916, 1918, 1922, 1923, 1927, 1929, 1933, 1940. aastad, 1948, 1960. aastad, 1965, 1980, 1988, 1990. aastad, 2001. Laienda indeks (90 rohkem) »

Aasta

Aasta (lühend a; Lõuna-Eesti murretes ajastaig) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb ümber Päikese tiireldes.

Uus!!: Suur Pauk ja Aasta · Näe rohkem »

Aatom

Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.

Uus!!: Suur Pauk ja Aatom · Näe rohkem »

Aatomituum

Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.

Uus!!: Suur Pauk ja Aatomituum · Näe rohkem »

Absoluutselt must keha

Absoluutselt must keha on selline idealiseeritud keha, mis neelab kogu talle pealelangeva valguse (st valgus üldse ei peegeldu sellise objekti pinnalt).

Uus!!: Suur Pauk ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »

Absorptsioon

Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.

Uus!!: Suur Pauk ja Absorptsioon · Näe rohkem »

Aeg

Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses.

Uus!!: Suur Pauk ja Aeg · Näe rohkem »

Ahela lõpetamine

. Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.

Uus!!: Suur Pauk ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »

Aine (füüsika)

Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.

Uus!!: Suur Pauk ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »

Albert Einstein

Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.

Uus!!: Suur Pauk ja Albert Einstein · Näe rohkem »

Andromeeda galaktika

Andromeeda galaktika Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224.

Uus!!: Suur Pauk ja Andromeeda galaktika · Näe rohkem »

Annihilatsioon

Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuest elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".

Uus!!: Suur Pauk ja Annihilatsioon · Näe rohkem »

Antiaine

Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.

Uus!!: Suur Pauk ja Antiaine · Näe rohkem »

Antiosake

Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).

Uus!!: Suur Pauk ja Antiosake · Näe rohkem »

Arno Allan Penzias

Arno Allan Penzias (2007) Arno Allan Penzias (sündinud 26. aprillil 1933 Münchenis) on juudi päritolu USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Suur Pauk ja Arno Allan Penzias · Näe rohkem »

Arved Sapar

Arved Sapar Tõravere observatooriumi lähedal rapsipõllul 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo. Arved-Ervin Sapar (sündinud 7. veebruaril 1933 Paatna külas Rakvere vallas Virumaal) on eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Suur Pauk ja Arved Sapar · Näe rohkem »

Arvutisimulatsioon

Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.

Uus!!: Suur Pauk ja Arvutisimulatsioon · Näe rohkem »

Astronoomia

Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.

Uus!!: Suur Pauk ja Astronoomia · Näe rohkem »

Berüllium

Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.

Uus!!: Suur Pauk ja Berüllium · Näe rohkem »

Deuteerium

Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.

Uus!!: Suur Pauk ja Deuteerium · Näe rohkem »

Doppleri efekt

Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes.

Uus!!: Suur Pauk ja Doppleri efekt · Näe rohkem »

E=mc²

Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.

Uus!!: Suur Pauk ja E=mc² · Näe rohkem »

Edwin Hubble

Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.

Uus!!: Suur Pauk ja Edwin Hubble · Näe rohkem »

Elektromagnetiline vastastikmõju

Elektromagnetiline vastastikmõju on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Suur Pauk ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »

Elektromagnetspekter

Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.

Uus!!: Suur Pauk ja Elektromagnetspekter · Näe rohkem »

Elektron

Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).

Uus!!: Suur Pauk ja Elektron · Näe rohkem »

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Uus!!: Suur Pauk ja Energia · Näe rohkem »

Energiatihedus

Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).

Uus!!: Suur Pauk ja Energiatihedus · Näe rohkem »

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi.

Uus!!: Suur Pauk ja Füüsika · Näe rohkem »

Footon

Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).

Uus!!: Suur Pauk ja Footon · Näe rohkem »

Friedmanni võrrandid

Alexander Friedmann tuletas need võrrandid üldrelatiivsusteooriast 1920ndatel. Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni.

Uus!!: Suur Pauk ja Friedmanni võrrandid · Näe rohkem »

Galaktika

Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.

Uus!!: Suur Pauk ja Galaktika · Näe rohkem »

Georgi Gamov

Georgi Gamov (Георгий Антонович Гамов, George Gamow, 1904 Odessa – 1964 Boulder) oli füüsik.

Uus!!: Suur Pauk ja Georgi Gamov · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Suur Pauk ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Gravitatsiooniline kollaps

Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.

Uus!!: Suur Pauk ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »

Hadronid

Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.

Uus!!: Suur Pauk ja Hadronid · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Suur Pauk ja Hüpotees · Näe rohkem »

Heelium

Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.

Uus!!: Suur Pauk ja Heelium · Näe rohkem »

Heelium-3

Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.

Uus!!: Suur Pauk ja Heelium-3 · Näe rohkem »

Homogeensus ja heterogeensus

Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.

Uus!!: Suur Pauk ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »

Hubble'i seadus

Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.

Uus!!: Suur Pauk ja Hubble'i seadus · Näe rohkem »

Inglise keel

Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja Inglismaal anglosakside valitsemise ajal.

Uus!!: Suur Pauk ja Inglise keel · Näe rohkem »

Inimene

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja.

Uus!!: Suur Pauk ja Inimene · Näe rohkem »

Interaktsioon

Interaktsioon on vastastikmõju (ekslikult kasutusel ka kujul vastasmõju).

Uus!!: Suur Pauk ja Interaktsioon · Näe rohkem »

Isotoop

Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.

Uus!!: Suur Pauk ja Isotoop · Näe rohkem »

ΛCDM-mudel

ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite (põhikujul 6 parameetri) abil.

Uus!!: Suur Pauk ja ΛCDM-mudel · Näe rohkem »

Kaugus

Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.

Uus!!: Suur Pauk ja Kaugus · Näe rohkem »

Keemiline element

Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.

Uus!!: Suur Pauk ja Keemiline element · Näe rohkem »

Kelvin

Kelvin on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik, võrdub 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist.

Uus!!: Suur Pauk ja Kelvin · Näe rohkem »

Kerasparv

Omega Centauri kerasparv Kentauri tähtkujus Kerasparved on kerakujulised täheparved, mille läbimõõt jääb 50 ja 150 valgusaasta vahele ja mis koosnevad mõnesaja tuhandest tähest.

Uus!!: Suur Pauk ja Kerasparv · Näe rohkem »

Kestus

Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.

Uus!!: Suur Pauk ja Kestus · Näe rohkem »

Kiirgus

Kiirgus on füüsikas elektromagnetlainete või aineosakeste kujul edastatav energiavoog.

Uus!!: Suur Pauk ja Kiirgus · Näe rohkem »

Kiirus

Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust – näiteks keemilise reaktsiooni kiirus.

Uus!!: Suur Pauk ja Kiirus · Näe rohkem »

Kosmiline inflatsioon

Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.

Uus!!: Suur Pauk ja Kosmiline inflatsioon · Näe rohkem »

Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus

WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.

Uus!!: Suur Pauk ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »

Kosmoloogia

Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.

Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoloogia · Näe rohkem »

Kosmoloogiline konstant

Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).

Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »

Kosmoseaparaat

Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.

Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »

Kreeka pähklid

Kreeka pähkel Kreeka pähklid ehk kreeka pähklipuu viljad (Juglandis fructus) on kreeka pähklipuu üheseemnelised luuviljad (pähklituumad).

Uus!!: Suur Pauk ja Kreeka pähklid · Näe rohkem »

Kvantgravitatsioon

Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.

Uus!!: Suur Pauk ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »

Kvargid

Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.

Uus!!: Suur Pauk ja Kvargid · Näe rohkem »

Kvasar

Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasar on kokkusurutud ala massiivse galaktika keskmes, mis ümbritseb sealset supermassiivset musta auku. Selle suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasar saab energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.

Uus!!: Suur Pauk ja Kvasar · Näe rohkem »

Lainepikkus

Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.

Uus!!: Suur Pauk ja Lainepikkus · Näe rohkem »

Laur Palgi

Laur Palgi (19. mai 1935 Tartu – 7. juuli 2016) oli eesti füüsikateoreetik.

Uus!!: Suur Pauk ja Laur Palgi · Näe rohkem »

Lõpmatus

Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.

Uus!!: Suur Pauk ja Lõpmatus · Näe rohkem »

Leptonid

Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.

Uus!!: Suur Pauk ja Leptonid · Näe rohkem »

Liitium

Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.

Uus!!: Suur Pauk ja Liitium · Näe rohkem »

Linnutee

Kunstniku kujutus Linnuteest Linnutee ehk Galaktika on galaktika, millesse kuulub Päike.

Uus!!: Suur Pauk ja Linnutee · Näe rohkem »

Loodusseadus

Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ja selgitab teooria.

Uus!!: Suur Pauk ja Loodusseadus · Näe rohkem »

Mass

Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.

Uus!!: Suur Pauk ja Mass · Näe rohkem »

Mateeria

Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.

Uus!!: Suur Pauk ja Mateeria · Näe rohkem »

Mõõtmed

Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus paksus, ümbermõõt, läbimõõt.

Uus!!: Suur Pauk ja Mõõtmed · Näe rohkem »

Midagi mitte millestki

Midagi mitte millestki on arutlus küsimuse üle, kas mitte millestki saab midagi tekkida.

Uus!!: Suur Pauk ja Midagi mitte millestki · Näe rohkem »

Miljard

Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.

Uus!!: Suur Pauk ja Miljard · Näe rohkem »

Must auk

Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha. Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).

Uus!!: Suur Pauk ja Must auk · Näe rohkem »

NASA

Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.

Uus!!: Suur Pauk ja NASA · Näe rohkem »

Nõrk vastastikmõju

Nõrk vastastikmõju (ka: nõrk vastasmõju) on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Suur Pauk ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »

Neutriinod

Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.

Uus!!: Suur Pauk ja Neutriinod · Näe rohkem »

Neutron

Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).

Uus!!: Suur Pauk ja Neutron · Näe rohkem »

Null

Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.

Uus!!: Suur Pauk ja Null · Näe rohkem »

Osake

Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.

Uus!!: Suur Pauk ja Osake · Näe rohkem »

Osakestefüüsika standardmudel

Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.

Uus!!: Suur Pauk ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »

Parsek

Parsek (tähis pc) on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.

Uus!!: Suur Pauk ja Parsek · Näe rohkem »

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteemi planeedid Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.

Uus!!: Suur Pauk ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »

Plahvatus

Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide. Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse. Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.

Uus!!: Suur Pauk ja Plahvatus · Näe rohkem »

Planeet

Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.

Uus!!: Suur Pauk ja Planeet · Näe rohkem »

Plasma

elementidest plasma koosneb. Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.

Uus!!: Suur Pauk ja Plasma · Näe rohkem »

Positron

C.D. Andersoni poolt tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.

Uus!!: Suur Pauk ja Positron · Näe rohkem »

Preester

Preester on vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks.

Uus!!: Suur Pauk ja Preester · Näe rohkem »

Prooton

Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.

Uus!!: Suur Pauk ja Prooton · Näe rohkem »

Punanihe

Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.

Uus!!: Suur Pauk ja Punanihe · Näe rohkem »

Raud

Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.

Uus!!: Suur Pauk ja Raud · Näe rohkem »

Röntgenikiirgus

Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.

Uus!!: Suur Pauk ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »

Rõhk

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: p.

Uus!!: Suur Pauk ja Rõhk · Näe rohkem »

Relatiivsusteooria

Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.

Uus!!: Suur Pauk ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »

Robert Woodrow Wilson

Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.

Uus!!: Suur Pauk ja Robert Woodrow Wilson · Näe rohkem »

Ruum

Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.

Uus!!: Suur Pauk ja Ruum · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Suur Pauk ja Ruumala · Näe rohkem »

Ruumi meetriline paisumine

Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.

Uus!!: Suur Pauk ja Ruumi meetriline paisumine · Näe rohkem »

Sündmus

Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess.

Uus!!: Suur Pauk ja Sündmus · Näe rohkem »

Seisumass

Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.

Uus!!: Suur Pauk ja Seisumass · Näe rohkem »

Singulaarsus

Singulaarsus (ing. k. singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.

Uus!!: Suur Pauk ja Singulaarsus · Näe rohkem »

Steven Weinberg

Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (sündinud 3. mail 1933) on Ameerika Ühendriikide füüsik.

Uus!!: Suur Pauk ja Steven Weinberg · Näe rohkem »

Supernoova

Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.

Uus!!: Suur Pauk ja Supernoova · Näe rohkem »

Suur Kollaps

Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma.

Uus!!: Suur Pauk ja Suur Kollaps · Näe rohkem »

Tallinn

südalinna kõrghooned Tallinn on Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres asuv Eesti Vabariigi pealinn ja Harju maakonna halduskeskus.

Uus!!: Suur Pauk ja Tallinn · Näe rohkem »

Täht (astronoomia)

Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.

Uus!!: Suur Pauk ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »

Teleskoop

Teleskoop Tartu Hansapäevade Teaduslinnas, juuli 2012. Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on vahend kaugete objektide uurimiseks.

Uus!!: Suur Pauk ja Teleskoop · Näe rohkem »

Temperatuur

Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.

Uus!!: Suur Pauk ja Temperatuur · Näe rohkem »

Teooria

Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.

Uus!!: Suur Pauk ja Teooria · Näe rohkem »

Tihedus

Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.

Uus!!: Suur Pauk ja Tihedus · Näe rohkem »

Tugev vastastikmõju

Tugev vastastikmõju (ka tugev vastasmõju) on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.

Uus!!: Suur Pauk ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »

Tumeaine

Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud. Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.

Uus!!: Suur Pauk ja Tumeaine · Näe rohkem »

Tumeenergia

Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.

Uus!!: Suur Pauk ja Tumeenergia · Näe rohkem »

Tuumasüntees

Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.

Uus!!: Suur Pauk ja Tuumasüntees · Näe rohkem »

Udukogu

Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.

Uus!!: Suur Pauk ja Udukogu · Näe rohkem »

Universum

Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum on maailmakõiksus, mis hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.

Uus!!: Suur Pauk ja Universum · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Suur Pauk ja Valgus · Näe rohkem »

Valgus (kirjastus)

Kirjastus Valgus on asutatud 1965.

Uus!!: Suur Pauk ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »

Võrdelisus

Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.

Uus!!: Suur Pauk ja Võrdelisus · Näe rohkem »

Võrrand

Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.

Uus!!: Suur Pauk ja Võrrand · Näe rohkem »

Vesinik

Vesinik on keemiline element järjenumbriga 1.

Uus!!: Suur Pauk ja Vesinik · Näe rohkem »

Villu Päärt

Villu Päärt 2015. aastal Villu Päärt (sündinud 8. aprillil 1972) on eesti ajakirjanik.

Uus!!: Suur Pauk ja Villu Päärt · Näe rohkem »

WMAP

kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart. WMAP (lühend sõnadest "Wilkinson Microwave Anisotropy Probe"; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.

Uus!!: Suur Pauk ja WMAP · Näe rohkem »

X-bosonid

X-bosonid on hüpoteetilised elementaarosakesed, mida postuleerivad Suur Ühendus, Georgi-Glashow' mudel ja mõned teised kontseptsioonid, mis ei mahu osakestefüüsika standardmudeli raamidesse.

Uus!!: Suur Pauk ja X-bosonid · Näe rohkem »

1915

1915.

Uus!!: Suur Pauk ja 1915 · Näe rohkem »

1916

1916.

Uus!!: Suur Pauk ja 1916 · Näe rohkem »

1918

1918.

Uus!!: Suur Pauk ja 1918 · Näe rohkem »

1922

1922.

Uus!!: Suur Pauk ja 1922 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Suur Pauk ja 1923 · Näe rohkem »

1927

1927.

Uus!!: Suur Pauk ja 1927 · Näe rohkem »

1929

1929.

Uus!!: Suur Pauk ja 1929 · Näe rohkem »

1933

1933.

Uus!!: Suur Pauk ja 1933 · Näe rohkem »

1940. aastad

1940.

Uus!!: Suur Pauk ja 1940. aastad · Näe rohkem »

1948

1948.

Uus!!: Suur Pauk ja 1948 · Näe rohkem »

1960. aastad

1960.

Uus!!: Suur Pauk ja 1960. aastad · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Suur Pauk ja 1965 · Näe rohkem »

1980

1980.

Uus!!: Suur Pauk ja 1980 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Suur Pauk ja 1988 · Näe rohkem »

1990. aastad

1990.

Uus!!: Suur Pauk ja 1990. aastad · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Suur Pauk ja 2001 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Suur pauk.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »