Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Suur rahvasterändamine

Index Suur rahvasterändamine

II–V sajandi rändeteed Euroopa rändeteed Suur rahvasteränne ("rahvasteränne") oli intensiivne rändeperiood Euroopas umbes aastatel 400–800 pKr.

55 suhted: Alemannid, Anatoolia, Anglid, Araablased, Balkani poolsaar, Barbarid, Bütsants, Bütsantsi-Araabia sõjad, Berberid, Burgundid, Dendrokronoloogia, Euroopa, Euroopa rändekriis, Frangid, Friisid, Gaius Marius, Gallia, Germaania, Gibraltar, Goodid, Heruskid, Hilisantiikaeg, Hunnid, Ida-Euroopa, Idagoodid, Julius Caesar, Kasaarid, Kaukaasia, Keldid, Kesk-Euroopa, Langobardid, Läänegootide kuningriik, Lombardia, Maurid, Pürenee poolsaar, Põhja-Aafrika, Põhja-Itaalia, Pime keskaeg, Rahvasterännuaeg, Ränne, Rein, Rooma riik, Saksid, Slaavlased, Sueebid, Tacitus, Tüüringid, Theoderich Suur, Ungarlased, Vandaalid, ..., Varakeskaeg, Viikingid, 3. sajand, 5. sajand, 535.–536. aasta kliimakatastroof. Laienda indeks (5 rohkem) »

Alemannid

Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Alemannid · Näe rohkem »

Anatoolia

Anatoolia piiritlus Anatoolia (vanakreeka nimest Άνατολή (sõnast ἀνατολή 'hommikukaar, ida'); türgi keeles Anadolu) on piirkond Türgi Aasia-osas Väike-Aasia poolsaarel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Anatoolia · Näe rohkem »

Anglid

Rooma riigi kaart Hadrianuse ajal (valitses 117–138), mis näitab anglite (''Anglii'') tolleaegset kodumaad Jüütimaa poolsaarel tänapäeva Taanis Anglid (ladina Anglii) oli üks peamisi germaani rahvaid, kes asusid Britanniasse Rooma-järgsel perioodil.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Anglid · Näe rohkem »

Araablased

Maria Gażycz, "Araablanna" (1889) Araablased on semiidi päritolu rahvas, kes iidsest ajast elas Araabia poolsaarel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Araablased · Näe rohkem »

Balkani poolsaar

Balkani poolsaare geograafiline piiritlus Balkani poolsaar ehk Balkan on poolsaareline piirkond Kagu-Euroopas Vahemere ja Musta mere ääres, Väike-Aasia poolsaare ja Apenniini poolsaare vahel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Balkani poolsaar · Näe rohkem »

Barbarid

Joseph-Noël Sylvestre. "Rooma rüüstamine barbarite poolt aastal 410". Õli lõuendil. 197 × 130 cm. Sète, Musée Paul Valéry Barbar (vanakreeka βάρβαρος bárbaros, sõna-sõnalt 'bar-bar-kõneleja') tähendas vanaaja kreeklastel algselt igasugust isikut, kes ei kõnelnud kreeka keelt või kõneles seda halvasti, see tähendab arusaamatult kõnelejat.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Barbarid · Näe rohkem »

Bütsants

Bütsants, tuntud ka kui Ida-Rooma riik, Ida-Rooma keisririik ja Ida-Rooma impeerium, oli riik, mis tekkis Rooma keisririigi idaosa territooriumil selle jagunemise tagajärjel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Bütsants · Näe rohkem »

Bütsantsi-Araabia sõjad

Kreeka tuld kasutas Bütsantsi laevastik esmakordselt Bütsantsi-Araabia sõdade ajal Bütsantsi-Araabia sõjad olid Bütsantsi ja peamiselt Araabia muslimite vahel peetud sõjad, mis toimusid 7. sajandi ja 11. sajandi vahel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Bütsantsi-Araabia sõjad · Näe rohkem »

Berberid

Maroko berber Berberid on rahvas Põhja-Aafrikas, lääne pool Niiluse jõge.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Berberid · Näe rohkem »

Burgundid

Rooma riik Hadrianuse ajal (valitses 117–138 pKr); näidatud '''Burgundiones''' germaanlaste paiknemine, kes tollal asustasid piirkonda ''Viadua'' (Odra) ja ''Visula'' (Wisła) jõe vahel Burgundid (ladina keeles Burgundiōnes; vanapõhja keeles Burgundar; vanainglise keeles Burgendas; kreeka keeles Βούργουνδοι) olid idagermaani hõim, mis võis rännata Mandri-Skandinaaviast Bornholmi saarele, mille vana nimekuju vanapõhja keeles oli Burgundarholmr (burgundide saar), ja sealt edasi Mandri-Euroopasse.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Burgundid · Näe rohkem »

Dendrokronoloogia

Puu aastarõngad Dendrokronoloogia on teadusharu ja ka meetod, mis uurib ja analüüsib puittaimede aastarõngaid.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Dendrokronoloogia · Näe rohkem »

Euroopa

Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Euroopa · Näe rohkem »

Euroopa rändekriis

Asüülitaotlejaid 2015. aasta I poolaastal Euroopa rändekriis (ka Euroopa pagulaskriis) on 2015.–2016.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Euroopa rändekriis · Näe rohkem »

Frangid

Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Frangid · Näe rohkem »

Friisid

Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Friisid · Näe rohkem »

Gaius Marius

Gaius Marius Gaius Marius ehk Marius (157 eKr – 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Gaius Marius · Näe rohkem »

Gallia

Gallia on roomlaste pandud nimi gallide (keltide) asualale, mis hõlmas täielikult tänapäeva Prantsusmaa, Luksemburgi ja Belgia alasid ning osaliselt Šveitsi, Põhja-Itaalia, Hollandi ja Saksamaa alasid.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Gallia · Näe rohkem »

Germaania

Rooma impeerium ja Magna Germania. Germaania on piirkond Reini ja Skandinaavia vahel, mis on saanud nime Rooma ajaloolase Tacituse kirjutatud kroonika järgi.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Germaania · Näe rohkem »

Gibraltar

Gibraltar on Suurbritannia meretagune ala Gibraltari väina põhjarannikul.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Gibraltar · Näe rohkem »

Goodid

Goodid (gooti keeles gutans) on idagermaani hõim.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Goodid · Näe rohkem »

Heruskid

Heruskid olid Weseri ja Elbe vahel 1 sajand eKr – 1 sajand pKr elanud germaani hõim.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Heruskid · Näe rohkem »

Hilisantiikaeg

Hilisantiikaeg on Lääne-Euroopas ajavahemik klassikalise antiigi ja varakeskaja vahel (u 200–550).

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Hilisantiikaeg · Näe rohkem »

Hunnid

Hunnid olid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Hunnid · Näe rohkem »

Ida-Euroopa

Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »

Idagoodid

Mosaiik, mis kujutab Theoderich Suure paleed, tema paleekabelis San Apollinare Nuovos Idagoodid (ka ostrogoodid, või) olid gootide haru (teine haru oli läänegoodid), germaani hõim, kellel tekkis 3.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Idagoodid · Näe rohkem »

Julius Caesar

Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Julius Caesar · Näe rohkem »

Kasaarid

Turgi rahvaste levikukaart Kasaarid oli turgi rahvas Volga alamjooksu, Aasovi, Doni ja Krimmi steppides ning nüüdse Dagestani ranniku- ja eelmägede alal.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Kasaarid · Näe rohkem »

Kaukaasia

Kaukaasia kaart Kaukaasia on regioon Aasovi, Musta ja Kaspia mere vahel, kus asuvad Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia ning Venemaa Föderatsiooni alad kuni Kuma-Manõtši nõoni põhjas.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Kaukaasia · Näe rohkem »

Keldid

Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Keldid · Näe rohkem »

Kesk-Euroopa

Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Kesk-Euroopa · Näe rohkem »

Langobardid

Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Langobardid · Näe rohkem »

Läänegootide kuningriik

Läänegootide kuningriik oli kuningriik, mis hõlmas 5.–8.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Läänegootide kuningriik · Näe rohkem »

Lombardia

Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Lombardia · Näe rohkem »

Maurid

Maurid on berberi hõimud, samuti araabia või berberi päritolu islamiusulised elanikud Pürenee poolsaarel ja Põhja-Aafrikas, samuti islamiusku rahvad mujal maailmas, nagu Filipiinidel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Maurid · Näe rohkem »

Pürenee poolsaar

Satelliidifoto Pürenee poolsaarest Pürenee poolsaar ehk Ibeeria poolsaar on poolsaar Euroopa edelaosas Atlandi ookeani (läänes) ja Vahemere (idas ja lõunas) vahel.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Pürenee poolsaar · Näe rohkem »

Põhja-Aafrika

Põhja-Aafrika ÜRO liigituse järgi (tumeroheline) ja mõnikord Põhja-Aafrikasse arvatavad riigid (helerohelisega) Põhja-Aafrika on Sahara kõrb ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse kitsamas mõttes Magrib ja Egiptus, mõnikord ka Sudaan.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Põhja-Aafrika · Näe rohkem »

Põhja-Itaalia

Põhja-Itaalia ISTATi poolt määratud piirid Põhja-Itaalia on kultuuriline ja geograafiline piirkond, millel puudub halduslik staatus.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Põhja-Itaalia · Näe rohkem »

Pime keskaeg

Pime keskaeg on eelkõige inglise keeles (Dark Ages) kasutatav nimetus perioodile Lääne-Rooma keisririigi langemisest kuni Karolingide renessansini, s.o. ligikaudu 6. kuni 10. sajandini.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Pime keskaeg · Näe rohkem »

Rahvasterännuaeg

Rahvasterännuaeg on ajalooperiood Euroopas, mis oli mõjutatud Suurest rahvasterändamisest.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Rahvasterännuaeg · Näe rohkem »

Ränne

Rändesaldo riigiti aastal 2008: positiivne (sinine), negatiivne (oranž), stabiilne (roheline) ja andmed puuduvad (hall) Ränne ehk migratsioon (ka rändamine) on püsiv elukoha vahetus.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Ränne · Näe rohkem »

Rein

Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Rein · Näe rohkem »

Rooma riik

Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Rooma riik · Näe rohkem »

Saksid

Jüütimaa Saksid on (tänapäeval) osa sakslastest, kes asustavad Saksa maakondi Schleswig-Holstein, Alam-Saksi, Saksi-Anhalt, Nordrhein-Westfaleni põhjapoolt ja Hollandi kirdeosa (Drenthe, Groningen, Twente, Achterhoek).

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Saksid · Näe rohkem »

Slaavlased

Slaavi keelealad Slaavlased on indoeurooplaste haru, kes elab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopas ja kõnelevad slaavi keelkonda kuuluvaid keeli.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Slaavlased · Näe rohkem »

Sueebid

Oranž ala näitab sueebi hõimude asuala 1. sajandil eKr. Sueebid ehk sueevid (ladina suebi või suevi) oli germaani hõimude rühm.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Sueebid · Näe rohkem »

Tacitus

Publius Cornelius Tacitus Publius Cornelius Tacitus või Gaius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120Antiigileksikon, 2. kd., lk. 206) oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Tacitus · Näe rohkem »

Tüüringid

Rooma keisririigi ja tolleaegsete Euroopa põlisrahvaste kaart aastal 125, näidates tüüringite paiknemist tänapäeva Saksamaal. Tüüringid või toringid olid germaani hõim, kes ilmus umbes aastal 280, Suure rahvasterändamise lõpul Harzi mägedesse Kesk-Germaanias, piirkonda, mis kannab veelgi nende nime – Tüüringi.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Tüüringid · Näe rohkem »

Theoderich Suur

Münt, mis kujutab Theoderich Suurt Münt, millel on kujutatud Theoderich Suurt Theoderich Suur (454 – 30. august 526) oli idagootide kuningas alates 488.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Theoderich Suur · Näe rohkem »

Ungarlased

Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Ungarlased · Näe rohkem »

Vandaalid

Vandaalid (ladina keeles Vandali (hiljem Wandali) või Vandili või Vanduli) olid ida germaanlaste hõim või hõimurühm, kes tungis hilisesse Rooma riiki ning moodustas Põhja-Aafrikas riigi pealinnaga Kartaagos.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Vandaalid · Näe rohkem »

Varakeskaeg

Euroopa 814. aastalVarakeskaeg oli Lääne-Euroopas (laiemalt kogu Euroopas ja Vahemere maades) hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Lääne-Rooma riigi langusest 5. sajandil umbes 1000.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Varakeskaeg · Näe rohkem »

Viikingid

Carl Schmidti värviline trükk lõuendil aastast 1887) Viikingite tegevusala ja asundused Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.–11. sajandil (nn viikingiaeg).

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja Viikingid · Näe rohkem »

3. sajand

3.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja 3. sajand · Näe rohkem »

5. sajand

5.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja 5. sajand · Näe rohkem »

535.–536. aasta kliimakatastroof

Kunstniku kujutis Krakatau vulkaani 1883. aasta purskest, mis oli üks kõige suurema hukkunute arvuga vulkaanipurskeid inimkonna ajaloos. Sama vulkaani purset kahtlustatakse ka 535.–536. aasta kliimakatastroofi põhjustamises 535.–536.

Uus!!: Suur rahvasterändamine ja 535.–536. aasta kliimakatastroof · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Suur rahvasteränne.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »