Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Suure-Jaani paisjärv

Index Suure-Jaani paisjärv

Suure-Jaani paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Suure-Jaani linnas.

16 suhted: Avalik veekogu, Avalikult kasutatav veekogu, Ängi oja, Eesti, Eesti järvede loend, Lääne-Eesti vesikond, Limnoloogia, Makrofüüdijärv, Nuutre-Kõpu paisjärv, Paisjärv, Pärnu alamvesikond, Sakala kõrgustik, Suure-Jaani, Suure-Jaani kalmistu, Suure-Jaani kirik, Viljandi maakond.

Avalik veekogu

Avalik veekogu on mõiste Eesti veeseadusest.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Avalik veekogu · Näe rohkem »

Avalikult kasutatav veekogu

Avalikult kasutatavad veekogud on kinnitatud veeseadusega.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Avalikult kasutatav veekogu · Näe rohkem »

Ängi oja

Ängi oja on oja Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Ängi oja · Näe rohkem »

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Eesti · Näe rohkem »

Eesti järvede loend

Siin on loetletud Eesti järvi (looduslikud järved, paisjärved, tehisjärved, basseinid, tiigid) ja järvestikke.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Eesti järvede loend · Näe rohkem »

Lääne-Eesti vesikond

Lääne-Eesti vesikond on üks kolmest veeseadusega määratud Eesti vesikonnast (teised kaks on Ida-Eesti vesikond ja Koiva vesikond).

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Lääne-Eesti vesikond · Näe rohkem »

Limnoloogia

Limnoloogia ehk järveteadus (Wetzel, R.G. 2001. Limnology: Lake and River Ecosystems, 3rd ed. Academic Press. (ISBN 0-12-744760-1). Limnoloogia rajajaks peetakse François-Alphonse Foreli, kelle peamiseks uurimisobjektiks oli Genfi järv. Traditsiooniliselt on limnoloogia tihedalt seotud hüdrobioloogiaga. Kuigi termin "limnoloogia" hõlmab kõiki soolaseid- ja teisi mandriveekogusid, siis traditsiooniliselt ei kuulu limnoloogiaõpetuse alla märgalad, põhjavesi ja vooluveekogud. Seetõttu käsitletakse enamasti limnoloogiat kui mageveekogude uurimist (Wetzel, 2001). Limnoloogia uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga. Üks tõeliselt põnev aspekt limnoloogias on, et uurimus on pikaajalise akadeemilise ranguse ja laia interdistsiplinaarse ajalooga geoloogiliste, keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste koostoimete integreerimine, mis määratlevad veesüsteeme. Ükski limnologist ei ole näitanud paremini akadeemilise sünteesi kasutamist kui George Evelyn Hutchinson, ta tegi tänapäevase limnoloogia määratlemiseks rohkem kui ükski teine ​​inimene. Aga teised veekeskkonna ökoloogid on teinud palju põnevaid teaduslikke edusamme, sealhulgas kontseptsiooni täiustamist, ökoloogilisi meetodeid haiguse tõrjele lähenemiseks, veereostuse hindamise ja kõrvaldamise meetodeid, kalapüügi juhtimise viisid, magevee elupaikade taastamine, ainulaadsete organismide säilitamine Iidsetel aegadel on tsivilisatsioonid sõltuvad mageveekogudest-järvedest, veehoidlatest, jõgedest ja märgaladest. Magevesi on oluline mitte ainult inimeste elu säilitamiseks, vaid ka selleks, et toetada jõukate majanduste aluseks olevaid tegevusi. Samal ajal, kui veeressursid on inimühiskondade jaoks hädavajalikud, võib nende ühiskondade tegevus reostada ja halvendada veevarusid, piirates nende kasulikke kasutusviise. Alates 1960. aastate "keskkonnaliikumise" algusest ja eriti pärast puhta vee seaduse (Clean Water Act) vastuvõtmist 1972. aastal Ameerika Ühendriikides, on põhjaameeriklased mõistnud, et tootmine, põllumajandus, mäetööstus, linnaarendus ja muud tegevused võivad mageveekogudele ohtu kujutada, ja nad on astunud samme nende ohtude vähendamiseks. Mageveekogud moodustavad ainult väikese osa Maa pindalast. Siiski on nende tähtsus joogivee pakkumises, niisutuses, kalanduses, akvakultuuris ja turismis vaieldamatu. Limnoloogia e. siseveekogusid uuriv teadus tagab vajaliku teadusliku aluse järvede ja jõgede korrashoiuks. Limnoloogia roll on siiski suurem ja fundamentaalsem. Isegi kõige varasemad limnoloogid uskusid, et neil oli ökoloogia jaoks tähtis sõnum. See jätkuv uskumus on esile tõstetud artiklite pealkirjades nagu: "Järv kui mikrokosmos" (Forbes 1877) ja "​Aerjalgsete teadus (copepodology) ​ornitoloogile" (Hutchinson 1951). Eriti järvesid on peetud väikesteks teatriteks, kus toimuvat suurejoonelist ökoloogiste interaktsioonide näitemängu, interaktsioone organismide seas ja organismide ning keskkonna vahel, saab uurida kergemini kui kusagil mujal. Järved saavad funktsioneerida nende väikeste teatritena ("mikrokosmostena" – Forbes) põhjusel, et neist on suhteliselt kerge proove võtta, sest nad on selgelt piiritletud (võrreldes maapealsete ökosüsteemidega) ja sellepärast, et tegevusala eksperimente on kerge teostada. Limnoloogiast on toimunud jätkuv informatsiooni vool teistesse ökoloogia tegevusaladesse kõikidel teaduse tasemetel, alustades kvantitatiivsete katsete tegemise metodoloogilistest probleemidest ja lõpetades kõrgelt abstraktsete kontseptsioonidega, nagu toitumisahel ja troofiline kaskaad. Üks kõige esileküündivamaid limnolooge G. E. Hutchinson on arendanud välja enamiku tänapäeva populatsiooni ja ühiskonna ökoloogia alustest. Limnoloogia on, vastupidi, saanud lähteandmeid peamiselt teoreetilisest ökoloogiast ja vähem eksperimenteerijatelt ning limnoloogia tegevusalalt välja jäävatelt ökoloogidelt. Erandiks on mereökoloogia, mis on andnud limnoloogiale mõned tähtsad metodoloogilised edasiminekud. Limnoloogia on aidanud kaasa teoreetilise ökoloogia mudelite ja eksperimentaalse uuringu ühendamisele rohkem kui ükski teine ökoloogia allharu. "Järve kui mikrokosmose" idee viitab loomulikult "ökoloogia ühtsuse" kontseptsioonile. Võib eeldada, et samad printsiibid ja seadused juhivad limnoloogilisi, mere- ja maapealseid kogukondi.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Limnoloogia · Näe rohkem »

Makrofüüdijärv

Makrofüüdijärv ehk suurtaimerikas järv on järv, millele on omane rikkalik suurtaimestik ehk makrofüüdid, mis hõlmavad enamasti 3/4 järve üldpindalast.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Makrofüüdijärv · Näe rohkem »

Nuutre-Kõpu paisjärv

Nuutre-Kõpu paisjärv on paisjärv Sakala kõrgustiku põhjaosas, Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Nuutre külas.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Nuutre-Kõpu paisjärv · Näe rohkem »

Paisjärv

Verzasca jõele paisutatud Vogorno järv Šveitsis Saesaare paisjärv talvel Paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu (veehoidla).

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Paisjärv · Näe rohkem »

Pärnu alamvesikond

Halliste ürgorus asuv Karksi paisjärv. Esimene Eesti tehisjärv (1973) Pärnu alamvesikond on Lääne-Eesti vesikonna osa.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Pärnu alamvesikond · Näe rohkem »

Sakala kõrgustik

Viljandi ürgorule Helme koopad kõrgustiku kaguosas Sammuli rahn kõrgustiku keskosas Sakala kõrgustik on kõrgustik Eestis.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Sakala kõrgustik · Näe rohkem »

Suure-Jaani

Suure-Jaani Suure-Jaani on linn Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Suure-Jaani · Näe rohkem »

Suure-Jaani kalmistu

Suure-Jaani kalmistu värav, 2013. a märts Johann Köler on maetud Suure-Jaani kalmistule Suure-Jaani kalmistu on kalmistu Suure-Jaanis.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Suure-Jaani kalmistu · Näe rohkem »

Suure-Jaani kirik

Suure-Jaani Johannese kirik on kindluskirik Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Suure-Jaani linnas aadressil Järve tänav 4.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Suure-Jaani kirik · Näe rohkem »

Viljandi maakond

Viljandi maakond ehk Viljandimaa on maakond Eesti lõunaosas.

Uus!!: Suure-Jaani paisjärv ja Viljandi maakond · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »