Kiiremini kui brauser!
150 suhted: Aasta, Aatom, Aatomituum, Absoluutselt must keha, Absorptsioon, Aeg, Aegruum, Ahela lõpetamine, Aine (füüsika), Albert Einstein, Andromeeda galaktika, Annihilatsioon, Antiaine, Antiosake, Arno Allan Penzias, Arved Sapar, Arvutisimulatsioon, Astronoomia, Barüogenees, Barüonaine, Berüllium, Deuteerium, Doppleri efekt, E = mc², Edwin Hubble, Einsteini väljavõrrandid, Elektromagnetiline vastastikmõju, Elektromagnetspekter, Elektron, Energia, Energiatihedus, Füüsika, Footon, Friedmanni võrrandid, Galaktika, Georgi Gamov, Gravitatsioon, Gravitatsiooniline kollaps, Hadronid, Hüpotees, Heelium, Heelium-3, Homogeensus ja heterogeensus, Hubble'i seadus, Inglise keel, Inimene, Interaktsioon, Isotoop, ΛCDM-mudel, Kaugus, ..., Kõverus, Keemiline element, Kelvin, Kerasparv, Kestus, Kiirgus, Kiirus, Klassikaline füüsika, Kosmiline inflatsioon, Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus, Kosmoloogia, Kosmoloogiline konstant, Kosmoseaparaat, Kreeka pähklid, Kvantgravitatsioon, Kvargid, Kvark-gluuonplasma, Kvasar, Lainepikkus, Laur Palgi, Lõpmatus, Leptonid, Liitium, Linnutee, Loodusseadus, Mass, Mateeria, Mõõtmed, Midagi mitte millestki, Miljard, Must auk, NASA, Nõrk vastastikmõju, Neutriinod, Neutron, Null, Osake, Osakestefüüsika standardmudel, Parsek, Päikesesüsteem, Plahvatus, Plancki aeg, Planeet, Plasma, Positron, Preester, Prooton, Punanihe, Raud, Röntgenikiirgus, Rõhk, Relatiivsusteooria, Robert Woodrow Wilson, Ruum, Ruumala, Sündmus, Seisumass, Singulaarsus, Steven Weinberg, Supergravitatsioon, Supernoova, Suur ühendteooria, Suur Kollaps, Tallinn, Täht (astronoomia), Teleskoop, Temperatuur, Teooria, Tihedus, Tugev vastastikmõju, Tumeaine, Tumeenergia, Tuumasüntees, Udukogu, Universum, Universumi paisumine, Valgus, Valgus (kirjastus), Võrdelisus, Võrrand, Vesinik, Villu Päärt, WMAP, X-bosonid, 1915, 1916, 1918, 1922, 1923, 1927, 1929, 1933, 1940. aastad, 1948, 1960. aastad, 1965, 1980, 1988, 1990. aastad, 2001. Laienda indeks (100 rohkem) »
Aasta
Aasta (lühend a) on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb tiiru ümber Päikese.
Uus!!: Suur Pauk ja Aasta · Näe rohkem »
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Suur Pauk ja Aatom · Näe rohkem »
Aatomituum
Aatomituum on aatomi väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist.
Uus!!: Suur Pauk ja Aatomituum · Näe rohkem »
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Uus!!: Suur Pauk ja Absoluutselt must keha · Näe rohkem »
Absorptsioon
Absorptsioon ehk absorbeerimine (sageli sünonüüm neeldumine; tuleneb ld sõnast absorbere) on millegi neelamine, imamine.
Uus!!: Suur Pauk ja Absorptsioon · Näe rohkem »
Aeg
Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.
Uus!!: Suur Pauk ja Aeg · Näe rohkem »
Aegruum
Aegruum (inglise keeles spacetime) on füüsikaline mudel, mis ühendab kolme ruumimõõdet ja ühe ajamõõtme ühtseks neljamõõtmeliseks kontiinumiks.
Uus!!: Suur Pauk ja Aegruum · Näe rohkem »
Ahela lõpetamine
Radikaalne ahelreaktsioon kahe võimaliku ahela lõpetamisega: 1. rekombinatsioon ja 2. disproportsioneerumine Ahela lõpetamine (termination) on ahelreaktsioonis esinev elementaarreaktsioon, milles aktiivne intermediaat kaotab oma aktiivsuse ja ahela kasv lõpeb.
Uus!!: Suur Pauk ja Ahela lõpetamine · Näe rohkem »
Aine (füüsika)
Aine (ka: mateeria) all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone.
Uus!!: Suur Pauk ja Aine (füüsika) · Näe rohkem »
Albert Einstein
Albert Einstein (14. märts 1879 Ulm, Saksamaa – 18. aprill 1955 Princeton, USA) oli Saksamaalt pärit ning hiljem Šveitsi ja Ameerika Ühendriikide kodakondsusega juudi rahvusest füüsikateoreetik.
Uus!!: Suur Pauk ja Albert Einstein · Näe rohkem »
Andromeeda galaktika
Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224.
Uus!!: Suur Pauk ja Andromeeda galaktika · Näe rohkem »
Annihilatsioon
Feynmani diagramm positroni ja elektroni annihileerumisest virtuaalseks footoniks, mis siis laguneb uuesti elektroniks ja positroniks paaride tekke kaudu. Annihilatsioon on defineeritud kui objekti "täielik hävinemine".
Uus!!: Suur Pauk ja Annihilatsioon · Näe rohkem »
Antiaine
Antiaine on füüsikas aine, mis koosneb antiaatomitest, mille tuumades (antituumades) on prootonite asemel antiprootonid ja antineutronid ning tuumade ümber ringlevad positronid.
Uus!!: Suur Pauk ja Antiaine · Näe rohkem »
Antiosake
Osakesed ja antiosakesed. Vasakul ülalt alla: elektron, prooton, neutron. Antiosakesed paremal ülalt alla: positron, antiprooton, antineutron Antiosake on elementaarosakese vastasosake, mille elektrilaeng ja teised kvantarvud on vastupidise märgiga (osake on omakorda antiosakese jaoks vastasosake).
Uus!!: Suur Pauk ja Antiosake · Näe rohkem »
Arno Allan Penzias
Arno Allan Penzias (sündinud 26. aprillil 1933 Münchenis) on juudi päritolu USA füüsik, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Suur Pauk ja Arno Allan Penzias · Näe rohkem »
Arved Sapar
Arved Sapar Tõravere observatooriumi lähedal rapsipõllul 2008. aastal. Foto: Lauri Kulpsoo Arved-Ervin Sapar (7. veebruaril 1933 Paatna küla, Rakvere vald, Virumaa – 1. detsember 2021 Tartu) oli eesti astrofüüsik ja kosmoloog, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1990).
Uus!!: Suur Pauk ja Arved Sapar · Näe rohkem »
Arvutisimulatsioon
Arvutisimulatsiooniks nimetatakse simulatsiooni (vaata ka simuleerimine), mille eesmärgiks on matkida mingi uuritava süsteemi käitumist ning mille simuleerimine toimub kas ühes arvutis või koguni terves arvutite võrgus.
Uus!!: Suur Pauk ja Arvutisimulatsioon · Näe rohkem »
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Suur Pauk ja Astronoomia · Näe rohkem »
Barüogenees
Barüogenees (inglise keeles baryogenesis) on varajases universumis toimunud hüpoteetiline füüsikaline protsess, mis põhjustas barüonasümmeetria, st aine (barüonid) ja antiaine (antibarüonid) tasakaalustamatuse (disbalansi) vaadeldavas universumis.
Uus!!: Suur Pauk ja Barüogenees · Näe rohkem »
Barüonaine
Barüonaine (inglise keeles baryonic matter) on barüonidest (neutronid, prootonid) ja elektronidest koosnev aine.
Uus!!: Suur Pauk ja Barüonaine · Näe rohkem »
Berüllium
Berüllium on keemiline element järjenumbriga 4, metall.
Uus!!: Suur Pauk ja Berüllium · Näe rohkem »
Deuteerium
Deuteerium ehk raske vesinik (keemiline sümbol D või 2H) on vesiniku isotoop, milles erinevalt tavalisest vesinikust, mille aatomituumas on üks prooton, on lisaks veel üks neutron.
Uus!!: Suur Pauk ja Deuteerium · Näe rohkem »
Doppleri efekt
Doppleri efekt on füüsikaline nähtus, mis avaldub selles, et helilaine või elektromagnetlaine registreeritav (tajutav, mõõdetav) sagedus sõltub lainete allika ja vastuvõtja liikumise kiirusest ja suunast.
Uus!!: Suur Pauk ja Doppleri efekt · Näe rohkem »
E = mc²
Tegemist on Albert Einsteini relatiivsusteooria valemiga.
Uus!!: Suur Pauk ja E = mc² · Näe rohkem »
Edwin Hubble
Edwin Powell Hubble (20. november 1889 Marshfield – 28. september 1953) oli ameerika astronoom, Galaktika-välise astronoomia rajaja ja Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige.
Uus!!: Suur Pauk ja Edwin Hubble · Näe rohkem »
Einsteini väljavõrrandid
Einsteini väljavõrrandid, ka Einsteini võrrandid (inglise keeles Einstein field equations), on Albert Einsteini loodud kümme üldrelatiivsusteooria valdkonna võrrandit, mis kirjeldavad gravitatsiooni fundamentaalset vastastikmõju massi ja energia toimel kõverdunud aegruumis.
Uus!!: Suur Pauk ja Einsteini väljavõrrandid · Näe rohkem »
Elektromagnetiline vastastikmõju
Elektromagnetiline vastastikmõju ehk elektromagnetiline interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Suur Pauk ja Elektromagnetiline vastastikmõju · Näe rohkem »
Elektromagnetspekter
Elektromagnetlainete spekter (vasakul on raadio ja TV sagedused, paremal valguse lainepikkused) Elektromagnetspekter ehk elektromagnetlainete spekter ehk elektromagnetlainete skaala hõlmab erinevate energiatega elektromagnetlaineid alates kõige madalamatest sagedustest kuni gammakiirguseni.
Uus!!: Suur Pauk ja Elektromagnetspekter · Näe rohkem »
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Uus!!: Suur Pauk ja Elektron · Näe rohkem »
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Uus!!: Suur Pauk ja Energia · Näe rohkem »
Energiatihedus
Energiatihedus on füüsikaline suurus, mis väljendab energiat ruumalaühiku kohta (SI ühik: džaul kuupmeetri kohta, J/m3) või energiat massiühiku kohta (J/kg).
Uus!!: Suur Pauk ja Energiatihedus · Näe rohkem »
Füüsika
Valik füüsikanähtusi Füüsika on loodusteadus, mis uurib looduse kõige üldisemaid omadusi.
Uus!!: Suur Pauk ja Füüsika · Näe rohkem »
Footon
Footon on elektromagnetkiirguse väikseim osake ehk kvant (valguskvant).
Uus!!: Suur Pauk ja Footon · Näe rohkem »
Friedmanni võrrandid
Alexander Friedmann tuletas need võrrandid üldrelatiivsusteooriast 1920ndatel Friedmanni võrrandid on üldrelatiivsusteooriast leitud kosmoloogia võrrandid, mis määravad homogeense ja isotroopse aegruumi evolutsiooni.
Uus!!: Suur Pauk ja Friedmanni võrrandid · Näe rohkem »
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Uus!!: Suur Pauk ja Galaktika · Näe rohkem »
Georgi Gamov
Georgi Gamov (Георгий Антонович Гамов, George Gamow; 1904 Odessa – 1964 Boulder) oli vene-ameerika teoreetiline füüsik ja kosmoloog.
Uus!!: Suur Pauk ja Georgi Gamov · Näe rohkem »
Gravitatsioon
Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.
Uus!!: Suur Pauk ja Gravitatsioon · Näe rohkem »
Gravitatsiooniline kollaps
Kollaps on kokkulangemine iseenda raskuse all.
Uus!!: Suur Pauk ja Gravitatsiooniline kollaps · Näe rohkem »
Hadronid
Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed.
Uus!!: Suur Pauk ja Hadronid · Näe rohkem »
Hüpotees
Hüpotees on oletus.
Uus!!: Suur Pauk ja Hüpotees · Näe rohkem »
Heelium
lahenduslambis Heelium (keemiline sümbol He) on keemiline element järjenumbriga 2.
Uus!!: Suur Pauk ja Heelium · Näe rohkem »
Heelium-3
Heelium-3 on kahe prootoni ja ühe neutroniga stabiilne heeliumi isotoop.
Uus!!: Suur Pauk ja Heelium-3 · Näe rohkem »
Homogeensus ja heterogeensus
Supp on heterogeenne materjal Homogeensus ja heterogeensus on mõisted, mis tähistavad materjali ühtlust või selle puudumist.
Uus!!: Suur Pauk ja Homogeensus ja heterogeensus · Näe rohkem »
Hubble'i seadus
Hubble'i seadus Hubble'i seadus ehk punanihke seadus on astronoomias täheldatav seos, mille kohaselt vaadeldavate galaktikate punanihke suurus on võrdeline nende kaugusega vaatlejast.
Uus!!: Suur Pauk ja Hubble'i seadus · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Suur Pauk ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Suur Pauk ja Inimene · Näe rohkem »
Interaktsioon
Interaktsioon (ladina keele sõnadest inter vahel, seas, hulgas + actio tegevus) ehk vastastikmõju (üldkeeles ka kujul "vastasmõju") on objektide (kehade, osakeeste, nähtuste, isikute) omavaheline mõju, mille tagajärjeks on mõlemapoolne muutus.
Uus!!: Suur Pauk ja Interaktsioon · Näe rohkem »
Isotoop
Mingi keemilise elemendi isotoobid on selle aine aatomite tüübid, mis erinevad üksteisest massiarvu (A) poolest.
Uus!!: Suur Pauk ja Isotoop · Näe rohkem »
ΛCDM-mudel
ΛCDM-mudel on kosmoloogiline mudel, mis kirjeldab Universumi arengut alates Suurest Paugust väheste parameetrite (põhikujul 6 parameetri) abil.
Uus!!: Suur Pauk ja ΛCDM-mudel · Näe rohkem »
Kaugus
Kauguse mõiste on kasutusel tavakeeles ning peamiselt loodusteadustes (füüsikas ja geograafias) ja matemaatikas.
Uus!!: Suur Pauk ja Kaugus · Näe rohkem »
Kõverus
Kõverus (inglise keeles curvature) on geomeetria erinevates valdkondades mitme suuruse (skalaar, vektor, tensor) koondkuju, mis kirjeldab ühe või teise geomeetrilise "objekti" (näiteks joon, pind, Riemanni ruum jne) kõrvalekaldumist vastavatest "tasastest" objektidest (sirge, tasand, eukleidiline ruum jne).
Uus!!: Suur Pauk ja Kõverus · Näe rohkem »
Keemiline element
Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.
Uus!!: Suur Pauk ja Keemiline element · Näe rohkem »
Kelvin
Kelvin (tähis K) on termodünaamilise temperatuuri mõõtühik ja üks seitsmest SI-süsteemi põhiühikust.
Uus!!: Suur Pauk ja Kelvin · Näe rohkem »
Kerasparv
Omega Centauri kerasparv Kentauri tähtkujus Kerasparved on kerakujulised täheparved, mille läbimõõt jääb 50 ja 150 valgusaasta vahele ja mis koosnevad mõnesajast tuhandest tähest.
Uus!!: Suur Pauk ja Kerasparv · Näe rohkem »
Kestus
Kestus ehk vältus on mingi sündmuse või protsessi aegpikkus.
Uus!!: Suur Pauk ja Kestus · Näe rohkem »
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Uus!!: Suur Pauk ja Kiirgus · Näe rohkem »
Kiirus
Kiirus üldisemas mõttes tähendab muutumiskiirust – suurust, mis näitab ajaühikus toimuvat muutust, näiteks keemilise reaktsiooni kiirust, temperatuuri või õhurõhu muutumise kiirust.
Uus!!: Suur Pauk ja Kiirus · Näe rohkem »
Klassikaline füüsika
Klassikaliseks füüsikaks nimetatakse füüsika traditsioonilisi harusid ja teemasid, mis olid tuntud ja välja arenenud juba enne 20.
Uus!!: Suur Pauk ja Klassikaline füüsika · Näe rohkem »
Kosmiline inflatsioon
Kosmiline inflatsioon on füüsika teooria, mis kirjeldab ruumi paisumist varajases universumis, pakkudes välja oletuse, et ajavahemikus 10^ ja 10^ sekundit pärast Suurt Pauku oli ruumi paisumine palju suurem kui sellele järgnenud perioodil.
Uus!!: Suur Pauk ja Kosmiline inflatsioon · Näe rohkem »
Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus
WMAPi ülesvõte kosmilisest mikrolaine-taustkiirgusest Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus ehk reliktkiirgus on Universumi algusaegadest pärinev kiirgus kosmoses.
Uus!!: Suur Pauk ja Kosmiline mikrolaine-taustkiirgus · Näe rohkem »
Kosmoloogia
Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja muutumist.
Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoloogia · Näe rohkem »
Kosmoloogiline konstant
Kosmoloogiline konstant on kosmoloogiast tulev kosmose vaakumi energiatiheduse väärtus (üldiselt tähistatakse suure tähega lambda: Λ).
Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoloogiline konstant · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Suur Pauk ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Kreeka pähklid
Kreeka pähkel Kreeka pähklid ehk kreeka pähklipuu viljad (Juglandis fructus) on kreeka pähklipuu üheseemnelised luuviljad (pähklituumad).
Uus!!: Suur Pauk ja Kreeka pähklid · Näe rohkem »
Kvantgravitatsioon
Kvantgravitatsioon (ka gravitatsiooni kvantteooria) on teoreetilise füüsika valdkond, mis püüab ühendada nelja fundamentaalset jõudu ehk vastastikmõju.
Uus!!: Suur Pauk ja Kvantgravitatsioon · Näe rohkem »
Kvargid
Kvargid on elementaarosakesed, mis osalevad tugevas vastastikmõjus.
Uus!!: Suur Pauk ja Kvargid · Näe rohkem »
Kvark-gluuonplasma
Kvark-gluuonplasma (inglise keeles quark–gluon plasma) on kõrge energia füüsikas ja osakestefüüsikas aine agregaatolek, milles hadronaine läheb üle olekusse, mis sarnaneb olekuga, kus elektronid ja ioonid asuvad tavalises plasmas.
Uus!!: Suur Pauk ja Kvark-gluuonplasma · Näe rohkem »
Kvasar
Kunstniku nägemus väga kaugel olevast kvasarist ULAS J1120+0641, mida toidab kahe miljardi Päikese massiga võrdne must auk Kvasar (ingliskeelsest sõnast quasar (akronüüm sõnadest quasi-stellar radio source 'kvaasistellaarne (tähetaoline) raadiokiirguse allikas') on väga energiline ja aktiivne galaktikatuum. Kvasarid on äärmiselt eredad ja algselt vaadeldi neid punktisarnaste (nagu tähed) elektromagnetilise energia allikatena, millel on suur punanihe, mitte hajutatud allikatena nagu galaktikad. Kuigi kvasarite olemus oli 1980. aastatel veel vaidluse all, on nüüdseks jõutud konsensusele, et kvasarid on kokkusurutud alad massiivsete galaktikate keskmes, mis ümbritsevad sealseid ülimassiivseid musti auke. Nende suurus jääb vahemikku, mis on musta augu Schwarzschildi raadiusest 10 – 10 000 korda suurem. Kvasarid saavad energiat musta auku ümbritsevast spiraalsest kettast.
Uus!!: Suur Pauk ja Kvasar · Näe rohkem »
Lainepikkus
Siinusvõnkumise lainepikkus \scriptstyle \lambda Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima samas faasis võnkuva punkti vahel.
Uus!!: Suur Pauk ja Lainepikkus · Näe rohkem »
Laur Palgi
Laur Palgi (19. mai 1935 Tartu – 7. juuli 2016) oli eesti füüsikateoreetik.
Uus!!: Suur Pauk ja Laur Palgi · Näe rohkem »
Lõpmatus
right Lõpmatus (sümbol \infty) on omadus, mis seisneb piiramatuses.
Uus!!: Suur Pauk ja Lõpmatus · Näe rohkem »
Leptonid
Leptonid on elementaarsed fermionid, mille leptonlaeng on nullist erinev.
Uus!!: Suur Pauk ja Leptonid · Näe rohkem »
Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
Uus!!: Suur Pauk ja Liitium · Näe rohkem »
Linnutee
Linnutee galaktika keskpunkt öötaevas Paranali observatooriumi kohal Linnutee inimese silueti kohal Linnutee on galaktika, millesse kuulub Päikesesüsteem.
Uus!!: Suur Pauk ja Linnutee · Näe rohkem »
Loodusseadus
Loodusseadus on üldkehtiv loodusenähtusi kirjeldav seaduspärasus, mille aluseks on tehtud vaatlused või katsed, mida on edasi arendatud matemaatiliselt ja mida seletab lõpuks teooria.
Uus!!: Suur Pauk ja Loodusseadus · Näe rohkem »
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Uus!!: Suur Pauk ja Mass · Näe rohkem »
Mateeria
Mateeria (mõnikord ka: aine) mõistet on filosoofias traditsiooniliselt kasutatud Aristotelese mõistes.
Uus!!: Suur Pauk ja Mateeria · Näe rohkem »
Mõõtmed
Mõõtmed on keha suurust iseloomustavad näitajad, näiteks pikkus, laius, kõrgus, paksus, ümbermõõt ja läbimõõt.
Uus!!: Suur Pauk ja Mõõtmed · Näe rohkem »
Midagi mitte millestki
Midagi mitte millestki on arutlus küsimuse üle, kas mitte millestki saab midagi tekkida.
Uus!!: Suur Pauk ja Midagi mitte millestki · Näe rohkem »
Miljard
Miljard on naturaalarv 1 000 000 000 ehk 109.
Uus!!: Suur Pauk ja Miljard · Näe rohkem »
Must auk
Esimene musta augu jäädvustus inimkonna ajaloos Gravitatsiooniläätse simulatsioon Gravitatsioonilise läätse nähtus moonutab tausta (Suur Magellani Pilv) musta augu ümbruses '''(kunstniku interpretatsioon / tõlgendus)'''. Seni pole astronoomidel õnnestunud saada ülesvõtet, kus oleks gravitatsiooniline lääts nii ilmekalt näha Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, isegi mitte valgus, millel on mass (ei aine ega ka elektromagnetkiirgus, küll aga siiski Hawkingi kiirgus).
Uus!!: Suur Pauk ja Must auk · Näe rohkem »
NASA
Riiklik Aeronautika- ja Kosmosevalitsus (inglise keeles National Aeronautics and Space Administration, NASA) on 1958.
Uus!!: Suur Pauk ja NASA · Näe rohkem »
Nõrk vastastikmõju
Nõrk vastastikmõju ehk nõrk interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Suur Pauk ja Nõrk vastastikmõju · Näe rohkem »
Neutriinod
Neutriinod on elementaarosakesed – täpsemalt fermionide hulka kuuluvad elektrilaenguta leptonid, mis osalevad ainult nõrgas vastastikmõjus ja gravitatsioonilises vastasmõjus.
Uus!!: Suur Pauk ja Neutriinod · Näe rohkem »
Neutron
Neutron on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest (hadron).
Uus!!: Suur Pauk ja Neutron · Näe rohkem »
Null
Null ehk 0 on täisarv, mis otseselt eelneb arvule 1 ja otseselt järgneb arvule –1.
Uus!!: Suur Pauk ja Null · Näe rohkem »
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Uus!!: Suur Pauk ja Osake · Näe rohkem »
Osakestefüüsika standardmudel
Standardmudeli elementaarosakesed (peale Higgsi bosoni) Standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi.
Uus!!: Suur Pauk ja Osakestefüüsika standardmudel · Näe rohkem »
Parsek
Parsek (tähis pc) on SI-süsteemi mittekuuluv pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 kaaresekundi, ehk niisuguse ringjoone raadius, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundise kaare.
Uus!!: Suur Pauk ja Parsek · Näe rohkem »
Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte Päikesesüsteemi planeet Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest.
Uus!!: Suur Pauk ja Päikesesüsteem · Näe rohkem »
Plahvatus
Plahvatuslik vulkaanipurse on füüsikalise plahvatuse näide Tugev eksotermiline reaktsioon võib esile kutsuda keemilise plahvatuse Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja aine või tema oleku ülimalt kiire muutumine ning mille käigus tekib tavaliselt lööklaine.
Uus!!: Suur Pauk ja Plahvatus · Näe rohkem »
Plancki aeg
Plancki aeg on aja mõõtühik Plancki loomulike ühikute süstemis ja kirjeldab väikseimat võimalikku ajavahemikku, mille kohta veel kehtivad teadaolevad füüsikaseadused.
Uus!!: Suur Pauk ja Plancki aeg · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Suur Pauk ja Planeet · Näe rohkem »
Plasma
elementidest plasma koosneb Füüsikas ja keemias tähendab plasma agregaatolekut, mis sarnaneb gaasiga, kuid kus teatud hulk osakestest on ioniseeritud.
Uus!!: Suur Pauk ja Plasma · Näe rohkem »
Positron
C.D. Andersoni tehtud mullkambri pilt esimesest tuvastatud positronist. 6 mm paksune tinaplaat eraldab kambri ülemist ja alumist osa. Positron pidi tulema alt, kuna ülemine rada on rohkem paindunud magnetväljas. See viitab madalamale energiale. Positron ehk antielektron on elektroni antiosake.
Uus!!: Suur Pauk ja Positron · Näe rohkem »
Preester
Preester (ladinakeelsest sõnast presbyter.
Uus!!: Suur Pauk ja Preester · Näe rohkem »
Prooton
Prooton on subatomaarne osake, mis koosneb kvarkidest ja gluuonist, mis moodustavad liitosakese, hadroni.
Uus!!: Suur Pauk ja Prooton · Näe rohkem »
Punanihe
Punanihet ja sininihet selgitav joonis Punanihe on spektrijoonte nihe pikemate lainepikkuste suunas kas Doppleri efekti või Einsteini efekti (gravitatsiooniline punanihe) tõttu.
Uus!!: Suur Pauk ja Punanihe · Näe rohkem »
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Uus!!: Suur Pauk ja Raud · Näe rohkem »
Röntgenikiirgus
Röntgenikiirgus on elektromagnetkiirgus lainepikkuste vahemikus 0,01–10 nm.
Uus!!: Suur Pauk ja Röntgenikiirgus · Näe rohkem »
Rõhk
Rõhk on füüsikaline suurus, mis väljendub pinnaühikule selle normaali sihis mõjuva jõuna.
Uus!!: Suur Pauk ja Rõhk · Näe rohkem »
Relatiivsusteooria
Relatiivsusteooria on põhiliselt Albert Einsteini loodud füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria.
Uus!!: Suur Pauk ja Relatiivsusteooria · Näe rohkem »
Robert Woodrow Wilson
Robert Woodrow Wilson (sündinud 10. jaanuaril 1936 Houstonis) on USA astronoom, Nobeli auhinna laureaat.
Uus!!: Suur Pauk ja Robert Woodrow Wilson · Näe rohkem »
Ruum
Ruum on inimeste tavakogemuses mahuti, mis hõlmab kõik füüsilised esemed.
Uus!!: Suur Pauk ja Ruum · Näe rohkem »
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Uus!!: Suur Pauk ja Ruumala · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Suur Pauk ja Sündmus · Näe rohkem »
Seisumass
Seisumassiks nimetatakse elementaarosakese või mõne muu süsteemi vähimat võimalikku massi.
Uus!!: Suur Pauk ja Seisumass · Näe rohkem »
Singulaarsus
Singulaarsus (ingl singularity) füüsikas tähendab punkti, kus aine tihedus on lõpmatult suur.
Uus!!: Suur Pauk ja Singulaarsus · Näe rohkem »
Steven Weinberg
Steven Weinberg 2010. aastal Austinis Steven Weinberg 2005. aastal Steven Weinberg (3. mai 1933 New York – 23. juuli 2021 Austin, Texas) oli Ameerika Ühendriikide füüsik.
Uus!!: Suur Pauk ja Steven Weinberg · Näe rohkem »
Supergravitatsioon
Supergravitasioon ehk supergravitatsiooniteooria (inglise keeles supergravity) on teoreetilises füüsikas üldrelatiivsusteooria üldistus, mis põhineb supersümmeetrial; sageli defineeritakse ka füüsikateooriaks, mis sisaldab lisamõõtmeid, supersümmeetriat ja gravitatsiooni.
Uus!!: Suur Pauk ja Supergravitatsioon · Näe rohkem »
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Uus!!: Suur Pauk ja Supernoova · Näe rohkem »
Suur ühendteooria
Suur ühendteooria ehk suure ühenduse teooria, ka suur ühendus, (inglise keeles Grand Unified Theory, Grand Unification) on osakestefüüsikas teoreetiline mudel, mis kirjeldab ühtse skeemi järgi tugevat, nõrka ja elektromagnetilist vastastikmõju.
Uus!!: Suur Pauk ja Suur ühendteooria · Näe rohkem »
Suur Kollaps
Suur Kollaps animatsioonina Suur kollaps on üks universumi võimalikest saatustest, mis saab tõeks, kui universumi paisumine aeglustub ja hakkab lõpuks kokku tõmbuma.
Uus!!: Suur Pauk ja Suur Kollaps · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Suur Pauk ja Tallinn · Näe rohkem »
Täht (astronoomia)
Gaasi ja tolmu kondenseerumine, tähtede moodustumise algus (Lagoon Nebula) Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist.
Uus!!: Suur Pauk ja Täht (astronoomia) · Näe rohkem »
Teleskoop
Optiline teleskoop Teleskoop (vanakreeka sõnadest tēle 'kaugele, kaugel' ja skopeō 'vaatan') on seade kaugete objektide uurimiseks.
Uus!!: Suur Pauk ja Teleskoop · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Suur Pauk ja Temperatuur · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Suur Pauk ja Teooria · Näe rohkem »
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Uus!!: Suur Pauk ja Tihedus · Näe rohkem »
Tugev vastastikmõju
Tugev vastastikmõju ehk tugev interaktsioon on üks neljast fundamentaalsest jõust looduses.
Uus!!: Suur Pauk ja Tugev vastastikmõju · Näe rohkem »
Tumeaine
Tumeaine ja kuuma gaasi jaotus galaktikaparvede põrkumisel. Tumeaine on tähistatud sinise värviga, kuum gaas punase värviga. Galaktikaparvede põrkumisel on tumeaine eraldunud kuumast gaasist, mis takistusjõu tõttu on põrkumisel pidurdunud Tumeaine ehk varjatud aine on aineliik füüsikas, mida ei ole näha, kuid mida on tunda tema raskusjõu tõttu.
Uus!!: Suur Pauk ja Tumeaine · Näe rohkem »
Tumeenergia
Tumeenergia on kosmoloogias ja astronoomias hüpoteetiline energiavorm, mis moodustab suurema osa universumi koostisest, ning alates 1990.
Uus!!: Suur Pauk ja Tumeenergia · Näe rohkem »
Tuumasüntees
Tuumasüntees ehk tuumade liitumine on kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks.
Uus!!: Suur Pauk ja Tuumasüntees · Näe rohkem »
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Uus!!: Suur Pauk ja Udukogu · Näe rohkem »
Universum
Hubble'i teleskoobi süvavälja (HUDF) foto kaugetest galaktikatest Linnutee galaktika Universum ehk maailmakõiksus hõlmab kogu aegruumi ja selles olevat.
Uus!!: Suur Pauk ja Universum · Näe rohkem »
Universumi paisumine
Nobeli füüsikaauhinna. Ruumi meetriline paisumine on universumis mingitel kaugustel asuvate punktide vahemaa suurenemine aja jooksul.
Uus!!: Suur Pauk ja Universumi paisumine · Näe rohkem »
Valgus
Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.
Uus!!: Suur Pauk ja Valgus · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Suur Pauk ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Võrdelisus
Muutujat y nimetatakse võrdeliseks ehk proportsionaalseks muutujaga x, kui nende muutujate kõikide väärtuste korral kehtib seos y.
Uus!!: Suur Pauk ja Võrdelisus · Näe rohkem »
Võrrand
Võrrand on võrdus, mis sisaldab ühte või mitut muutujat, mida vaadeldakse tundmatute suurustena.
Uus!!: Suur Pauk ja Võrrand · Näe rohkem »
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Uus!!: Suur Pauk ja Vesinik · Näe rohkem »
Villu Päärt
Villu Päärt 2015. aastal Villu Päärt (sündinud 8. aprillil 1972) on eesti ajakirjanik.
Uus!!: Suur Pauk ja Villu Päärt · Näe rohkem »
WMAP
kosmilise mikrolaine-taustkiirguse ehk reliktkiirguse kaart WMAP (lühend nimetusest Wilkinson Microwave Anisotropy Probe; varem MAP) on aastal 2001 üles lennutatud NASA kosmoseaparaat kosmilise mikrolaine-taustkiirguse uurimiseks.
Uus!!: Suur Pauk ja WMAP · Näe rohkem »
X-bosonid
X-bosonid on hüpoteetilised elementaarosakesed, mida postuleerivad Suur Ühendus, Georgi-Glashow' mudel ja mõned teised kontseptsioonid, mis ei mahu osakestefüüsika standardmudeli raamidesse.
Uus!!: Suur Pauk ja X-bosonid · Näe rohkem »
1915
1915.
Uus!!: Suur Pauk ja 1915 · Näe rohkem »
1916
1916.
Uus!!: Suur Pauk ja 1916 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Suur Pauk ja 1918 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Suur Pauk ja 1922 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Suur Pauk ja 1923 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Suur Pauk ja 1927 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Suur Pauk ja 1929 · Näe rohkem »
1933
1933.
Uus!!: Suur Pauk ja 1933 · Näe rohkem »
1940. aastad
1940.
Uus!!: Suur Pauk ja 1940. aastad · Näe rohkem »
1948
1948.
Uus!!: Suur Pauk ja 1948 · Näe rohkem »
1960. aastad
1960.
Uus!!: Suur Pauk ja 1960. aastad · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Suur Pauk ja 1965 · Näe rohkem »
1980
1980.
Uus!!: Suur Pauk ja 1980 · Näe rohkem »
1988
1988.
Uus!!: Suur Pauk ja 1988 · Näe rohkem »
1990. aastad
1990.
Uus!!: Suur Pauk ja 1990. aastad · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Suur Pauk ja 2001 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Suur Paugu teooria, Suur pauk, Suure Paugu Teooria (seriaal), Suure Paugu teooria, Suure paugu teooria, The Big Bang Theory.
