Kiiremini kui brauser!
73 suhted: Aderkas, Ait, Asuküla mõis, Asundustalu, De la Gardie, Delwig, Ebba Margaretha De la Gardie, Eesti NSV, Elistvere mõis, Haapsalu linnapea, Hiiessaare mõis, Hiiu-Kärdla kalevivabrik, Hiiu-Suuremõisa mõis, Hiiumaa, Hiiumaa Ametikool, Hollandi tuulik, Jakob De la Gardie, Jakob Pontus Stenbock, Jääkelder, Kasvuhoone, Katariina I, Kärdlamõisa mõis, Küün, Kõrgessaare mõis, Kõrts, Korff, Last, Laut, Liivimaa ordu, Lilienfeld (aadlisuguvõsa), Loja mõis, Maasilinna foogtkond, Mõisasüda, Meierei, Moskva tsaar, Osten, Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg, Partsi mõis, Pühalepa kihelkond, Pühalepa kirik, Praam, Prikk, Putkaste mõis, Randvere mõis, Rüütlimõis, Saksa keel, Sepikoda, Soonlepa mõis, Stackelberg, Suuremõisa (Hiiumaa), ..., Suuremõisa Lasteaed-Põhikool, Suuremõisa park, Suursadam, Tall, Tõllakuur, Toompea allasum, Ungern-Sternberg, Ungern-Sternbergi palee, Ungru mõis, Unustatud mõisad, Võnnu mõis, Viinavabrik, Vilivalla mõis, Vormsi, Wetter-Rosenthal, 1519, 1620. aastad, 17. sajand, 1755, 1760, 1770. aastad, 1919, 1977. Laienda indeks (23 rohkem) »
Aderkas
Aderkas on Liivimaa, Eestimaa ja Saaremaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Aderkas · Näe rohkem »
Ait
Buldersi talu ait Ruhnus. Foto tehtud augustis 2011. Ait (tartu murdes ratt) on taluhoonete kompleksi kuuluv varude hoidmiseks mõeldud laohoone.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Ait · Näe rohkem »
Asuküla mõis
Asuküla mõis (saksa keeles Assoküll) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Asuküla mõis · Näe rohkem »
Asundustalu
Asundustalu (ka asunikutalu, asunduskoht) oli Eestis pärast 1919. aasta maareformi endisele mõisamaale rajatud talu.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Asundustalu · Näe rohkem »
De la Gardie
De la Gardie'de vapp De la Gardie on prantsuse päritoluga Rootsi aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja De la Gardie · Näe rohkem »
Delwig
Delwigi suguvõsa aadlivapp Delwig (ka Dellwig, Delvig) oli baltisaksa aadlisuguvõsa, kelle esindajaid leidus Vestfaalist läbi Baltimaade ka Rootsis.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Delwig · Näe rohkem »
Ebba Margaretha De la Gardie
Ebba Margaretha De la Gardie Ebba Margaretha Stenbocki haukabel Pühalepa kirikuaias. Krahvinna Ebba Margaretha De la Gardie (pärast abiellumist Ebba Margaretha Stenbock; 24. november 1704 – 10. september 1776) oli Eestimaa aadlinaine, Fredrik Magnus Stenbocki abikaasa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Ebba Margaretha De la Gardie · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Elistvere mõis
Elistvere mõis (saksa keeles Ellistfer) oli rüütlimõis Äksi kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Elistvere mõis · Näe rohkem »
Haapsalu linnapea
Haapsalu linnapea on Haapsalu Linnavalitsuse juht.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Haapsalu linnapea · Näe rohkem »
Hiiessaare mõis
Hiiessaare mõis (saksa keeles Hienhof; vananenud saksakeelne nimi Kahusall (Kahusalli mõis)) oli eramõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hiiessaare mõis · Näe rohkem »
Hiiu-Kärdla kalevivabrik
Hiiu-Kärdla kalevivabrik (saksa keeles Dago-Kertelsche Tuchfabrik) oli Eesti vanemaid tekstiilitööstuse suurettevõtteid, mis tegutses Hiiumaal Kärdlas aastail 1829–1940, kuni ettevõtte natsionaliseerimiseni Eesti NSV võimude poolt.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hiiu-Kärdla kalevivabrik · Näe rohkem »
Hiiu-Suuremõisa mõis
Suuremõisa mõisa härrastemaja 2013 Mõisa allee. Foto: maigi Hiiu-Suuremõis ehk Hiiu-Suuremõisa mõis ehk Suuremõisa mõis (saksa keeles Grossenhof) oli rüütlimõis Hiiumaal Pühalepa kihelkonnas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hiiu-Suuremõisa mõis · Näe rohkem »
Hiiumaa
Hiiumaa (ka Hiiu saar) on Eesti suuruselt teine saar, Lääne-Eesti saarestiku põhjapoolseim saar.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hiiumaa · Näe rohkem »
Hiiumaa Ametikool
Suuremõisa mõisas Hiiumaa Ametikool on kutsekool Hiiumaal Suuremõisa külas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hiiumaa Ametikool · Näe rohkem »
Hollandi tuulik
Hollandi tüüpi tuulik Saksamaal Tuulik Hollandis Valtu mõisa tuulik Anijala küla tuulik Hollandi tuulik (ka Hollandi tüüpi tuulik) on tüvikoonuse kujuga, mitmekorruseline ja enamasti puidust või kivist ehitatud tuuleveski.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Hollandi tuulik · Näe rohkem »
Jakob De la Gardie
Krahv Jakob De la Gardie Jakob De la Gardie. Maal aastast 1606 Krahv Jakob Pontusson De la Gardie (20/30. juuni 1583 Tallinn – 12. august 1652 Stockholm) oli Rootsi väejuht (1609 feldmarssal) ja riigitegelane (riigimarssal 1628).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Jakob De la Gardie · Näe rohkem »
Jakob Pontus Stenbock
Jakob Pontus Stenbock Jakob Pontus Stenbock (vene Яков Фёдорович Стенбок; 10. september 1744 – 23. september 1824 Tallinn) oli rootsi päritolu Venemaa sõjaväelane (brigadir) ja mõisnik, krahv.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Jakob Pontus Stenbock · Näe rohkem »
Jääkelder
Kehtna mõisa jääkelder (september 2011) Jääkelder on jääga jahutatav kelder, kus hoitakse harilikult kiiresti riknevaid toiduaineid.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Jääkelder · Näe rohkem »
Kasvuhoone
Kasvuhooned Hollandis Westlandis Mäetaguse mõisa kasvuhoone Kasvuhoone ehk triiphoone on taimede, enamasti kultuurtaimede kasvatamiseks mõeldud, üldjuhul valgust läbilaskvast materjalist seinte ja katusega rajatis.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Kasvuhoone · Näe rohkem »
Katariina I
Katariina I Katariina I (15. aprill (vana kalendri järgi 5. aprill) 1684 – 17. mai (vkj 6. mai) 1727) oli Venemaa Keisririigi keisrinna aastatel 1725–1727, kes abielu kaudu Peeter Esimesega sai Romanovite dünastia liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Katariina I · Näe rohkem »
Kärdlamõisa mõis
Kärdlamõisa mõis (saksa keeles Kertelhof, vene keeles Мз. Кертельгофъ; Им. Кертельгофъ) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Hiiumaa Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Kärdlamõisa mõis · Näe rohkem »
Küün
Küün ehk heinaküün (põhjaeesti ja hiiu ladu) on kariloomade talvesöödaks kasutatava heina säilitamiseks ettenähtud hoone või hooneosa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Küün · Näe rohkem »
Kõrgessaare mõis
Kõrgessaare mõis (saksa keeles Hohenholm) oli rüütlimõis Hiiumaal Reigi kihelkonnas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Kõrgessaare mõis · Näe rohkem »
Kõrts
Kolu kõrts Kõrts (vanemas keelepruugis ka kabak) on söögi- ja joogikohana, külakogukonna kooskäimiskohana, ajalooliselt ka teeliste peatus- ja ööbimiskohana kasutatava hoone ning asutuse nimetus.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Kõrts · Näe rohkem »
Korff
Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Korff · Näe rohkem »
Last
Last ehk laadung ehk veos ehk koorem on sõidukile (näiteks autole, laevale, lennukile, kanderaketile vms) laaditud (lastitud) objekt, mis on tõste- või transpordivahendiga teisaldatav.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Last · Näe rohkem »
Laut
Lehmad Eesti Maaülikooli laudas. Laut on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Laut · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Lilienfeld (aadlisuguvõsa)
Lilienfeld oli Rootsist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Lilienfeld (aadlisuguvõsa) · Näe rohkem »
Loja mõis
Loja mõis (saksa keeles Loja) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Loja mõis · Näe rohkem »
Maasilinna foogtkond
Maasilinna foogtkonna asend Maasilinna foogtkond oli Liivi ordu territoorium (saksa keeles Gebiet), mida valitses Maasilinna foogt.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Maasilinna foogtkond · Näe rohkem »
Mõisasüda
Kodijärve mõisasüda. Mõisasüda ehk mõisakeskus oli mõisa kui majandusüksuse hoonetekompleks, mis enamasti oli koondatud ühte kokkuhttps://web.archive.org/web/20141007080955/http://www.mois.ee/tahendus.shtml (vaadatud 01.10.2014).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Mõisasüda · Näe rohkem »
Meierei
Eestis tegutsesid meiereid paljude mõisate juures. Pildil on kunagine Sangaste mõisa meierei 1878. aastal asutatud Vana-Kuuste meierei oli Eesti esimene koorelahutajaga meierei Meierei ehk piimatalitus on piimatööstusettevõte, mis varub piima ja valmistab sellest piimatooteid.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Meierei · Näe rohkem »
Moskva tsaar
Moskva tsaar või Vene tsaar oli Moskva (Vene) tsaaririigi valitseja tiitel 1547–1721.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Moskva tsaar · Näe rohkem »
Osten
Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Osten · Näe rohkem »
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg
Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg Parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (vene keeles Отто Рейнгольд Людвиг Унгерн фон Штернберг; 5 vkj/16. august 1744, Vana-Kuuste mõis, Liivimaa – 3 vkj /14. august 1811 Tobolsk), tuntud ka kui Ungru krahv, oli Eestimaa aadlik, kes on tuntud tema kohta levitatud mereröövlilegendide kaudu.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Partsi mõis
Partsi mõis (saksa keeles Pardas) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 31.10.2015).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Partsi mõis · Näe rohkem »
Pühalepa kihelkond
Pühalepa kirik Pühalepa kihelkond (lühend Phl; saksa keeles Kirchspiel Pühhalep) oli kihelkond Läänemaa koosseisu kuulunud Hiiumaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Pühalepa kihelkond · Näe rohkem »
Pühalepa kirik
260x260px 258x258px 382x382px Pühalepa Püha Laurentiuse kirik ehk lühidalt Pühalepa kirik on kirik Hiiumaal Hiiumaa vallas Pühalepa külas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Pühalepa kirik · Näe rohkem »
Praam
kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Praam · Näe rohkem »
Prikk
Prikk (ka brikk, inglise keeles brig) on kahemastiline raapurjestuses purjelaev.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Prikk · Näe rohkem »
Putkaste mõis
Putkaste mõisa peahoone (2012) Putkaste mõis (saksa keeles Putkas) oli rüütlimõis Käina kihelkonnas Hiiumaal (vaadatud 30.07.2015).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Putkaste mõis · Näe rohkem »
Randvere mõis
Randvere mõis (saksa keeles Randefer) oli rüütlimõis Kaarma kihelkonnas Saaremaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Randvere mõis · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sepikoda
Paekivist sepikoda eksponeerituna Eesti Vabaõhumuuseumis (2006) Tusti mõisa sepikoda Soome sepikoda Sepikoda (põhjaeesti murdes ka sepapaja, paja) on endisaegne hoone, kus tehti sepatöidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Sepikoda · Näe rohkem »
Soonlepa mõis
Soonlepa mõis (saksa keeles Soonlep) oli Hiiu-Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Hiiumaal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Soonlepa mõis · Näe rohkem »
Stackelberg
Stackelberg on Rootsi, Liivimaa, Eestimaa, Saaremaa ja Kuramaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Stackelberg · Näe rohkem »
Suuremõisa (Hiiumaa)
Suuremõisa on küla Hiiumaa valla idaosas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Suuremõisa (Hiiumaa) · Näe rohkem »
Suuremõisa Lasteaed-Põhikool
Põhikool tegutseb Suuremõisa lossi vasakus tiivas Suuremõisa Lasteaed-Põhikool on üldhariduskool Hiiumaal Hiiumaa vallas Suuremõisa külas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Suuremõisa Lasteaed-Põhikool · Näe rohkem »
Suuremõisa park
Suuremõisa park kevadel Suuremõisa park (ka Suuremõisa mõisa park) on Hiiumaa kõige suurem ja esinduslikum park, mis asub Suuremõisa külas Suuremõisa lossi ümber.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Suuremõisa park · Näe rohkem »
Suursadam
Suursadam 2023. aasta oktoobris Suursadam (saksa keeles Tiefenhafen, rootsi keeles Djuphamn, mõlemad vabatõlkes "süvasadam") on sadam Hiiumaa kirdeosas.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Suursadam · Näe rohkem »
Tall
Kukruse mõisa hobusetall. Tall ehk hobusetall on hoone või ruum, kus peetakse hobuseid.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Tall · Näe rohkem »
Tõllakuur
Sagadi mõisa tõllakuur Kiikla mõisa tall-tõllakuur Tõllakuur on endisaegne hoone, kus hoiti tõldasidEesti maaelu entsüklopeedia (L–Ü), 2009.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Tõllakuur · Näe rohkem »
Toompea allasum
Toompea on Tallinna Kesklinna linnaosa Vanalinna asumi allasum Toompeal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Toompea allasum · Näe rohkem »
Ungern-Sternberg
Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene фон Унгерн-Штернберг) on baltisaksa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Ungern-Sternberg · Näe rohkem »
Ungern-Sternbergi palee
Ungern-Sternbergi palee ehk Eesti Teaduste Akadeemia maja on hoone Tallinna vanalinnas aadressil Kohtu tänav 6.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Ungern-Sternbergi palee · Näe rohkem »
Ungru mõis
Ungru mõisa peahoone varemed Ungru mõis (saksa keeles Linden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Ungru mõis · Näe rohkem »
Unustatud mõisad
Unustatud mõisad on Eesti Mõisakoolide Ühenduse korraldatud külastusmäng, millest võtab osa 23 mõisakooli.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Unustatud mõisad · Näe rohkem »
Võnnu mõis
Võnnu mõis (saksa keeles Wenden) oli rüütlimõis Ridala kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Võnnu mõis · Näe rohkem »
Viinavabrik
Viinavabrik on tootmiskoht, kus toimub toorainest piirituse põletamine.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Viinavabrik · Näe rohkem »
Vilivalla mõis
Vilivalla mõis (ka Villivalla mõis; saksa keeles Williwalla) oli Suuremõisa mõisa kõrvalmõis Pühalepa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016).
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Vilivalla mõis · Näe rohkem »
Vormsi
Vormsi (varem ka Hiiurootsi saar, rootsi keeles Ormsö, saksa keeles Worms) on 93 km² suurune saar Läänemeres, Lääne maakonna territooriumil.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Vormsi · Näe rohkem »
Wetter-Rosenthal
Wetter-Rosenthal on Eestimaa aadlisuguvõsa.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja Wetter-Rosenthal · Näe rohkem »
1519
1519.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1519 · Näe rohkem »
1620. aastad
1620.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1620. aastad · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 17. sajand · Näe rohkem »
1755
1755.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1755 · Näe rohkem »
1760
1760.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1760 · Näe rohkem »
1770. aastad
1770.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1770. aastad · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1919 · Näe rohkem »
1977
1977.
Uus!!: Hiiu-Suuremõisa mõis ja 1977 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Hiiu-Suuremõis, Suuremõisa loss, Suuremõisa mõis (Pühalepa), Suuremõisa mõisaansambel.
