Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Suurtükivägi

Index Suurtükivägi

Suurtükiväe väeliigi (relvaliigi) NATO taktikaline põhitingmärk Suurtükivägi (vananenud termin artilleeria) on relvaliik, mille ülesandeks on toetada lahingutegevuses osalevate väeliikide ja relvaliikide tegevust kaudtulega ja võidelda vastase suurtükiväeüksustega.

42 suhted: Õhuvägi, Ballistiline rakett, Eesti kaitsevägi, Esimene maailmasõda, Haubits, Jalavägi, Jossif Stalin, Kahur, Kaitsepühak, Kaliiber, Kaudtuli, Kindral, Kindralleitnant, Kuulipilduja, Liikursuurtükk, Müüser, Merevägi, Miinipilduja, Mitmikraketiheitja, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Prantsuse revolutsioon, Punker, Raketiheitja, Raudteesuurtükk, Soomuk, Suurtükipatarei, Suurtükiväekool, Suurtükiväepataljon, Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi), Suurtükk, Tank, Tankitõrje, Tööstuslik pööre, Teine buuri sõda, Teine maailmasõda, Telefon, Telegraafside, Tulejuht, Tuumapomm, Välisuurtükk, Waterloo lahing.

Õhuvägi

Õhuvägi, tuntud ka kui õhujõud ja ajalooliselt kui lennuvägi, on riigi relvajõudude väeliik, mille ülesanne on olla valmis sõjapidamiseks õhuruumis ja teiste relvajõudude liikide toetamiseks õhuruumist lennukite ja helikopteritega.

Uus!!: Suurtükivägi ja Õhuvägi · Näe rohkem »

Ballistiline rakett

Ballistiline rakett on vertikaalsuunas suurele kõrgusele väljatulistatud rakett, mille viimane aste või lõhkepea langeb ballistilisel trajektooril etteantud sihtmärgile.

Uus!!: Suurtükivägi ja Ballistiline rakett · Näe rohkem »

Eesti kaitsevägi

Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Uus!!: Suurtükivägi ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.

Uus!!: Suurtükivägi ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »

Haubits

II maailmasõja aegne saksa välihaubits 105 mm le.F.H.18M muuseumis Soomes 122 mm välihaubits D-30 laskeasendis. Valmistatud Nõukogude Liidus 155 mm välihaubitsad M198 tulepositsioonil Haubits (tšehhi keeles houfnice, saksa keeles Haubitze) on.

Uus!!: Suurtükivägi ja Haubits · Näe rohkem »

Jalavägi

Jalaväe taktikaline üld-tingmärk Jalavägi ehk infanteeria on maaväe põhiline esmane ja traditsiooniline väeliik (relvaliik), mille põhiülesanded lahinguväljal on võitlus vaenlase lahinguüksustega, maa-alade ja objektide enda kontrolli all (valduses) hoidmine või kontrolli alla võtmine (vallutamine) ning lahinguluure.

Uus!!: Suurtükivägi ja Jalavägi · Näe rohkem »

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.

Uus!!: Suurtükivägi ja Jossif Stalin · Näe rohkem »

Kahur

23 mm automaatne õhutõrjekahur kaasaegne sõjalaeva 76 mm tekikahur Kahur on pika raua, suure laskekiiruse ja lameda laskejoonega suurtükiväe tulirelv.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kahur · Näe rohkem »

Kaitsepühak

Tõlkijate kaitsepühak Hieronymus Domenico Ghirlandaio maalil 1480. aastast Kaitsepühak ehk patroon on katoliku ja õigeusu kirikus pühak, keda peetakse konkreetse kiriku, linna, elukutse kaitsjaks ja eestkostjaks.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kaitsepühak · Näe rohkem »

Kaliiber

Kaliiber on ilma skaalata mõõtevahend toodete (detailide) mõõtmete kontrollimiseks.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kaliiber · Näe rohkem »

Kaudtuli

Kaudtulelaskmine. Haubitsa õiges suunas sihtimiseks kasutatakse kollimaatorit (esiplaanil kolmjalal) Kaudtuli ehk kaudtulelaskmine on sihtimine ja laskmine maismaal või veekogul asuva relva või relvasüsteemiga reeglina maismaal asuva, kuid tulepositsioonilt mitte nähtava sihtmärgi pihta, vastandina otsetulele, mille korral sihtmärki nähakse ja selle pihta lastakse otse.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kaudtuli · Näe rohkem »

Kindral

USA kindrali õlak Kindral ehk täiskindral on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on reeglina kõrgem kindralleitnandist ja madalam marssalist või sellele vastavast auastmest.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kindral · Näe rohkem »

Kindralleitnant

Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kindralleitnant · Näe rohkem »

Kuulipilduja

NSV Liidu raskekuulipilduja DŠK Iisraeli kuulipilduja Negev Kuulipilduja FN MAG Rootsis toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga Kuulipilduja on parandatud stabiilsusega täisautomaatne padrunlaskemoonaga tulistav tulirelv kaliibriga alla 20 mm, mis on mõeldud otsetuletoetuseks.

Uus!!: Suurtükivägi ja Kuulipilduja · Näe rohkem »

Liikursuurtükk

Ratasveermikul, rootslaste-norrakate lafett-liikursuurtükk Archer Liikursuurtükk (laensõnana ka iseliikuv suurtükk) on mootoriga kandesõiduki veermikule ehitatud lafetiga suurtükk.

Uus!!: Suurtükivägi ja Liikursuurtükk · Näe rohkem »

Müüser

Vene 1877. aasta mudeli kindlusemüüser Narva linnuse hoovis Müüser ehk mortiir on suurtükk, mille raua pikkus on 2–12 kaliibrimõõtu ja relva kaliiber on 152–420 millimeetrit.

Uus!!: Suurtükivägi ja Müüser · Näe rohkem »

Merevägi

Merevägi on riigi sõjaväe osa (väeliik), mille põhiülesanne on sõjalise operatsioonide läbiviimine riigi territoriaalvetes ja vajadusel ka kaugemal merealadel.

Uus!!: Suurtükivägi ja Merevägi · Näe rohkem »

Miinipilduja

USA sõdurid tulistamas 120 mm miinipildujast Soome 81 mm miinipilduja meeskond laskmas USA eksperimentaalne miinipilduja Little David (ee k Väike Taavet) oli üks maailma suurimaid kahureid. See suutis lasta 914-mm laskemoona ligi 10 km kaugusele Miinipilduja (inglise keeles mortar, saksa keeles Granatwerfer) on jalaväe raske tulirelv.

Uus!!: Suurtükivägi ja Miinipilduja · Näe rohkem »

Mitmikraketiheitja

USA raketiheitja M270 MLRS NSV Liidu teise maailmasõja aegne raketiheitja BM-13-16 Katjuša veoautol ZIS-6 (muuseumis Ukrainas) Mitmikraketiheitja ehk mitme lõhkepeaga raketilaskesüsteem (multiple-launch rocket system) on rakettidega tulistav relv, mille laskeseade koosneb mitmest rakettide väljatulistamiseks valmistatud sarnasest paralleelsest stardijuhikust.

Uus!!: Suurtükivägi ja Mitmikraketiheitja · Näe rohkem »

Napoleon I

Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.

Uus!!: Suurtükivägi ja Napoleon I · Näe rohkem »

Napoleoni sõjad

Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.

Uus!!: Suurtükivägi ja Napoleoni sõjad · Näe rohkem »

Prantsuse revolutsioon

Bastille vallutamine Prantsuse revolutsioon (prantsuse keeles Révolution française; vanemas ja nõukogulikus keelepruugis Suur Prantsuse revolutsioon ja Prantsuse kodanlik revolutsioon) on rida revolutsioonilisi sündmusi Prantsusmaal aastail 1789–1799.

Uus!!: Suurtükivägi ja Prantsuse revolutsioon · Näe rohkem »

Punker

Mellsi jõe kaldal Lullingtonis Inglismaal Punker ehk blindaaž on tavaliselt vaatepiludega (laskepiludega) varustatud vastupidavast materjalist rajatud ja pikemaajaliseks kasutamiseks mõeldud kaitseehitis.

Uus!!: Suurtükivägi ja Punker · Näe rohkem »

Raketiheitja

Jaapani sõdur raketiheitjaga Tüüp 91 Kai MANPAD Raketiheitja on laskeseade, mis lennutab välja edasiliikumiseks jõuallikana reaktiivmootorit (rakettmootorit) kasutavaid rakette või reaktiivmürske.

Uus!!: Suurtükivägi ja Raketiheitja · Näe rohkem »

Raudteesuurtükk

Raudteesuurtükk on suurtükk (enamasti suurekaliibriline), mis on paigaldatud raudteevagunile (eriti suuremõõtmelise suurtüki puhul ka vagunitele), ning on ka veo ja tulistamise ajal samal vagunil.

Uus!!: Suurtükivägi ja Raudteesuurtükk · Näe rohkem »

Soomuk

Norra tankitõrjesoomukid Soomuk on militaar- või sisekaitse otstarbeks valmistatud soomustatud maismaasõiduk.

Uus!!: Suurtükivägi ja Soomuk · Näe rohkem »

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Uus!!: Suurtükivägi ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »

Suurtükiväekool

Suurtükiväekool (saksa keeles Artillerieschule) on Saksamaa maaväe kaudtule valdkonnale spetsialiseerunud sõjaline õppeasutus Saksamaal.

Uus!!: Suurtükivägi ja Suurtükiväekool · Näe rohkem »

Suurtükiväepataljon

Suurtükiväepataljon on kaudtuleotstarbeliste suurtükkidega relvastatud pataljon, mis kuulub suurtükiväe relvaliigi (väeliigi) koosseisu.

Uus!!: Suurtükivägi ja Suurtükiväepataljon · Näe rohkem »

Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi)

Suurtükiväepataljon (varem Suurtüki(väe)grupp) on Eesti kaitseväe maaväe suurtükiväeüksus.

Uus!!: Suurtükivägi ja Suurtükiväepataljon (Eesti kaitsevägi) · Näe rohkem »

Suurtükk

Saksa suurtükimeeskond läänerindel 1914 USA välisuurtükimeeskond Iraagis 2004 Moodne Saksa liikursuurtükk PzH 2000 Suurtükk on mürskudega tulistav vint- või sileraudne tulirelv kaliibriga vähemalt 20 mm.

Uus!!: Suurtükivägi ja Suurtükk · Näe rohkem »

Tank

M1A1 Abrams Leopard 2A4 Soome kaitsejõududes Nõukogude Liidu tank T-80 BV Tank on sõjalisel eesmärgil kasutatav, soomuspöördtornis kahuriga relvastatud, hea maastikuläbivusega roomikvõitlusliikur (soomuki liik), mis on lõhkekehade tabamuste puhuks tugevasti soomustatud.

Uus!!: Suurtükivägi ja Tank · Näe rohkem »

Tankitõrje

Tankitõrjeüksuse taktikaline tingmärk (põhikujund) Lõpe-Kaimri tankitõrjeliin (ehitatud 1941) on kunstlik passiivne tankitõke Tankitõrje on väeüksuste tegevus vaenlase soomustehnika vastu.

Uus!!: Suurtükivägi ja Tankitõrje · Näe rohkem »

Tööstuslik pööre

Vabrikud Saksimaal Chemnitzis Euroopa koloniaalimpeeriumid tööstusrevolutsiooni alguses Kunstnik William Bell Scotti maal "Raud ja süsi" (1855–1860) Iiri kunstniku John O'Connori maal "Ludgate, õhtu" (1887), mis kujutab tööstusrevolutsiooni südant Londonit Tööstuslik pööre ehk I tööstusrevolutsioon oli uusaja periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid suured tööstuse arenguga seotud muutused põllumajanduses, tootmises, kaevandamises ja transpordis, mis kõik mõjutasid ühiskonna sotsiaal-majanduslikku ja kultuurilist olukorda.

Uus!!: Suurtükivägi ja Tööstuslik pööre · Näe rohkem »

Teine buuri sõda

Teine buuri sõda oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi koloniaalsõda buuride vabariikide Transvaali (Lõuna-Aafrika Vabariik) ja Oranje vastu 1899–1902.

Uus!!: Suurtükivägi ja Teine buuri sõda · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Suurtükivägi ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Telefon

Ketasvalimisega telefon Ericsson Dialog Telefon ehk telefoniaparaat (van kõnetraat) on telekommunikatsiooni liini lõppseade, mis võimaldab kahel või rohkemal kõnelejal pidada vestlust, kui nad ei ole otse kuuldeulatuses.

Uus!!: Suurtükivägi ja Telefon · Näe rohkem »

Telegraafside

Telegraafside (tuleb Kreeka keelest tele – τηλε ehk 'kaugele' ja graphein – γραφειν ehk 'kirjutamine') on sõnumite edastamine pika distantsi taha ilma füüsilist sõnumikandjat edastamata.

Uus!!: Suurtükivägi ja Telegraafside · Näe rohkem »

Tulejuht

Suurtükiväe tulejuhi NATO taktikaline tingmärk Tulejuht (ka kaudtulejuht, suurtükiväe tulejuht) on sõjaväelane, kes tellib ja suunab peamiselt kinniselt tulepositsioonilt tulistavate kaudtulerelvade tuld.

Uus!!: Suurtükivägi ja Tulejuht · Näe rohkem »

Tuumapomm

Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).

Uus!!: Suurtükivägi ja Tuumapomm · Näe rohkem »

Välisuurtükk

M96 Välisuurtükk on mürskudega (algselt kahurikuulidega) tulistav vint- või sileraudne tulirelv, mille tähendus on ajalooliselt korduvalt muutunud.

Uus!!: Suurtükivägi ja Välisuurtükk · Näe rohkem »

Waterloo lahing

Lahingusse liikumise skeem Waterloo lahing toimus 18. juunil 1815 Prantsuse ja Seitsmenda Koalitsiooni ühendvägede vahel, mille moodustasid peamiselt Briti, Madalmaade ja Preisimaa väed.

Uus!!: Suurtükivägi ja Waterloo lahing · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Artilleeria, Artillerist, Suurtükiväelane.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »