Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Suurus

Index Suurus

Suuruse (ka: muutuv suurus) all mõistetakse tänapäeva matemaatikas ja loodusteaduses tavaliselt muutujat, mille mõeldavad väärtused on viidavad üksühesesse vastavusse reaalarvude hulgaga (skalaarne suurus) või reaalarvude ''n''-korteežide hulgaga (mitteskalaarne suurus, näiteks vektoriaalne suurus).

29 suhted: Arv, Element (matemaatika), Füüsikaline suurus, Hulk, Jagatis, Järjend, Konstant, Kujund, Lahutamine, Lõik, Liitmine, Loodusteadus, Matemaatika, Mõõtühik, Mõõtmine, Muutuja, N-korteež, Naturaalarv, Omadus, Pikkus, Pindala, Positiivne arv, Ratsionaalarv, Reaalarv, Reaalarvude hulk, Ruumala, Seisund, Skalaarne suurus, Vektoriaalne suurus.

Arv

Kompleksarvude hulk ja mõned selle alamhulgad Arv on üks matemaatika algmõisteid; see hõlmab loendamisel ehk lõplike hulkade võrdlemisel saadava naturaalarvu mõistet ning selle mitmesuguseid üldistusi, sealhulgas täisarv, ratsionaalarv ja kompleksarv.

Uus!!: Suurus ja Arv · Näe rohkem »

Element (matemaatika)

Elemendiks nimetatakse matemaatikas üksteisest erinevaid objekte, mis moodustavad hulga.

Uus!!: Suurus ja Element (matemaatika) · Näe rohkem »

Füüsikaline suurus

Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.

Uus!!: Suurus ja Füüsikaline suurus · Näe rohkem »

Hulk

Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.

Uus!!: Suurus ja Hulk · Näe rohkem »

Jagatis

Jagatis ehk suhe on matemaatikas jagamistehte tulem.

Uus!!: Suurus ja Jagatis · Näe rohkem »

Järjend

Järjend ehk korteež ehk lõplik jada on kujutus (funktsioon) lõplikust hulgast hulka A. See kujutus seab igale täisarvule 1-st kuni n-ni (n on jada pikkus) üheselt vastavusse hulga A mingi elemendi: arvule 1 seatakse vastavusse element a1, arvule 2 element a2, … ja arvule n element an.

Uus!!: Suurus ja Järjend · Näe rohkem »

Konstant

Konstant ehk jääv suurus ehk muutumatu suurus on matemaatikas fikseeritud, kuigi mitte tingimata määratletud väärtus.

Uus!!: Suurus ja Konstant · Näe rohkem »

Kujund

Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.

Uus!!: Suurus ja Kujund · Näe rohkem »

Lahutamine

Matemaatikas nimetatakse lahutamiseks liitmise pöördtehet.

Uus!!: Suurus ja Lahutamine · Näe rohkem »

Lõik

Lõik ehk sirglõik on sirge kaht punkti A ja B ühendav osa, punktid A ja B kaasa arvatud.

Uus!!: Suurus ja Lõik · Näe rohkem »

Liitmine

Liitmine on binaarne operatsioon, mille operande nimetatakse liidetavateks ja liitmistehte tulemit summaks.

Uus!!: Suurus ja Liitmine · Näe rohkem »

Loodusteadus

Loodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta.

Uus!!: Suurus ja Loodusteadus · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Suurus ja Matemaatika · Näe rohkem »

Mõõtühik

Mõõtühik ehk ühik on füüsikalise suuruse väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse selle suuruse väärtuste võrdlemiseks ning kvantitatiivseks iseloomustamiseks.

Uus!!: Suurus ja Mõõtühik · Näe rohkem »

Mõõtmine

Läbimõõdu mõõtmine nihikuga Mõõtmine on mõõdetava suuruse ehk mõõtesuuruse arvväärtuse kindlakstegemine mõõtevahendi abil.

Uus!!: Suurus ja Mõõtmine · Näe rohkem »

Muutuja

Muutuja on matemaatikas suurus, mis võib omada väärtusi.

Uus!!: Suurus ja Muutuja · Näe rohkem »

N-korteež

n-korteež ehk järjestatud ennik (inglise keeles n-tuple) on matemaatikas objektide lõplik jada (indekseeritud hulga erijuht).

Uus!!: Suurus ja N-korteež · Näe rohkem »

Naturaalarv

Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3,...

Uus!!: Suurus ja Naturaalarv · Näe rohkem »

Omadus

Kui entiteet on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et entiteedil (näiteks isikul või ka omadusel) on omadus (ladina keeles proprietas, inglise keeles property, prantsuse keeles propriété, saksa keeles Eigenschaft) olla nii- ja niisugune.

Uus!!: Suurus ja Omadus · Näe rohkem »

Pikkus

Pikkus on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha lineaarseid mõõtmeid.

Uus!!: Suurus ja Pikkus · Näe rohkem »

Pindala

Pindala on pinna (või pinna üldistuse) või selle osa teatavat mõõtu väljendav arv.

Uus!!: Suurus ja Pindala · Näe rohkem »

Positiivne arv

Matemaatikas nimetatakse positiivseks arvuks nullist suuremat reaalarvu.

Uus!!: Suurus ja Positiivne arv · Näe rohkem »

Ratsionaalarv

Reaalarvude hulk ℝ sisaldab kõigi ratsionaalarvude hulka ℚ, mis omakorda sisaldab kõigi täisarvude hulka ℤ, mis sisaldab kõigi naturaalarvude hulka ℕ. Ratsionaalarv on arv, mida saab esitada kahe täisarvu m ja n jagatisena.

Uus!!: Suurus ja Ratsionaalarv · Näe rohkem »

Reaalarv

Reaalarvud on kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud ehk kõik positiivsed ja negatiivsed arvud ja null ehk kõik algebralised arvud ja transtsendentsed arvud.

Uus!!: Suurus ja Reaalarv · Näe rohkem »

Reaalarvude hulk

Reaalarvude hulk on hulk, mille elementideks on kõik reaalarvud.

Uus!!: Suurus ja Reaalarvude hulk · Näe rohkem »

Ruumala

Ruumala on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha mahtu või aine mahulist kogust.

Uus!!: Suurus ja Ruumala · Näe rohkem »

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Uus!!: Suurus ja Seisund · Näe rohkem »

Skalaarne suurus

Skalaarne suurus ehk skalaar ehk skaalar on suurus (tavaliselt füüsikaline suurus), mille väärtused teatud ulatuses ei sõltu koordinaadistiku valikust (nad on invariantsed teatud tüüpi koordinaaditeisenduste suhtes).

Uus!!: Suurus ja Skalaarne suurus · Näe rohkem »

Vektoriaalne suurus

Vektoriaalne suurus on füüsikaline suurus, mida väljendatakse vektorina.

Uus!!: Suurus ja Vektoriaalne suurus · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »