Kiiremini kui brauser!
14 suhted: Küngas, Konrad von Hattstein, Liivimaa ordu, Liivimaa ordu maameister, Liivimaa ristisõda, Ordulinnus, Saksa ordu, Semgalid, Vallikraav, Wilken von Endorp, Zemgale, 1282, 1287, 1290.
Küngas
Edith Martineau, "Leithi küngas" (1887) Küngas on mäest väiksem positiivne pinnavorm.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Küngas · Näe rohkem »
Konrad von Hattstein
Konrad von Hattstein (ka Cuno von Hattenstein, Hatzigenstein, Hazzigenstien) oli Liivi ordu maameister aastatel 1288–1289 või kuni 1290.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Konrad von Hattstein · Näe rohkem »
Liivimaa ordu
Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »
Liivimaa ordu maameister
Liivi ordu maameistri pitsat Liivimaa ordu maameister oli Saksa ordu Liivimaa haru (Liivi ordu) kõrgeim kohalik juht aastatel 1237–1562.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Liivimaa ordu maameister · Näe rohkem »
Liivimaa ristisõda
Liivimaa ristisõda oli 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses Rooma paavstide toetusel katoliku kiriku ja kiriklike sõjaorganisatsioonide (Mõõgavendade ordu) poolt Liivimaal (tänapäeva Läti ja Eesti territooriumil) elanud läänemeresoome ja balti hõimude vastu peetud sõda, mis lõppes liivlaste, kuršide, latgalite, semgalite ja eestlaste maa vallutamise ning nende sundristimisega.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Liivimaa ristisõda · Näe rohkem »
Ordulinnus
Liivi ordu valdused aastatel 1346(1347)–1558 Marienburgi ordulinnus Malborkis Ordulinnus oli Eestis ja Lätis Liivi ordule kuulunud sõjaline tugipunkt ja ordukonvendi asukoht, mida valitses komtuur või foogt.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Ordulinnus · Näe rohkem »
Saksa ordu
Saksa ordu ehk Teutooni ordu (ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu, (saksa keeles Deutscher Orden, ametlikult Orden der Brüder vom Deutschen Haus St. Mariens in Jerusalem; ladina keeles ametlikult Ordo domus Sanctæ Mariæ Theutonicorum Hierosolymitanorum, lühend O.T.) on katoliiklik vaimulik ordu, mis kuni 1929. aastani oli vaimulik rüütliordu. Saksa ordu loodi kolmanda suure rüütliorduna pärast Templiordut ja pühale Johannesele pühitsetud hospitaliitide ordut.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Saksa ordu · Näe rohkem »
Semgalid
Balti hõimude asuala ca 1200 pKr Semgalid (läti Zemgaļi) oli balti rahvas, mis elas tänapäeva Läti Zemgale regiooni territooriumil ning sellega piirnevatel aladel Vidzemes ja Põhja-Leedus.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Semgalid · Näe rohkem »
Vallikraav
Vallikraav Kuressaare linnuse ümber Vallikraav on linnuse, kindluse, lossi, muu ehitise või linna ümber kaevatud lai ja sügav kraav, mis võib olla täidetud veega.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Vallikraav · Näe rohkem »
Wilken von Endorp
Wilken von Endorp (ka Wilhelm von Nindorf, Willeken von Schurborg, Villikn de Endorp) (surnud 26. märtsil 1287), ja Liivimaa ordumeister 1281–1287.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Wilken von Endorp · Näe rohkem »
Zemgale
Zemgale vapp (1921) Zemgale (ka Semigalia või Sem(i)gallia (läti keeles Zemgale, saksa keeles Semgallen, poola keeles Semigalia, leedu keeles Žiemgala, liivi keeles Zemgāl) on Läti ajalooline ja etnograafiline piirkond riigi keskosas, mis mõne kirjelduse kohaselt hõlmab ka tänapäevase Leedu alasid. Zemgalega piirnevad ajaloolised piirkonnad Sēlija, Samogiitia, Kuramaa ja Liivimaa. Piirkond on peamiselt tasane. Kõige tähtsamad jõed on Daugava ja Lielupe. Suurim linn on Jelgava, kunagise Kuramaa ja Zemgale hertsogiriigi pealinn. Piirkonda kuuluvad Jelgava linn ning Auce, Baldone, Dobele, Engure, Iecava, Jaunpilsi, Jelgava, Ozolnieki, Rundāle, Tērvete, Tukumsi ja Vecumnieki omavalitsus. 1795–1918 kuulus Zemgale haldusjaotuses Kuramaa alla ning läks koos selle territooriumiga pärast Esimest maailmasõda Läti Vabariigile. Piirkonna nimi on tulnud muistse balti rahva semgalite nimetusest. 13. sajandist on seeli rahvalt nime pärinud Sēlijat peetud Zemgale osaks, tänapäeval moodustab see Zemgale valimisringkonna idaosa. Ka ajalooline Sēlija hõlmab osa Kirde-Leedust.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja Zemgale · Näe rohkem »
1282
1282.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja 1282 · Näe rohkem »
1287
1287.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja 1287 · Näe rohkem »
1290
1290.
Uus!!: Svētkalnsi ordulinnus ja 1290 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Heiligeberg, Heiligenberg, Svetkalnsi ordulinnus, Zviedru kalns.
