Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Ale

Index Ale

Telkkämäki looduskaitseala, Kaavi vald, Soome (2013). Ale (ka aletegemine, aletamine, aletegu, alepõllundus, saarte murdes ja mulgi murdes saat, põhja- ja lõunaeesti murretes ka sõõrd) on põllumaa saamine metsa maharaiumise, metsamaa põletamise ning selle tuhaga maa väetamise teel.

37 suhted: Ale (õlu), Ale vald, Alepõld, Ants Viires, Arvi Ränk, Eesti etnograafia sõnaraamat, Eesti Loodus, Eesti rahvakultuuri leksikon, Emakeele Sihtasutus, Karjamaa, Kündmine, Kütis, Kesa, Lõuna-Eesti, Lõunaeesti keeled, Maaleht, Maaviljelus, Mets, Muld, Mulgi keel, Naeris, Oder, Põhja-Eesti, Põhja-Euroopa, Põhjaeesti murded, Põld, Rukis, Saaremaa, Saarte murre, Sööt (põld), Teravili, Väike murdesõnastik, Võsamaa, 1. aastatuhat, 16. sajand Eestis, 17. sajand Eestis, 19. sajand Eestis.

Ale (õlu)

Ale on õlleliik, mida pruulitakse pinnakääritamisel odralinnastest.

Uus!!: Ale ja Ale (õlu) · Näe rohkem »

Ale vald

Ale vald on vald (2. järgu haldusüksus) Rootsis Västra Götalandi läänis.

Uus!!: Ale ja Ale vald · Näe rohkem »

Alepõld

Alepõld (ka: alemaa) on aletegemisel saadud põld, mida kasutati 3–4 aastat.

Uus!!: Ale ja Alepõld · Näe rohkem »

Ants Viires

Ants Viires (kuni 28.02.1938 Veber; 23. detsember 1918 Tartu – 18. märts 2015) oli eesti etnoloog ja kultuuriloolane.

Uus!!: Ale ja Ants Viires · Näe rohkem »

Arvi Ränk

Arvi Ränk (26. mai 1960 Kuressaare külanõukogu, Saaremaa – 20. detsember 1994 Tallinn) oli Eesti ajaloolane ja etnoloog.

Uus!!: Ale ja Arvi Ränk · Näe rohkem »

Eesti etnograafia sõnaraamat

"Eesti etnograafia sõnaraamat" (kaanepealkiri "Etnograafiasõnaraamat") on 1995.

Uus!!: Ale ja Eesti etnograafia sõnaraamat · Näe rohkem »

Eesti Loodus

Eesti Looduse vana logo Eesti Loodus on Eestis ilmuv populaarteaduslik ajakiri, mille esiknumber anti välja 1933.

Uus!!: Ale ja Eesti Loodus · Näe rohkem »

Eesti rahvakultuuri leksikon

"Eesti rahvakultuuri leksikon" on 1995.

Uus!!: Ale ja Eesti rahvakultuuri leksikon · Näe rohkem »

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Uus!!: Ale ja Emakeele Sihtasutus · Näe rohkem »

Karjamaa

Minnesota osariigis Karjamaa on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi.

Uus!!: Ale ja Karjamaa · Näe rohkem »

Kündmine

Kündmine hõlmadraga Kündmine Saaremaal 1974. aastal. Konksader Kündmine ehk künd on mullaharimisviis, mille käigus pööratakse muld ümber.

Uus!!: Ale ja Kündmine · Näe rohkem »

Kütis

Kütis (põhjaeesti murretes loomis) on algeline põlluharimisviis, mille puhul kesale või söödile kanti puuhalge, mis segati küntud maaga ja seejärel pandi väetise tekitamiseks puuhalud põlemaEesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk).

Uus!!: Ale ja Kütis · Näe rohkem »

Kesa

Kesa ehk kesapõld ehk kesamaa on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist.

Uus!!: Ale ja Kesa · Näe rohkem »

Lõuna-Eesti

Lõuna-Eesti on Eesti lõunaosa, millele maastikuteaduslikult seisukohalt vastab Lõuna-Eesti maastikuvaldkond, mis hõlmab Eesti kaguosa Sakala kõrgustikust läänes, Vooremaast lõunas kuni Haanja kõrgustikuni kagus.

Uus!!: Ale ja Lõuna-Eesti · Näe rohkem »

Lõunaeesti keeled

Lõunaeesti keeled – võru, setu, mulgi ja tartu ning keelesaared Leivu, Lutsi ja Kraasna. 2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad. Lõunaeesti keeled (ka: lõunaeesti keel, lõunaeesti murderühm, lõunaeesti murded, lõunaeesti peamurre) on rühm tänapäevani peamiselt Lõuna-Eestis kõneldavaid põliseid piirkonnakeeli, mida võidakse, olenevalt kontekstist ja konkreetsest keelest, pidada kord keelteks, kord murreteks.

Uus!!: Ale ja Lõunaeesti keeled · Näe rohkem »

Maaleht

Maaleht on Eestis ilmuv eestikeelne nädalaleht, mille esimene number ilmus 1. oktoobril 1987.

Uus!!: Ale ja Maaleht · Näe rohkem »

Maaviljelus

Maaviljelus on teadus- ja tootmisala, mis seisneb maapinna kasutamises taimede kasvatamiseks, hõlmates ühtlasi ka asjakohased tööd ja võtted.

Uus!!: Ale ja Maaviljelus · Näe rohkem »

Mets

Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).

Uus!!: Ale ja Mets · Näe rohkem »

Muld

Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.

Uus!!: Ale ja Muld · Näe rohkem »

Mulgi keel

Mulgi keel (mulgi ja teistes lõunaeesti keeltes mulgi kiil´) on lõunaeesti keelte hulka kuuluv Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel.

Uus!!: Ale ja Mulgi keel · Näe rohkem »

Naeris

Naeris (Brassica rapa rapa) on Vahemere maadelt pärinev ristõieliste sugukonda kuuluv kaheaastane rohttaim.

Uus!!: Ale ja Naeris · Näe rohkem »

Oder

Illustratsioon Kahe- (''Hordeum distichon'') ja kuuerealine oder (''Hordeum vulgare'' var. ''hexastichon'') Odrapõld Odrast ja kaerast valmistatud toidud Oder ehk harilik oder ehk kesv (Hordeum vulgare) on kõrreliste sugukonda odra perekonda kuuluv teravili.

Uus!!: Ale ja Oder · Näe rohkem »

Põhja-Eesti

Põhja-Eesti on Eesti territooriumi põhjaosa.

Uus!!: Ale ja Põhja-Eesti · Näe rohkem »

Põhja-Euroopa

Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.

Uus!!: Ale ja Põhja-Euroopa · Näe rohkem »

Põhjaeesti murded

Põhjaeesti murded on üks eesti keele murderühm või peamurre.

Uus!!: Ale ja Põhjaeesti murded · Näe rohkem »

Põld

Laekvere vallas Nisupõld Kose alevikus Põld (ka põllumaa) on haritav maa, mida korrapäraselt kultiveeritakse taimekasvatuslikul eesmärgil ning kus külvikorra järgi kasvatatakse valdavalt lühiealisi kultuure.

Uus!!: Ale ja Põld · Näe rohkem »

Rukis

''Secale cereale'' Rukis (botaaniline nimetus harilik rukis; ladinakeelne teaduslik nimetus Secale cereale) on kõrreliste sugukonda kuuluv kultuurtaim, viljataim.

Uus!!: Ale ja Rukis · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Ale ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saarte murre

Saarte murre on põhjaeesti murderühma kuuluv murre, mida ajalooliselt on räägitud Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ja Kihnus ning neid nelja saart ümbritsevatel väikesaartel.

Uus!!: Ale ja Saarte murre · Näe rohkem »

Sööt (põld)

Sööt (ka jäätmaa) on mõnda aega üles harimata põllumaa, mida kasutatakse enamasti karjamaana.

Uus!!: Ale ja Sööt (põld) · Näe rohkem »

Teravili

Mais Nisu Oder Kaer Rukis Riis Hirss Tatar Sorgo Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade – saamiseks.

Uus!!: Ale ja Teravili · Näe rohkem »

Väike murdesõnastik

"Väike murdesõnastik" on eesti murdesõnu sisaldav kaheköiteline sõnastik, mis ilmus 1989.

Uus!!: Ale ja Väike murdesõnastik · Näe rohkem »

Võsamaa

Võsamaa (sks. Buschland) on ajutiseks põllumajanduslikuks kasutamiseks mõeldud maa, millel tehti perioodiliselt alet.

Uus!!: Ale ja Võsamaa · Näe rohkem »

1. aastatuhat

1.

Uus!!: Ale ja 1. aastatuhat · Näe rohkem »

16. sajand Eestis

16.

Uus!!: Ale ja 16. sajand Eestis · Näe rohkem »

17. sajand Eestis

17.

Uus!!: Ale ja 17. sajand Eestis · Näe rohkem »

19. sajand Eestis

19.

Uus!!: Ale ja 19. sajand Eestis · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Aletamine, Aletegemine, Aletegu, Aleviljelus, Saat, Sõõrd, Uht.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »