Kiiremini kui brauser!
16 suhted: Hambad, Hyperoartia, Jõesilm, Keelikloomad, Klass (bioloogia), Lõuatud, Loomad, Ninaõõs, Pihklased, Polüfüleetiline rühm, Süstemaatika, Selgroogsed, Silmud, Soomused, Tümoidid, Uim.
Hambad
1. Hammas. 2. Hambaemail. 3. Dentiin. 4. Hambasäsiõõs hambasäsiga. 5. Kroonisäsi. 6. Juuresäsi. 7. Hambatsement. 8. Hambakroon. 10. Hambakroonilõhe. 11. Hambakael. 12. Hambajuur. 14. Juuretipp. 15. Hambatipumulk. 16. Igemevagu. 17. Parodont. 18. Ige. 20. Vaba ige. 22. Hambaümbris Sharpey kiududega. 23. Alveooliluu (peen kollane joon on välimine tsirkumferentsiaallamell). 24. Veresooned ja närvid. 25. Hambasäsi ehk pulp. 26. Parodont. 27. Alalõuakanal Hambad (ladina keeles dens, mitmuses dentes) on paljudel selgroogsetel loomadel suus leiduvad luustunud seedeelundkonna elundid.
Uus!!: Sõõrsuud ja Hambad · Näe rohkem »
Hyperoartia
Merisutt Hyperoartia on lõuatute rühm, kuhu kuuluvad silmulised ning fossiilsed perekonnad Jamoytius (Jamoytius kerwoodi), Endeiolepis ja Euphanerops, kes arvatakse tavaliselt hoopis kilbitute ehk anaspiidide (Anaspida) klassi.
Uus!!: Sõõrsuud ja Hyperoartia · Näe rohkem »
Jõesilm
Jõesilm ehk euroopa jõesilm (Lampetra fluviatilis) on silmlaste sugukonda silmu perekonda kuuluv veeloom.
Uus!!: Sõõrsuud ja Jõesilm · Näe rohkem »
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Uus!!: Sõõrsuud ja Keelikloomad · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Sõõrsuud ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Lõuatud
Lõuatud ehk agnaadid (Agnatha) on parafüleetiline rühm (infrahõimkond) lõugadeta angerjakujulisi kalu, kes kuuluvad keelikloomade hõimkonda selgroogsete alamhõimkonda.
Uus!!: Sõõrsuud ja Lõuatud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Sõõrsuud ja Loomad · Näe rohkem »
Ninaõõs
Ninaõõs (ladina keeles cavum nasi) on paljude selgroogsete hingamisteede valdavalt paariline algusosa.
Uus!!: Sõõrsuud ja Ninaõõs · Näe rohkem »
Pihklased
Pihklased (Myxini) on meres elavate koljuste klass.
Uus!!: Sõõrsuud ja Pihklased · Näe rohkem »
Polüfüleetiline rühm
Joonisel moodustavad polüfüleetilise rühma püsisoojased ("soojaverelised"), kelle hulka kuuluvad ühtaegu imetajad (''Mammalia'') ja linnud (''Aves'') Polüfüleetiline rühm on (kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane.
Uus!!: Sõõrsuud ja Polüfüleetiline rühm · Näe rohkem »
Süstemaatika
Süstemaatika (kreeka sõnast συστηματικός (systēmatikos)) on valdkond, mis tegeleb liigitamisega või kategoriseerimisega ühiste tunnuste alusel.
Uus!!: Sõõrsuud ja Süstemaatika · Näe rohkem »
Selgroogsed
Selgroogsed ehk vertebraadid (Vertebrata) on keelikloomade hõimkonna suurim alamhõimkond.
Uus!!: Sõõrsuud ja Selgroogsed · Näe rohkem »
Silmud
''Cephalaspis tenuicornis''. Joonistus. Merisutt (kuuluvus vaidlustatud) Silmud (Cephalaspidomorphi) on lõuatute rühm, mida enamasti käsitatakse selgroogsete või koljuste alamhõimkonna klassina, mille ainsad tänapäeval elavad esindajad on rühma Hyperoartia paigutatavad silmlased, kes on silmuliste ainus sugukond.
Uus!!: Sõõrsuud ja Silmud · Näe rohkem »
Soomused
Soomused on paljude loomade keratiinist koosnevad, jäigad ja plaatjad nahatekised, millel on peamiselt kaitsefunktsioon.
Uus!!: Sõõrsuud ja Soomused · Näe rohkem »
Tümoidid
Tümoidid (inglise keeles thymoids, thymus-like lympho-epithelial structures) on teatud veelise eluviisiga keelikloomadel, näiteks sõõrsuudel (ojasilm, merisutt), lõpuste filamentide otstes talitlevad tüümuse-eelsed lümfoidkoe struktuurid ehk elundid.
Uus!!: Sõõrsuud ja Tümoidid · Näe rohkem »
Uim
Uimed on veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust.
Uus!!: Sõõrsuud ja Uim · Näe rohkem »
