17 suhted: Anorgaaniline ühend, Estrid, Hape, Happeanhüdriidid, Karbonaadid, Keemiline reaktsioon, Kosmiline kiirgus, Kosmos, Molekul, Molekulivalem, Nõrk hape, Polüestrid, Polükarbonaadid, Süsihappegaas, Soolad, Vesi, Vesinikkarbonaadid.
Anorgaaniline ühend
Anorgaaniline ühend on anorgaaniline aine, mis on keemiline ühend.
Uus!!: Süsihape ja Anorgaaniline ühend · Näe rohkem »
Estrid
Estrid on orgaanilised ühendid, mis tekivad happe vesinikuaatomite asendumisel süsivesiniku radikaalidega.
Uus!!: Süsihape ja Estrid · Näe rohkem »
Hape
Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes (lagunedes) annab lahusesse vesinikioone.
Uus!!: Süsihape ja Hape · Näe rohkem »
Happeanhüdriidid
Karboksüülhappeanhüdriidide üldine struktuur. Tavaliselt on karboksüülhappeanhüdriididel jäägid R ja R' ühesugused. Kui R≠R', siis on tegu segatud karboksüülhappeanhüdriididega Happeanhüdriidid (ka lihtsalt anhüdriidid) on hapnikhapete derivaatide hulka kuuluvad keemilised ühendid.
Uus!!: Süsihape ja Happeanhüdriidid · Näe rohkem »
Karbonaadid
Karbonaadid on süsihappe soolad.
Uus!!: Süsihape ja Karbonaadid · Näe rohkem »
Keemiline reaktsioon
Sisemolekulaarselt toimuv reaktsioon annab isomeerse saaduse (A → A') Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Uus!!: Süsihape ja Keemiline reaktsioon · Näe rohkem »
Kosmiline kiirgus
Kosmilise primaarkiirguse suure energiaga osake (prooton p) laguneb atmosfääri ülakihtide osakestega põrkumisel elementaarosakesteks ja aatomituuma kildudeks, mis omakorda põrkudes laviinitaoliselt paljunevad, moodustades kosmilise sekundaarkiirguse. Maapinnale jõudvatest osakestest moodustavad suurema osa müüonid (µ), mis kohe lagunevad Kosmiline kiirgus on maailmaruumis väga kiiresti liikuvate laenguga osakeste (esmas- ehk primaarkiirguse) ja Maa atmosfääris nende toimel tekkivate osakeste (teis- ehk sekundaarkiirguse) voog.
Uus!!: Süsihape ja Kosmiline kiirgus · Näe rohkem »
Kosmos
Kiilu udukogu Kosmos, ehk maailmaruum, on kitsamas tähenduses universumi suhteliselt tühi ala, mis paikneb taevakehade atmosfääridest väljaspool.
Uus!!: Süsihape ja Kosmos · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Süsihape ja Molekul · Näe rohkem »
Molekulivalem
Molekulivalem ehk molekulaarvalem (ka molekulvalem) on keemiline valem, mis näitab molekuli koostist, kasutades keemiliste elementide sümboleid ja allindekseid, mis näitavad elemendi aatomite arvu molekulis.
Uus!!: Süsihape ja Molekulivalem · Näe rohkem »
Nõrk hape
Nõrk hape on hape, mis ei lahustu vees täielikult.
Uus!!: Süsihape ja Nõrk hape · Näe rohkem »
Polüestrid
Polüestrid on lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerid, mida saadakse mitmealuselisi orgaanilisi happeid ja alkohole polükondenseerides.
Uus!!: Süsihape ja Polüestrid · Näe rohkem »
Polükarbonaadid
Polükarbonaat ehk kihtplast on plast, mida kasutatakse tööstuses ja ehituses selle heade omaduste tõttu.
Uus!!: Süsihape ja Polükarbonaadid · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Süsihape ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Soolad
Keedusoola kristall Soolad on keemilised ained, mis koosnevad metalli katioonidest (näiteks Ca2+) ja happeanioonidest ehk happejäägist (näiteks SO42-). On kahte sorti soola.
Uus!!: Süsihape ja Soolad · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Süsihape ja Vesi · Näe rohkem »
Vesinikkarbonaadid
Vesinikkarbonaadid ehk bikarbonaadid on süsihappe (H2CO3) soolad, mille molekulides on ainult üks vesinikuaatom asendunud metalliaatomiga.