32 suhted: Atacama, Atmosfäär, Õhuniiskus, Bakterid, California, Chinook, El Niño, Euroopa, Föön, Fütoplankton, Fotosüntees, Globaalne soojenemine, Kaljumäestik, Kliima, Lõuna-Ameerika, Meri, Nitraadid, Ookean, Pealisvee sukeldumine, Peruu, Pilv, Protistid, Rannik, Santa Ana, Süsihappegaas, Süvik, Subduktsioon, Sulfaadid, Tšiili, Toitained, Tuul, Vesi.
Atacama
Atacama kõrbe asend (kollasega) Atacama kõrb Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres.
Uus!!: Süvaveekerge ja Atacama · Näe rohkem »
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Uus!!: Süvaveekerge ja Atmosfäär · Näe rohkem »
Õhuniiskus
Õhuniiskus on õhus olev veeauru sisaldus.
Uus!!: Süvaveekerge ja Õhuniiskus · Näe rohkem »
Bakterid
Bakterid (vanakreeka keeles βακτήριον baktērion 'kepp, pulk, sau') on (koos arhedega) kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada.
Uus!!: Süvaveekerge ja Bakterid · Näe rohkem »
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Süvaveekerge ja California · Näe rohkem »
Chinook
Chinook on föön Kaljumäestiku idajalamil.
Uus!!: Süvaveekerge ja Chinook · Näe rohkem »
El Niño
Ookeanide pinnatemperatuuri kõrvalekalle pikaajalisest keskmisest 1997. aasta El Niño ajal El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne.
Uus!!: Süvaveekerge ja El Niño · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Süvaveekerge ja Euroopa · Näe rohkem »
Föön
Fööni tekke skeem. -/+ 10° C/km on kuivadiabaatiline temp.gradient,- -6° C/km on märgadiabaatiline temp. gradient. Föön on mäeaheliku ületava tuulepealse külje tuulest soojem ja kuivem laskuv tuul, mis puhub piki mäe tuulealust külge tasandikule või orgu.
Uus!!: Süvaveekerge ja Föön · Näe rohkem »
Fütoplankton
Läänemeres, 3. juuli 2001 Fütoplankton ehk taimhõljum koosneb vees vabalt hõljuvatest enamasti mikroskoopilistest organismidest, kes elavad veekogude eufootilises kihis.
Uus!!: Süvaveekerge ja Fütoplankton · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Süvaveekerge ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Uus!!: Süvaveekerge ja Globaalne soojenemine · Näe rohkem »
Kaljumäestik
Kaljumäestik Põhja-Ameerika poliitilisel kaardil Alberta provintsis Kaljumäestik (inglise Rocky Mountains) on mäestik Põhja-Ameerika lääneosas.
Uus!!: Süvaveekerge ja Kaljumäestik · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Süvaveekerge ja Kliima · Näe rohkem »
Lõuna-Ameerika
Lõuna-Ameerika ÜRO liigituse järgi kuuluvad Lõuna-Ameerikasse.
Uus!!: Süvaveekerge ja Lõuna-Ameerika · Näe rohkem »
Meri
Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.
Uus!!: Süvaveekerge ja Meri · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Süvaveekerge ja Nitraadid · Näe rohkem »
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Uus!!: Süvaveekerge ja Ookean · Näe rohkem »
Pealisvee sukeldumine
Pealisvee sukeldumine (inglise downwelling; eesti keeles pole soovitatav kasutada terminit "daunvelling") on maailmameres pindmise veekihi vajumine sügavamale.
Uus!!: Süvaveekerge ja Pealisvee sukeldumine · Näe rohkem »
Peruu
Peruu hümn USA mereväeorkestri esituses Peruu on riik Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul.
Uus!!: Süvaveekerge ja Peruu · Näe rohkem »
Pilv
Rünkpilv Pilv on atmosfääris veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate väga väikeste veetilkade (udu) või jääkristallide nähtav kogum.
Uus!!: Süvaveekerge ja Pilv · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Süvaveekerge ja Protistid · Näe rohkem »
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Uus!!: Süvaveekerge ja Rannik · Näe rohkem »
Santa Ana
Santa Ana on linn Ameerika Ühendriikides California osariigis, Orange'i maakonna halduskeskus.
Uus!!: Süvaveekerge ja Santa Ana · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Süvaveekerge ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süvik
Süvikud tekivad sinna, kus üks laam sukeldub teise alla Süvik on piklik sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.
Uus!!: Süvaveekerge ja Süvik · Näe rohkem »
Subduktsioon
Pildil on kujutatud subduktsiooni, magma moodustumist ning vulkaani Subduktsioon on ookeanilise maakoorega litosfääri ploki sukeldumine (subdutseerumine) vahevöösse.
Uus!!: Süvaveekerge ja Subduktsioon · Näe rohkem »
Sulfaadid
Kips ehk hüdraatunud kaltsiumsulfaat Sulfaadid on väävelhappe soolad.
Uus!!: Süvaveekerge ja Sulfaadid · Näe rohkem »
Tšiili
Atacama Cumbre ja Prati vahet sõitev rong Antofagasta piirkonnas Tšiili Vabariik asub Lõuna-Ameerika läänerannikul.
Uus!!: Süvaveekerge ja Tšiili · Näe rohkem »
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Uus!!: Süvaveekerge ja Toitained · Näe rohkem »
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Uus!!: Süvaveekerge ja Tuul · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Süvaveekerge ja Vesi · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Apvelling, Kerkehoovus, Süvaveekerkeala, Tõusikvool, Tõusuhoovus, Uhkvool, Upwelling.