Kiiremini kui brauser!
75 suhted: Ahtushäälik, Ameerika Ühendriigid, Ø, Æ, Å, Blekinge, Bokmål, Bornholm, Eesti keel, Fääri keel, Fääri saared, Fyn, Germaani algkeel, Germaani keeled, Grööni keel, Gröönimaa, Halland, Hans Christian Andersen, Henrik Pontoppidan, Indoeuroopa keeled, Infinitiiv, Inglise keel, Inglismaa, Inimõiguste ülddeklaratsioon, Jüütimaa, Johannes Vilhelm Jensen, Kanada, Karl Gjellerup, Kopenhaagen, Ladina kiri, Ladina tähestik, Laissez-faire, Lõuna-Schleswig, Liberalism, Liitsõna, Meieisapalve, Murre, Nimisõna, Norra, Norra keel, Põhja-Schleswig, Põhjagermaani keeled, Prantsuse keel, Prosoodia, Rootsi, Rootsi keel, Ruunid, Saksa keel, Saksamaa, Samsø, ..., Søren Kierkegaard, Sjælland, Skåne maakond, Sufiks, Sulghäälik, Taani, Taanlased, Täht (kiri), Täishäälik, Tegusõna, Vanapõhja keel, Vähemuskeel, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 14. sajand, 1495, 15. sajand, 16. sajand, 17. sajand, 19. sajand, 1917, 1944, 20. sajand, 9. sajand. Laienda indeks (25 rohkem) »
Ahtushäälik
Ahtushäälik ehk spirant ehk hõõrdhäälik ehk frikatiiv on selline konsonant, mille hääldamisel õhu takistus on osaline.
Uus!!: Taani keel ja Ahtushäälik · Näe rohkem »
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Uus!!: Taani keel ja Ameerika Ühendriigid · Näe rohkem »
Ø
Ø (ø) on ladina kirja täht, mis on kasutusel fääri, norra ja taani keeles.
Uus!!: Taani keel ja Ø · Näe rohkem »
Æ
Æ (æ) on ladina kirja täht, mis on kasutusel islandi, taani, norra, fääri, samuti keskaja ladina keeles, vanainglise keeles ja mõnes inglise keele sõnas.
Uus!!: Taani keel ja Æ · Näe rohkem »
Å
Åå Å(å) on norra ja taani tähestiku 29.
Uus!!: Taani keel ja Å · Näe rohkem »
Blekinge
Blekinge (taani keeles ka Bleking, Blegind) on ajalooline maakond Rootsi kaguosas Götalandil.
Uus!!: Taani keel ja Blekinge · Näe rohkem »
Bokmål
Bokmål ('raamatukeel') on üks kahest norra keele standardist (teine on uusnorra keel ehk nynorsk).
Uus!!: Taani keel ja Bokmål · Näe rohkem »
Bornholm
Bornholm on saar Läänemere edelaosas.
Uus!!: Taani keel ja Bornholm · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Taani keel ja Eesti keel · Näe rohkem »
Fääri keel
Fääri keele levila Fääri keel (føroyskt) on lääneskandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel.
Uus!!: Taani keel ja Fääri keel · Näe rohkem »
Fääri saared
Fääri saared (taani keeles Færøerne, fääri keeles Føroyar) on Taani koosseisu kuuluv omavalitsuslik ala Atlandi ookeani põhjaosas.
Uus!!: Taani keel ja Fääri saared · Näe rohkem »
Fyn
thumb Fyn on Taanile kuuluv saar Läänemeres.
Uus!!: Taani keel ja Fyn · Näe rohkem »
Germaani algkeel
500–50 eKr. Skandinaaviast lõunasse jääv ala tähistab Jastorfi kultuuri Germaani algkeel ehk protogermaani keel on germaani keelte hüpoteetiline algkeel.
Uus!!: Taani keel ja Germaani algkeel · Näe rohkem »
Germaani keeled
Germaani keeled on Indoeuroopa keelkonda kuuluv keelterühm.
Uus!!: Taani keel ja Germaani keeled · Näe rohkem »
Grööni keel
Grööni keel (grööni kalaallisut) on eskimo-aleuudi keelkonda kuuluva inuiti keelte rühma keel, mida kõneleb ligikaudu 57 000 inimest Gröönimaal ja Taanis.
Uus!!: Taani keel ja Grööni keel · Näe rohkem »
Gröönimaa
Satelliidifoto Gröönimaast Gröönimaa on omavalitsuslik ala Taani Kuningriigi koosseisus.
Uus!!: Taani keel ja Gröönimaa · Näe rohkem »
Halland
Hallandi asukoht Halland on ajalooline maakond (landskap) Lõuna-Rootsis.
Uus!!: Taani keel ja Halland · Näe rohkem »
Hans Christian Andersen
Anderseni kuju Kopenhaagenis Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense – 4. august 1875) oli Taani kirjanik.
Uus!!: Taani keel ja Hans Christian Andersen · Näe rohkem »
Henrik Pontoppidan
Henrik Pontoppidan Henrik Pontoppidan (24. juuli 1857 Fredericia – 21. august 1943 Kopenhaagen) oli taani kirjanik, kes 1917.
Uus!!: Taani keel ja Henrik Pontoppidan · Näe rohkem »
Indoeuroopa keeled
Indoeuroopa keeled (ka indogermaani keeled) moodustavad maailma suurima kõnelejate arvuga keelkonna.
Uus!!: Taani keel ja Indoeuroopa keeled · Näe rohkem »
Infinitiiv
Infinitiiv (ka tegevusnimi) on verbi ehk tegusõna infiniitne lihtvorm.
Uus!!: Taani keel ja Infinitiiv · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Taani keel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Uus!!: Taani keel ja Inglismaa · Näe rohkem »
Inimõiguste ülddeklaratsioon
Eleanor Roosevelt inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1949) Inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 10. detsembril 1948 resolutsiooniga A/RES/217.
Uus!!: Taani keel ja Inimõiguste ülddeklaratsioon · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Taani keel ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Johannes Vilhelm Jensen
Johannes Vilhelm Jensen (ka Johannes V. Jensen, 20. jaanuar 1873 – 25. november 1950) oli taani kirjanik, kes 1944.
Uus!!: Taani keel ja Johannes Vilhelm Jensen · Näe rohkem »
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Uus!!: Taani keel ja Kanada · Näe rohkem »
Karl Gjellerup
Karl Adolph Gjellerup (2. juuni 1857 – 13. oktoober 1919) oli taani luuletaja ja proosakirjanik, kes koos oma kaasmaalase Henrik Pontoppidaniga sai 1917.
Uus!!: Taani keel ja Karl Gjellerup · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Taani keel ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Taani keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Ladina tähestik
Maailma riigid, mis kasutavad ladina tähestikku või selle kohandatud versioone Ladina tähestik on tähestik, mida kasutatakse ladina keele kirjutamiseks.
Uus!!: Taani keel ja Ladina tähestik · Näe rohkem »
Laissez-faire
Laissez-faire ehk laissez faire ehk laisser-faire (väljend tuleb prantsuskeelsest ütlusest laissez faire, laissez passer – 'laske teha, laske juhtuda'; itaalia keeles lasciate fare) on oma algses tähenduses füsiokraatidelt pärinev printsiip, mille kohaselt riik peaks hoiduma majandusellu sekkumast.
Uus!!: Taani keel ja Laissez-faire · Näe rohkem »
Lõuna-Schleswig
Lõuna-Schleswig Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Lõuna-Schleswig (saksa keeles Südschleswig, taani keeles Sydslesvig) on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna lõunaosa, hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi osa, mis 1920.
Uus!!: Taani keel ja Lõuna-Schleswig · Näe rohkem »
Liberalism
Liberalism (ladina sõnast liberalis) on isikuvabadusi pooldav hoiak ja poliitiline filosoofia (mitte elufilosoofia), mille eesmärk on kindlustada isikuvabaduse teostamiseks tarvilikud poliitilised tingimused.
Uus!!: Taani keel ja Liberalism · Näe rohkem »
Liitsõna
Liitsõna on liitmise ehk kompositsiooni abil moodustatud sõna.
Uus!!: Taani keel ja Liitsõna · Näe rohkem »
Meieisapalve
Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses.
Uus!!: Taani keel ja Meieisapalve · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Taani keel ja Murre · Näe rohkem »
Nimisõna
Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) tähistab esemeid, olendeid, nähtusi, mõisteid jne ning vastab küsimustele kes? mis? Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.
Uus!!: Taani keel ja Nimisõna · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Taani keel ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Taani keel ja Norra keel · Näe rohkem »
Põhja-Schleswig
Põhja-Schleswig on kaardil märgitud helepunasega ja Lõuna-Schleswig kollakaspruuniga Põhja-Schleswig (saksa keeles Nordschleswig, taani keeles varem Nordslesvig, praegu Sønderjylland 'Lõuna-Jüütimaa') on ajaloolise Schleswigi hertsogkonna ja hilisema Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi põhjaosa, mis 1920.
Uus!!: Taani keel ja Põhja-Schleswig · Näe rohkem »
Põhjagermaani keeled
norni keel''†'' Põhjagermaani keeled ehk skandinaavia keeled on läänegermaani keelte ja väljasurnud idagermaani keelte kõrval üks kolmest germaani keelte harust.
Uus!!: Taani keel ja Põhjagermaani keeled · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Taani keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Prosoodia
Prosoodia on keeleteaduses koondmõiste, mis hõlmab kõnelõikude (häälikute, silpide, sõnade, lausete) kestuse, hääle valjuse ja kõrgusega seotud nähtusi.
Uus!!: Taani keel ja Prosoodia · Näe rohkem »
Rootsi
Rootsi hümn Ameerika Ühendriikide mereväeorkestri esituses 1994. aastal Rootsi (rootsi keeles Sverige, ametliku nimega Rootsi Kuningriik (Konungariket Sverige)) on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas (63° põhjalaiust, 15° idapikkust).
Uus!!: Taani keel ja Rootsi · Näe rohkem »
Rootsi keel
Rootsi keel (rootsi keeles svenska) kuulub indoeuroopa keelkonna germaani keelte skandinaavia idarühma, ta on taani ja norra keelega lähedalt suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav.
Uus!!: Taani keel ja Rootsi keel · Näe rohkem »
Ruunid
frantsisklaste kloostri müürist, pärineb 11. sajandist ja kannab kirja "Tägn ja Gunnar püstitasid selle kirja Väderile, tema vennale". Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr väidetavalt ladina tähestiku eeskujul.
Uus!!: Taani keel ja Ruunid · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Taani keel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Taani keel ja Saksamaa · Näe rohkem »
Samsø
thumb Samsø on Taanile kuuluv saar Läänemeres Kattegatis.
Uus!!: Taani keel ja Samsø · Näe rohkem »
Søren Kierkegaard
Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi üheks alusepanijaks.
Uus!!: Taani keel ja Søren Kierkegaard · Näe rohkem »
Sjælland
Sjælland on Taani suurim saar.
Uus!!: Taani keel ja Sjælland · Näe rohkem »
Skåne maakond
Skåne on ajalooline maakond (landskap) Rootsi lõunaosas.
Uus!!: Taani keel ja Skåne maakond · Näe rohkem »
Sufiks
Sufiksid ehk järelliited on morfeemid, mida lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele.
Uus!!: Taani keel ja Sufiks · Näe rohkem »
Sulghäälik
Sulghäälik ehk klusiil on häälik, mille moodustamisel suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Taani keel ja Sulghäälik · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Taani keel ja Taani · Näe rohkem »
Taanlased
Taanlased (endanimetus danskere) on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna-Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus.
Uus!!: Taani keel ja Taanlased · Näe rohkem »
Täht (kiri)
Täht, ka kirjatäht, aabe, pookstav, on keeles häälikkirja hääliku või silpkirja silbi ülesmärkimiseks kasutatav märk.
Uus!!: Taani keel ja Täht (kiri) · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Taani keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tegusõna
Tegusõna ehk verb ehk pöördsõna on sõnaliik, millesse kuuluv sõnavorm väljendab tegevust ja on lauses kõige sagedamini öeldis või kuulub öeldise koosseisu.
Uus!!: Taani keel ja Tegusõna · Näe rohkem »
Vanapõhja keel
germaani keelte levikut, mille kõnelejad said mingil määral aru ka vanapõhja keelest Vanapõhja keel ehk vanaskandinaavia keel (rootsi keeles fornnordiska, taani keeles oldnordisk ehk norrønt, norra keeles norrønt, inglise keeles Old Norse) on germaani keelte põhjagermaani harusse kuuluv keel, mida kõneldi Skandinaavias ning selle elanike ülemereasundustes viikingiajal ja keskaja alguses, kuni 13. sajandini.
Uus!!: Taani keel ja Vanapõhja keel · Näe rohkem »
Vähemuskeel
Vähemuskeel on keel, mida räägib mingis piirkonnas (nt riigis) vähemuses olev rahvusrühm.
Uus!!: Taani keel ja Vähemuskeel · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Taani keel ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Taani keel ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Taani keel ja 13. sajand · Näe rohkem »
14. sajand
14.
Uus!!: Taani keel ja 14. sajand · Näe rohkem »
1495
1495.
Uus!!: Taani keel ja 1495 · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Taani keel ja 15. sajand · Näe rohkem »
16. sajand
16.
Uus!!: Taani keel ja 16. sajand · Näe rohkem »
17. sajand
17.
Uus!!: Taani keel ja 17. sajand · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Taani keel ja 19. sajand · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Taani keel ja 1917 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Taani keel ja 1944 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Taani keel ja 20. sajand · Näe rohkem »
9. sajand
9.
Uus!!: Taani keel ja 9. sajand · Näe rohkem »
