Kiiremini kui brauser!
21 suhted: Astronoomia, Efemeriid, Füüsikaseadus, Gravitatsiooniseadus, Hüperbool, Isaac Newton, Johannes Kepler, Joseph-Louis Lagrange, Klassikaline mehaanika, Kolme keha probleem, Komeet, Kosmoseaparaat, Lagrange'i punktid, Orbiit, Parabool, Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica, Planeet, Tehiskaaslane, Teooria, Trajektoor, Tycho Brahe.
Astronoomia
Planetaarudu NGC 7293 ehk Helix Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.
Uus!!: Taevamehaanika ja Astronoomia · Näe rohkem »
Efemeriid
Efemeriidid on taevamehaanika seaduste põhjal arvutatud tabelid, mis sisaldavad taevakehade (peamiselt tähtede, komeetide, planeetide ja Päikesesüsteemi tehiskehade) asendeid mingite kindlate ajahetkede jada ulatuses.
Uus!!: Taevamehaanika ja Efemeriid · Näe rohkem »
Füüsikaseadus
Füüsikaseadus on füüsikalise loodusseaduse üldistatud formuleering enamasti matemaatilisel kujul.
Uus!!: Taevamehaanika ja Füüsikaseadus · Näe rohkem »
Gravitatsiooniseadus
Gravitatsiooniliselt vastastikmõjustuvad massid Newtoni gravitatsiooniseadus on Isaac Newtoni formuleeritud mudel gravitatsiooni kohta.
Uus!!: Taevamehaanika ja Gravitatsiooniseadus · Näe rohkem »
Hüperbool
Funktsiooni y.
Uus!!: Taevamehaanika ja Hüperbool · Näe rohkem »
Isaac Newton
Isaac Newton (4. jaanuar 1643 (vkj 25. detsember 1642) Woolsthorpe, Lincolnshire – 31. märts (vkj 20. märts) 1727 Kensington) oli inglise füüsik, matemaatik, astronoom, teoloog ja alkeemik, keda peetakse nüüdisfüüsika alusepanijaks.
Uus!!: Taevamehaanika ja Isaac Newton · Näe rohkem »
Johannes Kepler
Johannes Kepler (ladinapäraselt Ioannes Kepler; 27. detsember 1571 Weil der Stadt – 15. november 1630 Regensburg) oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik ja natuurfilosoof.
Uus!!: Taevamehaanika ja Johannes Kepler · Näe rohkem »
Joseph-Louis Lagrange
Joseph-Louis Lagrange (sünninimega Giuseppe Lodovico Lagrangia; 25. jaanuar 1736 Torino – 10. aprill 1813 Pariis) oli Itaalia valgustusajastu matemaatik ja astronoom.
Uus!!: Taevamehaanika ja Joseph-Louis Lagrange · Näe rohkem »
Klassikaline mehaanika
450x450px Klassikaline mehaanika kirjeldab makroskoopiliste kehade liikumist, selle liikumise põhjusi ja tagajärgi.
Uus!!: Taevamehaanika ja Klassikaline mehaanika · Näe rohkem »
Kolme keha probleem
Kolme võrdse massiga erikülgse kolmnurga tippudes asetseva keha mille algkiirus on võrdne nulliga liikumine vastavalt Newtoni seadustele. Kolme keha masskese ei muuda vastavalt liikumishulga jäävuse seadusele oma asukohta. Kolme keha probleem on tuntud probleem füüsikas ja klassikalises mehaanikas, milles antakse ette kolme keha algasukohad ja algkiirused (impulsid) ja lahendatakse antud süsteem kolme punktmassi järgnevate liikumiste jaoks vastavalt Newtoni seadustele ja Newtoni gravitatsiooniteooriale.
Uus!!: Taevamehaanika ja Kolme keha probleem · Näe rohkem »
Komeet
Hale'i-Boppi komeet 1997. aastal Komeet (kr komētēs 'pikajuukseline') ehk sabatäht on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest.
Uus!!: Taevamehaanika ja Komeet · Näe rohkem »
Kosmoseaparaat
Kosmoseaparaat on tehisobjekt, mis on määratud kosmoses lendamiseks, uurimis- ja muude tööde korraldamiseks taevakehade pinnasel.
Uus!!: Taevamehaanika ja Kosmoseaparaat · Näe rohkem »
Lagrange'i punktid
Rohelise värviga on märgitud viie Lagrange'i punkti paiknemine kahe keha (sinine ja kollane) liikuvas süsteemis Pöörlevas taustsüsteemis gravitatsioonilise jõu ja tsentrifugaaljõu poolt põhjustatud samaväärtuspinnad kahe keha süsteemis. Nooled näitavad potentsiaalide gradiente L-punktide ümbruses – nende poole (punased) või neist eemale (sinised) Lagrange'i punktid ehk L-punktid on asukohad ruumis, kus väikese massiga keha saab kahe, teineteise ümber tiirleva, suure massiga keha suhtes paigal püsida.
Uus!!: Taevamehaanika ja Lagrange'i punktid · Näe rohkem »
Orbiit
Ümber Maa tiirleval satelliidil on tangentsiaalne kiirus ja Maa-suunaline kiirendus Orbiit (ladina keeles orbita 'rööbas') on kõver, mida mööda looduslik või tehislik taevakeha tiirleb ümber massiivsema keha või kehade süsteemi gravitatsiooniväljas.
Uus!!: Taevamehaanika ja Orbiit · Näe rohkem »
Parabool
Parabool, mille haripunkt on koordinaatteljestiku nullpunktis Parabooliks nimetatakse tasandi kõigi selliste punktide hulka, mis on võrdsel perpendikulaarsel kaugusel sellel tasandil asetsevast etteantud sirgest l ja etteantud punktist F. Punkti F nimetatakse parabooli fookuseks ja sirget l parabooli juhtsirgeks.
Uus!!: Taevamehaanika ja Parabool · Näe rohkem »
Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica
"Principia" esimese trüki tiitelleht (1687) "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Natuurfilosoofia matemaatilised printsiibid", tihti lühendatult "Principia") on Isaac Newtoni kolmeosaline raamat, mille esmatrükk ilmus 5. juulil 1687.
Uus!!: Taevamehaanika ja Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica · Näe rohkem »
Planeet
Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Uus!!: Taevamehaanika ja Planeet · Näe rohkem »
Tehiskaaslane
Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha (näiteks kanderaketi viimane aste).
Uus!!: Taevamehaanika ja Tehiskaaslane · Näe rohkem »
Teooria
Teooriaks ehk teaduslikuks teooriaks nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide üldistatud süsteemi, mis hõlmab väiteid vaadeldavate objektide kohta ja mida saab katsega kinnitada või ümber lükata.
Uus!!: Taevamehaanika ja Teooria · Näe rohkem »
Trajektoor
Trajektoor ehk liikumisjoon ehk lennujoon on keha või punkti (keha osa või punktmassi) teekond liikumisel ruumis või tasandil.
Uus!!: Taevamehaanika ja Trajektoor · Näe rohkem »
Tycho Brahe
Tycho Brahe (õieti Tyge Ottesen Brahe; 14. detsember 1546 Skåne, Knutstorpi linnus (taani Knudstrup) – 24. oktoober 1601 Praha) oli taani astronoom, astroloog ja alkeemik.
Uus!!: Taevamehaanika ja Tycho Brahe · Näe rohkem »
