Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Aasia, Ajalugu, Armeenia, Armeenia mägismaa, Aserbaidžaan, Dašnaktshuthjun, Euroopa, Gruusia, Lähis-Ida, Lihhi ahelik, Loodusgeograafia, Menševikud, Nafta, Nõukogude Liit, Põhja-Kaukaasia, Poliitika, Sõltumatute Riikide Ühendus, Sotsialistide-Revolutsionääride Partei, Suur-Kaukasus, Taga-Kaukaasia SFNV, Thbilisi, Väike-Kaukasus, Venemaa, 19. sajand, 1917, 1918, 20. sajand, 23. veebruar, 26. mai, 26. märts, 28. mai, 28. november, 8. juuni.
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Aasia · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Ajalugu · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia mägismaa
Armeenia mägismaa satelliidipilt Akhuriani jõgi Armeenia mägismaal Vaade Araratile Armeenia mägismaa (armeenia keeles Հայկական լեռնաշխարհ) on ulatuslik mägismaa Armeenias ja Türgis.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Armeenia mägismaa · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Dašnaktshuthjun
"Dašnaktshuthjun" (ka "Dašnaktsutjun"; õieti Armeenia Revolutsiooniline Föderatsioon või Armeenia Revolutsiooniline Liit; armeenia keeles Հայ Հեղապոխական Դաշնակծություն (Haj Heghapohhakan Dašnaktshutjun), vanas kirjaviisis Հայ Յեղապոխական Դաշնակծութիւն) on armeenlaste sotsialistlik ja rahvuslik partei, mis asutati 1890.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Dašnaktshuthjun · Näe rohkem »
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Euroopa · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Gruusia · Näe rohkem »
Lähis-Ida
Lähis-Ida Lähis-Ida asub Aasia ja Aafrika kokkupuutealal Euroopast vahetult idas.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Lähis-Ida · Näe rohkem »
Lihhi ahelik
Lihhi ahelik Lihhi ahelik ehk Surami ahelik (gruusia ლიხის ქედი (Lihhis khedi)) on mäestik Gruusias.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Lihhi ahelik · Näe rohkem »
Loodusgeograafia
Maapind ja atmosfäär tõelistes värvides. NASA Goddard Space Flight Centeri pilt Loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia on inimgeograafia kõrval üks kahest peamisest geograafiaharust.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Loodusgeograafia · Näe rohkem »
Menševikud
Menševikud ehk vähemlased (vene keeles меньшевики) olid 20.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Menševikud · Näe rohkem »
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Nafta · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Põhja-Kaukaasia
Põhja-Kaukaasia ehk Ees-Kaukaasia (vene Северный Кавказ) on Kaukaasia osa, mis jääb Kaukasuse peaahelikust põhja poole, ulatudes kuni Aasia ja Euroopa loodusgeograafilise piirini Kuma-Manõtši nõos.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Põhja-Kaukaasia · Näe rohkem »
Poliitika
Poliitika on protsess, mille käigus erinevate sotsiaalsete subjektide sihikindla tegevuse tulemusena jõutakse otsusteni (poliitiliste otsusteni), mis määravad neist subjektidest koosnevas sotsiaalses grupis või gruppidevahelistes suhetes kehtivad reeglid.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Poliitika · Näe rohkem »
Sõltumatute Riikide Ühendus
SRÜ lippSõltumatute Riikide Ühendus (lühend SRÜ; vene keeles Содружество НезависимыхГосударств, lühend СНГ) on riikide ühendus, mis loodi poliitiliseks, majanduslikuks, humanitaar- ja kultuurialaseks koostööks endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide vahel.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Sõltumatute Riikide Ühendus · Näe rohkem »
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei
Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (lühend SR; vene keeles Партия социалистов-революционеров) oli 20. sajandi algupoolel Venemaa Keisririigis tegutsenud partei.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Sotsialistide-Revolutsionääride Partei · Näe rohkem »
Suur-Kaukasus
Kaukasus Suur-Kaukasus on mäestik Kaukaasias, osa Kaukasusest.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Suur-Kaukasus · Näe rohkem »
Taga-Kaukaasia SFNV
Taga-Kaukaasia SNVFL (1928) Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik (T-K SFNV), asutamisest 12. märtsil 1922 kuni 13. detsembrini 1922 Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit (T-K SNVFL) oli Nõukogude Liidu liiduvabariik, mis asus Taga-Kaukaasias ning ühendas Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani NSV-d. Ta eksisteeris kuni 5. detsembrini 1936.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Taga-Kaukaasia SFNV · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Thbilisi · Näe rohkem »
Väike-Kaukasus
Murovi mägi Aserbaidžaanis Väike-Kaukasus on satelliidipildil Suur-Kaukasusest lõuna pool Väike-Kaukasus (gruusia მცირე კავკასიონი (Mtsire Kavkasioni), armeenia Փոքր Կավկաս (Phokhr Kavkas), aserbaidžaani Kiçik Qafqaz) on mäestik Aasias, osa Kaukasusest.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Väike-Kaukasus · Näe rohkem »
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja Venemaa · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 19. sajand · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 1918 · Näe rohkem »
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942. aastal Auschwitz II-Birkenau koonduslaager HMS Malaya lahkub New Yorgi sadamast pärast torpeedorünnakust põhjustatud parandustöid 9. juulil 1941 külma sõja aegne poliitriikide peamine heidutusvahend. Fotol on tuumapommi tekitatud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis tõusis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele suprematistlik õlimaal "Must ruut", mis tähistavat maalikunsti surma, 1915, 79,5×79,5 cm, Tretjakovi galeriis Moskvas Nõukogude Liit ja selle poolt okupeeritud või selle kommunistliku režiimi mõjusfääris (vt raudne eesriie) olnud riigid Kuuba revolutsiooni ajal Balti riigipeadega 1998. aastal USAs Pentagonis Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplokk kroonine rahatäht Jugoslaavia lagunemine 20.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 20. sajand · Näe rohkem »
23. veebruar
23.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 23. veebruar · Näe rohkem »
26. mai
26.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 26. mai · Näe rohkem »
26. märts
26.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 26. märts · Näe rohkem »
28. mai
28.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 28. mai · Näe rohkem »
28. november
28.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 28. november · Näe rohkem »
8. juuni
8.
Uus!!: Lõuna-Kaukaasia ja 8. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Taga-Kaukaasia, Transkaukaasia.
