Kiiremini kui brauser!
51 suhted: Abhaasia, Adžaaria, Armeenia, Armeenia NSV, Armeenia Vabariik (1918–1920), Aserbaidžaan, Aserbaidžaani NSV, Augustimäss, Autonoomia, Gruusia, Gruusia Demokraatlik Vabariik, Gruusia NSV, Iseseisvus, Lavrenti Beria, Lõuna-Kaukaasia, Liiduvabariik, Nahhitševan, Nõukogude Liit, Nõukogude Venemaa, Oktoobrirevolutsioon, Põhiseadus, Pealinn, Punaarmee, Suur terror, Thbilisi, Ukraina NSV, Valgevene NSV, Vene NFSV, Venemaa Keisririik, Venemaa kodusõda, Vladimir Lenin, 12. märts, 13. detsember, 1918, 1920, 1921, 1922, 1925, 1926, 1927, 1929, 1932, 1936, 1936. aasta Nõukogude Liidu põhiseadus, 1937, 1938, 22. aprill, 26. mai, 28. mai, 30. detsember, ..., 5. detsember. Laienda indeks (1 rohkem) »
Abhaasia
Abhaasia (abhaasi keeles Аҧсны (Aphsnõ), gruusia keeles აფხაზეთი (Aphhazethi), vene keeles Абхазия (Abhazija)) on vaidlusalune territoorium Taga-Kaukaasia lääneosas Musta mere (lõunas) ja Suur-Kaukasuse (põhjas) vahel.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Abhaasia · Näe rohkem »
Adžaaria
Adžaaria on Gruusia koosseisu kuuluv autonoomne vabariik ja regioon, mis asub riigi edelaosas Musta mere rannikul Väike-Kaukasuse mäestiku metsastel nõlvadel.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Adžaaria · Näe rohkem »
Armeenia
Armeenia (armeenia keeles: Հայաստան (Hajastan), ametlikult Armeenia Vabariik (Հայաստանի Հանրապետություն (Hajastani Hanrapetuthjun)), on merepiirita riik Ees-Aasias Musta mere ja Kaspia mere vahelisel maakitsusel Lõuna-Kaukaasias. Armeenia piirneb põhjas Gruusiaga, idas Aserbaidžaaniga (ning ainult Armeenia poolt tunnustatud riigi Mägi-Karabahhi Vabariigiga), lõunas Iraaniga, edelas Aserbaidžaani eksklaavi Nahhitševaniga ja läänes Türgiga, hõlmates ajaloolisest Armeeniast vaid idaosa. 19. sajandil langes Ida-Armeenia, sealhulgas Armeenia ja Mägi-Karabahhi ala, teise Vene-Pärsia sõja järel Venemaa võimu alla. 28. mail 1918 kuulutati välja iseseisev Armeenia Demokraatlik Vabariik. 29. novembril 1920 kehtestati nõukogude võim ja moodustati Armeenia NSV, mis kuulus aastail 1922–1936 Nõukogude Liidu koosseisu Taga-Kaukaasia SFNV osana ning alates 5. detsembrist 1936 eraldi liiduvabariigina. Armeenia NSV oli pindalalt väikseim liiduvabariik. 23. septembril 1991 võttis Armeenia Ülemnõukogu kahe päeva eest toimunud referendumi tulemuste põhjal vastu "Deklaratsiooni Armeenia riiklikust iseseisvusest". Nõukogude Liidu lagunemine 1991 tõi kaasa Armeenia iseseisvumise. 22. märtsil 1992 võeti Armeenia Vabariik vastu ÜRO-sse, 25. jaanuaril 2001 Euroopa Nõukogusse. (Üks ÜRO liige, Pakistan, ei ole Armeeniat tänini tunnustanud, sest ta toetab Mägi-Karabahhi konfliktis Aserbaidžaani. See konflikt tekkis 1980ndatel Aserbaidžaani valdavalt armeenia rahvastikuga piirkonna Mägi-Karabahhi pärast.) Pärast Mägi-Karabahhi konflikti ja Nõukogude Liidu lagunemist tabas Armeenia majandust tõsine tagasilöök. Sisemajanduse kogutoodang oli 2012. aastal 19,73 miljardit USA dollarit, sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 6645 USA dollarit. Rahaühik on Armeenia dramm (2012. aasta keskmine kurss oli 412 drammi 1 USA dollari eest). Armeenia Vabariik moodustab väikese osa ajaloolisest Armeeniast, mis hõlmab 300–400 tuhat km² Türgi idaosast Kaspia mereni. Armeenia pindala on 29 743 km², rahvaarv on 3 027 600 (1. aprill 2013). Pealinn on Jerevan, riigikeel on armeenia keel. Tallinnas on Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia · Näe rohkem »
Armeenia NSV
Armeenia NSV (täieliku nimega Armeenia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia NSV · Näe rohkem »
Armeenia Vabariik (1918–1920)
Armeenia Demokraatlik Vabariik ka Armeenia Esimene Vabariik) oli esimene tänapäevane iseseisev Armeenia riik. Vabariik loodi varem Venemaale kuulunud Ida-Armeenias pärast Venemaal 1917. aastal toimunud Oktoobrirevolutsiooni. Valitsusjuhid kuulusid Armeenia Revolutsioonilisse Liitu (Dašnakhtsutjun) ja teistesse Armeenia parteidesse, mis aitasid luua uut vabariiki. Armeenia Demokraatlik Vabariik piirnes põhjas Gruusia Demokraatliku Vabariigiga, läänes Osmanite impeeriumiga, lõunas Pärsiaga ja idas Aserbaidžaani Demokraatliku Vabariigiga. ADV loodi 28. mail 1918 ning kaotas iseseisvuse 2. detsembril 1920. Riigi esimene peaminister oli Hovhannes Katšaznuni (1918–1919), talle järgnesid Aleksander Khatisjan (1919–1920), Hamo Ohandžanjan (mai-november 1920) ja Simon Vratsian (november-detsember 1920). Parlamendi esimehed olid Avetis Aharonjan (1918, 1919–1920) ja Avetikh Sahakjan (1918–1919). Algusest peale oli ADV-l terve rida sise- ja välisprobleeme. Paljud selle elanikud olid Armeenia põgenikud, kes olid pagenud Armeenia genotsiidi eest Lääne-Armeenias. Osmanite Türgi vägede pealetungi tõttu poleks vabariiki peaaegu sündinudki. Vabariik püsis kaks aastat, kuni 1920. aastal vallutasid selle Mustafa Kemal Atatürgi juhitud Türgi rahvusliku valitsuse ja Nõukogude Venemaa väed.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Armeenia Vabariik (1918–1920) · Näe rohkem »
Aserbaidžaan
Aserbaidžaani Vabariik (aserbaidžaani keeles: Azərbaycan Respublikası) on riik Lõuna-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Aserbaidžaan · Näe rohkem »
Aserbaidžaani NSV
Aserbaidžaani NSV (täieliku nimetusega Aserbaidžaani Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Aserbaidžaani NSV · Näe rohkem »
Augustimäss
Kolonel Kakutsa Tšolokašvili Augustimäss (gruusia აგვისტოს აჯანყება (agvistos adžankeba)) oli Gruusia NSV-s 1924.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Augustimäss · Näe rohkem »
Autonoomia
Maarianhamina Autonoomia (kreeka keeles autos 'ise', nomos 'seadus') on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Autonoomia · Näe rohkem »
Gruusia
Gruusia (ka Georgia; gruusia keeles საქართველო Sakharthvelo) on transkontinentaalne riik Euroopa ja Aasia piiril.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Gruusia · Näe rohkem »
Gruusia Demokraatlik Vabariik
Gruusia Demokraatlik Vabariik (gruusia keeles საქართველოს დემოკრატიული რესპუბლიკა (Sakharthvelos Demokrathiuli Respublika)) oli Gruusia riik 26. maist 1918 kuni okupeerimiseni Punaarmee poolt 25. veebruaril 1921.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Gruusia Demokraatlik Vabariik · Näe rohkem »
Gruusia NSV
Gruusia NSV (täieliku nimega Gruusia Nõukogude Sotsialistlik Vabariik) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Taga-Kaukaasia SFNV ja seejärel Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Gruusia NSV · Näe rohkem »
Iseseisvus
Riigi iseseisvus ehk suveräänsus on riigi võime või omadus olla enda territooriumil kõrgeimaks vahelesekkujaks: otsustada ja lahendada poliitilises hierarhias esinevaid vaidlusi teatava lõplikkusastmega.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Iseseisvus · Näe rohkem »
Lavrenti Beria
Lavrenti Pavlovitš Beria (gruusia ლავრენტი ბერია, vene Лаврентий Павлович Берия; 29. märts (vkj 17. märts) 1899 Merheuli, Suhhumi ringkond, Khuthaisi kubermang – 23. detsember 1953 Moskva) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, Nõukogude Liidu marssal (9. juuli 1945 – 31. detsember 1953), Jossif Stalini lähemaid kaastöölisi Nõukogude Liidu juhtkonnas.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Lavrenti Beria · Näe rohkem »
Lõuna-Kaukaasia
Taga-Kaukaasia Lõuna-Kaukaasia ehk Taga-Kaukaasia on piirkond Suur-Kaukasuse mäestikust lõunas, mis hõlmab Gruusiat, Armeeniat ja Aserbaidžaani.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Lõuna-Kaukaasia · Näe rohkem »
Liiduvabariik
Liiduvabariik oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Liiduvabariik · Näe rohkem »
Nahhitševan
Nahhitševan (aserbaidžaani Naxçıvan) on autonoomne vabariik Aserbaidžaani koosseisus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Nahhitševan · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude Venemaa
Nõukogude Venemaaks (vene keeles Российская Советская Республика) nimetatakse mitteametlikult Venemaad alates Venemaa Nõukogude Vabariigi väljakuulutamisest II Ülevenemaalise Nõukogude Kongressi seadlusega 7. novembril (vkj 25. oktoobril) 1917 kuni 30. detsembrini 1922, mil sellest sai liiduvabariik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisus (19. juulist 1918 kandis see ametlikku nime Venemaa Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik).
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Nõukogude Venemaa · Näe rohkem »
Oktoobrirevolutsioon
Boriss Kustodijev. "Bolševik". Õlimaal lõuendil, 1920. Moskva, Tretjakovi galerii Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre, nõukogude terminiga Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Petrogradis 6.–8.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Oktoobrirevolutsioon · Näe rohkem »
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Põhiseadus · Näe rohkem »
Pealinn
Eesti pealinn Tallinn Pealinn on asula, kus asuvad riigi (või liitriigi koosseisu kuuluva riikliku moodustise – näiteks Saksamaal liidumaa, Šveitsis kantoni, Ameerika Ühendriikides osariigi) kõrgemad riigivõimu- ja valitsusasutused – parlament, valitsus, riigipea (presidendi, monarhi) residents.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Pealinn · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Punaarmee · Näe rohkem »
Suur terror
Suur terror (ka Ježovštšina ('Ježovi aeg' vene keeles) või Stalini puhastus; ka suurpuhastus oli aastatel 1936–1938 väldanud poliitiliste repressioonide aktsioon NSV Liidus, mille korraldas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo eesotsas Jossif Staliniga. NSV Liidu SARKi rahvakomissar Genrihh Jagoda (1936) Venekeelne nimetus "Ježovi aeg" tuleneb repressioone juhtinud NSV Liidu SARKi rahvakomissari Nikolai Ježovi järgi, kelle instruktsioonide järgi represseeriti seni teadmata, kuid miljonitesse ulatuv arv inimesi. Peamiselt represseeriti poliitika ja majandusala juhtivtöötajaid, aga ka intelligentsi. Repressioonide uurimiseks loodi pärast NLKP XX kongressi, kus muu hulgas mõisteti hukka Stalini isikukultus ning aset leidnud poliitilised tagakiusamised, 1956. aastal Nikita Hruštšovi käsul Suure Terrori ajal aset leidnud kuritegude uurimiseks komisjon eesotsas Nikolai Švernikuga. Hiljem on selgunud, et ka Saksa luure kasutas olukorda ära, luues võltsitud dokumente, et toita Stalini paranoiat Punaarmee andekaimate juhtide vastu ning kõrvaldada need juhid enne planeeritud sõda. Сергеев Фёдор Михайлович: Тайные операции нацистской разведки, 1933–1945. — М.: Политиздат, 1991. ISBN 5-250-00797-X.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Suur terror · Näe rohkem »
Thbilisi
Thbilisi (gruusia omaladinas Tbilisi, ajaloosündmuste kontekstis ka Tiflis) on Gruusia pealinn.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Thbilisi · Näe rohkem »
Ukraina NSV
Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ukraina keeles Українська Радянська Соціалістична Республіка, vene keeles Украинская Советская Социалистическая Республика), tuntud ka lühendite Ukraina NSV ja UNSV (УPCP) järgi, oli üks Nõukogude Liidu liiduvabariike.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Ukraina NSV · Näe rohkem »
Valgevene NSV
Valgevene Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (Valgevene NSV) oli 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) Nõukogude Liidu koosseisus.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Valgevene NSV · Näe rohkem »
Vene NFSV
Venemaa Nõukogude Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik ehk Vene NFSV ehk VNFSV (lühendnimekuju Vene Föderatsioon), vene keeles Российская Советская Федеративная Социалистическая Республика, РСФСР oli Nõukogude Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) aastatel 1922–1991.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Vene NFSV · Näe rohkem »
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa Keisririik · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Vladimir Lenin
Vladimir Iljitš Lenin (sünnijärgne perekonnanimi Uljanov; vene keeles Владимир Ильич Ульянов (Ленин); 22. aprill (vkj 10. aprill) 1870 Simbirsk Venemaa keisririik – 21. jaanuar 1924 Gorki asula (tänapäeval Gorki Leninskije), Moskva oblast, NSV Liit) oli Venemaa bolševike juht, oktoobrirevolutsiooni läbiviija, Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht ja hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja Vladimir Lenin · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 12. märts · Näe rohkem »
13. detsember
13.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 13. detsember · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1918 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1920 · Näe rohkem »
1921
1921.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1921 · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1922 · Näe rohkem »
1925
1925.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1925 · Näe rohkem »
1926
1926.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1926 · Näe rohkem »
1927
1927.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1927 · Näe rohkem »
1929
1929.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1929 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1932 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1936 · Näe rohkem »
1936. aasta Nõukogude Liidu põhiseadus
1936.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1936. aasta Nõukogude Liidu põhiseadus · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1937 · Näe rohkem »
1938
1938.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 1938 · Näe rohkem »
22. aprill
22.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 22. aprill · Näe rohkem »
26. mai
26.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 26. mai · Näe rohkem »
28. mai
28.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 28. mai · Näe rohkem »
30. detsember
30.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 30. detsember · Näe rohkem »
5. detsember
5.
Uus!!: Taga-Kaukaasia SFNV ja 5. detsember · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Taga-Kaukaasia Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik, Taga-Kaukaasia Sotsialistlike Nõukogude Vabariikide Föderatiivne Liit.
