Sisukord
12 suhted: Anija vald, Edel, Harju maakond, Ida, Küngas, Kirre, Lavamaa, Lääs, Liustik, Mõhn, Moreenküngas, Vall.
Anija vald
Anija vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harju maakonna idaosas.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Anija vald
Edel
thumb Edel ehk lõunalääs (SW) on vaheilmakaar, mille asimuut on 225 kraadi.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Edel
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Harju maakond
Ida
Idakaar kompassil Ida (E või O) on üks neljast põhi-ilmakaarest.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Ida
Küngas
Edith Martineau, "Leithi küngas" (1887) Küngas on mäest väiksem positiivne pinnavorm.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Küngas
Kirre
thumb Kirre (NE ehk NO) on vaheilmakaar, mille asimuut on 45 kraadi.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Kirre
Lavamaa
Lavamaa ehk platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Lavamaa
Lääs
thumb Lääs (W) on üks neljast põhi-ilmakaarest, mille asimuut on 270 kraadi.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Lääs
Liustik
Gröönimaa jääkilbi äär Kangerlussuaqi lähedal Himachal Pradeshi osariigis, Kinnauri ringkonnas 2020. aastal Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal (vähemalt osaliselt), ei sula suvel täielikult ning liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Liustik
Mõhn
Mõhn on liustiku sulamisvee setetest koosnev üldjuhul ümar kuhjepinnavorm.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Mõhn
Moreenküngas
Moreenküngas on mandrijää sulamisel tekkinud moreenist koosnev küngas.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Moreenküngas
Vall
Vall on sõna, mida kasutatakse mitmes eri tähenduses.
Vaata Taganurga mõhnastik ja Vall
Tuntud ka kui Vetla-Taganurga mõhnastik.