9 suhted: Aatom, Agregaatolek, Gaas, Keha, Molekul, Nihkedeformatsioon, Nihkeelastsusmoodul, Seoseenergia, Tahkisefüüsika.
Aatom
Aatomiks (vanakreeka sõnast ἄτομος (átomos) 'jagamatu') nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Uus!!: Tahkis ja Aatom · Näe rohkem »
Agregaatolek
Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom.
Uus!!: Tahkis ja Agregaatolek · Näe rohkem »
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Uus!!: Tahkis ja Gaas · Näe rohkem »
Keha
Keha ehk füüsikaline keha on materiaalne (aineline) objekt, millel on mass ning enamasti ka mõõtmed (maht) ja piirpind, mis määrab keha kuju.
Uus!!: Tahkis ja Keha · Näe rohkem »
Molekul
Molekul on keemilise aine vähim osake, millel on selle aine keemilised omadused.
Uus!!: Tahkis ja Molekul · Näe rohkem »
Nihkedeformatsioon
Nihkedeformatsioon on keha kuju muutus, mille käigus keha elementaarrööptahukate nurgad muutuvad, muutumatuks jäävad aga rööptahuka mõõtmed.
Uus!!: Tahkis ja Nihkedeformatsioon · Näe rohkem »
Nihkeelastsusmoodul
Nihkeelastsusmoodul ehk nihkemoodul (tähis G) on tugevusõpetuses võrdetegur, mis iseloomustab materjali jäikust ehk vastupanu nihkedeformatsioonile.
Uus!!: Tahkis ja Nihkeelastsusmoodul · Näe rohkem »
Seoseenergia
Seoseenergia on mehaaniline energia, mida on vaja rakendada, et purustada tervik osadeks.
Uus!!: Tahkis ja Seoseenergia · Näe rohkem »
Tahkisefüüsika
Tahkisefüüsika ehk tahke keha füüsika (inglise solid-state physics) on füüsika haru, mis keskendub tahkise ehk tahke aine uurimisele.
Uus!!: Tahkis ja Tahkisefüüsika · Näe rohkem »