Kiiremini kui brauser!
130 suhted: Abilehed, Agaavilised, Alalehed, Astel, Üheaastased taimed, Üheidulehelised, Ülekuumenemine, Ülo Niinemets, Dihhotoomne leht, Elliptiline leht, Epiderm, Erituskude, Füllood, Fotosüntees, Funktsioon (bioloogia), Hambuline leheserv, Harilik astelpaju, Harilik jalakas, Harilik kukemari, Harilik kuslapuu, Harilik kuusk, Harilik pärn, Harilik pöök, Harilik piimohakas, Harilik pilliroog, Harilik saar, Hügrofüüdid, Hõlmine leht, Heitlehisus, Herbivoor, Heterofüllia, Iduleht, Igihaljus, Inglise keel, Jagune leht, Juhtkude, Juur, Kaarhambuline leheserv, Kaarroodne leht, Kaheidulehelised, Kahelisaagjas leheserv, Kaktuselised, Kanneljas leht, Kask, Köitraag, Külgpung, Külgrood, Kõrgleht, Kõrrelised, Kilpjas leht, ..., Kliima, Kloroplast, Kobekude, Kortsleht, Kserofüüdid, Kutiikula (botaanika), Lõhine leht, Leheke, Lehekodarik, Lehelaba, Leherood, Leheroots, Leheseis, Leheserv, Lehetipp, Lehetupp, Lihtleht, Liitleht, Lineaalne leht, Magus kirsipuu, Mägivaher, Männaseline leheseis, Mõlajas leht, Mesofüüdid, Munajas leht, Naaskeljas leht, Näärmed, Neerjas leht, Odajas leht, Oga, Ogaline leheserv, Pappel, Parasvööde, Päikesekiirgus, Püünisleht, Püsikud, Põhikude, Põhiorganid, Pearood, Piimalillelised, Pungasoomus, Raudrohi, Rööproodne leht, Saagjas leheserv, Sammaskude, Sarikalised, Südajas leht, Süstjas leht, Sõlm (botaanika), Sõrmjas leht, Sõrmroodne leht, Science, Soontaimed, Sukulendid, Sulgjas leht, Sulgroodne leht, Suur mungalill, Suvi, Taimed, Taimerakk, Talbjas leht, Talv, Teeleht, Temperatuur, Terve leheserv, Transpiratsioon, Tugikude, Vahelduv leheseis, Valge iminõges, Vars, Vastak leheseis, Võrkroodne leht, Võrse, Veekoguja-leht, Veetaimed, Vegetatsiooniperiood, Velvitšia, Verev iminõges, Vesi, Viinapuu. Laienda indeks (80 rohkem) »
Abilehed
Üheemakase viirpuu abilehtedega lehed Abilehed (ladina stipulae) on leherootsu alusel (leherootsu varrele kinnitumise koht) olevad lehesarnased väljakasved, lehtedest enamasti palju väiksemad, harva suuremad.
Uus!!: Leht ja Abilehed · Näe rohkem »
Agaavilised
Agaavilised (Agavaceae) on taimede alamsugukond aspariliste sugukonnast asparilaadsete seltsist.
Uus!!: Leht ja Agaavilised · Näe rohkem »
Alalehed
Alalehed on iseloomulikud tarnade perekonna esindajatele Alalehtedeks nimetatakse varre alusel olevaid labata lehti.
Uus!!: Leht ja Alalehed · Näe rohkem »
Astel
''Acacia collinsii'' astlad Astel on torkavaks moodustiseks moondunud oks, leht või abileht taime varrel.
Uus!!: Leht ja Astel · Näe rohkem »
Üheaastased taimed
Hernes (''Pisum sativum'') on üheaastane taim Üheaastased taimed (ladina herba annua (ainsus), herbae annuae (mitmus)) on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.
Uus!!: Leht ja Üheaastased taimed · Näe rohkem »
Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Uus!!: Leht ja Üheidulehelised · Näe rohkem »
Ülekuumenemine
Hävinud IC sülearvutis. Ebasobiv pinge põhjustas kiibi ülekuumenemise ja sulatas plastkorpuse Ülekuumenemine on nähtus, kus temperatuur vooluahelas tõuseb.
Uus!!: Leht ja Ülekuumenemine · Näe rohkem »
Ülo Niinemets
Ülo Niinemets 2012. aastal Maaülikooli metsamajas. Lauri Kulpsoo foto Ülo Niinemets 2018. aastal Dorpat konverentsikeskuses. Ülo Niinemets (sündinud 19. märtsil 1970 Tartus) on Eesti Maaülikooli professor taimefüsioloogia alal, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2013).
Uus!!: Leht ja Ülo Niinemets · Näe rohkem »
Dihhotoomne leht
Pooppuu dihhotoomne leht Dihhotoomne leht on leht, mille leherood hargnevad korduvalt kaheks ega ühine omavahel.
Uus!!: Leht ja Dihhotoomne leht · Näe rohkem »
Elliptiline leht
Elliptiline leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab üle kolmandiku (teistel andmetel üle poole) selle pikkusest.
Uus!!: Leht ja Elliptiline leht · Näe rohkem »
Epiderm
Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal.
Uus!!: Leht ja Epiderm · Näe rohkem »
Erituskude
Erituskude on taimekude, mille ülesandeks on tagada vedelate või tahkete ainete eritumine taimedest.
Uus!!: Leht ja Erituskude · Näe rohkem »
Füllood
Laialehise seaherne vars ja fülloodid Fülloodiks nimetatakse lehe muudendit, mille puhul tõelist lehelaba leherootsu küljes ei arene, kuid leherootsud ise lamenduvad, muutudes lehekujulisteks.
Uus!!: Leht ja Füllood · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Leht ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Funktsioon (bioloogia)
Funktsioon on bioloogias organismi mõne anatoomilise, füsioloogilise või käitumusliku omaduse (tunnuse) otstarve.
Uus!!: Leht ja Funktsioon (bioloogia) · Näe rohkem »
Hambuline leheserv
Paiselehe hambulise servaga leht Hambuline leheserv on teravatipuliste hammaste ja tömpide või kaarjate hambavahedega leheserv.
Uus!!: Leht ja Hambuline leheserv · Näe rohkem »
Harilik astelpaju
Harilik astelpaju (Hippophaë rhamnoides) on hõbepuuliste sugukonna astelpaju perekonda kuuluv põõsaliik.
Uus!!: Leht ja Harilik astelpaju · Näe rohkem »
Harilik jalakas
Harilik jalakas (Ulmus glabra) on jalakaliste sugukonda jalaka perekonda kuuluv mitmeaastane ühekojaline lehtpuu.
Uus!!: Leht ja Harilik jalakas · Näe rohkem »
Harilik kukemari
Harilik kukemari (Empetrum nigrum) on taimeliik kanarbikuliste sugukonnast kukemarja perekonnast.
Uus!!: Leht ja Harilik kukemari · Näe rohkem »
Harilik kuslapuu
Harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum) on kuslapuuliste sugukonda kuslapuu perekonda kuuluv heitlehine mitmeaastane põõsas.
Uus!!: Leht ja Harilik kuslapuu · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Leht ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik pärn
Harilik pärn ehk lõhmus ehk niinepuu (Tilia cordata) on pärnaliste sugukonda pärna perekonda kuuluv lehtpuu.
Uus!!: Leht ja Harilik pärn · Näe rohkem »
Harilik pöök
Pöögimets Harilik pöök (Fagus sylvatica L.) on pöögilaadsete seltsi pöögiliste sugukonda kuuluv heitlehiste lehtpuude liik.
Uus!!: Leht ja Harilik pöök · Näe rohkem »
Harilik piimohakas
Harilik piimohakas (Sonchus oleraceus) on korvõieliste sugukonda arvatud taimeliik.
Uus!!: Leht ja Harilik piimohakas · Näe rohkem »
Harilik pilliroog
Harilik pilliroog (Phragmites australis) on kõrreliste sugukonda pilliroo perekonda kuuluv taim.
Uus!!: Leht ja Harilik pilliroog · Näe rohkem »
Harilik saar
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda saare perekonda kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu.
Uus!!: Leht ja Harilik saar · Näe rohkem »
Hügrofüüdid
Varsakabjad vees Hügrofüüdid ehk niiskustaimed on märgade alade taimed.
Uus!!: Leht ja Hügrofüüdid · Näe rohkem »
Hõlmine leht
Hõlmine leht on kuni veerandini lehelaba laiusest ulatuvate väljalõigetega leht.
Uus!!: Leht ja Hõlmine leht · Näe rohkem »
Heitlehisus
Heitlehine puu Heitlehisus ehk suvehaljus on taimede kohastumus hüljata lehed (ka okkad) ebasoodsate tingimuste saabudes.
Uus!!: Leht ja Heitlehisus · Näe rohkem »
Herbivoor
Rohusööja ehk herbivoor on loom, kes on anatoomiliselt ja psühholoogiliselt kohandunud toituma taimsest materjalist, näiteks lehtedest või rohust.
Uus!!: Leht ja Herbivoor · Näe rohkem »
Heterofüllia
Heterofüllia ehk erilehisus on taimedel nähtus, mille puhul taime varre eri osadel või taime elu eri järkudel tekivad erineva kuju ja suurusega lehed.
Uus!!: Leht ja Heterofüllia · Näe rohkem »
Iduleht
Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.
Uus!!: Leht ja Iduleht · Näe rohkem »
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Uus!!: Leht ja Igihaljus · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Leht ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jagune leht
Kollase karikakral on sulgjalt jagunenud lehed Jagune leht on lehelaba keskrooni või aluseni ulatuvate väljalõigetega leht.
Uus!!: Leht ja Jagune leht · Näe rohkem »
Juhtkude
Juhtkude on kõrgemate taimede kude, mille kaudu toimub vee ja vees lahustunud orgaaniliste ja mineraalainete liikumine.
Uus!!: Leht ja Juhtkude · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Leht ja Juur · Näe rohkem »
Kaarhambuline leheserv
Võilille lehed on kaarhambulised Kaarhambuline leheserv on leheserv, mis on allapoole suunatud hammastega, mis võivad olla omakorda hambulised.
Uus!!: Leht ja Kaarhambuline leheserv · Näe rohkem »
Kaarroodne leht
Kaarroodne leht on leht, mille lehelaba aluselt kulgeb lehetippu mitu enam-vähem ühetugevust kaarjat leheroodu.
Uus!!: Leht ja Kaarroodne leht · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Leht ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Kahelisaagjas leheserv
harilikul valgepöögil Kahelisaagjas leheserv on saagjas leheserv, mille hammastel on omakorda väiksemad hambad.
Uus!!: Leht ja Kahelisaagjas leheserv · Näe rohkem »
Kaktuselised
Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Uus!!: Leht ja Kaktuselised · Näe rohkem »
Kanneljas leht
Põldrõikal on kanneljad lehed Kanneljas leht on sulgjalt jagunenud leht, mille tipuosa on alusest märksa laiem.
Uus!!: Leht ja Kanneljas leht · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Leht ja Kask · Näe rohkem »
Köitraag
Hariliku hiireherne köitraag Köitraag (cirrus) on nõrgavarreliste ja ronitaimede harunenud või harunemata väänduv niitjas kinnitus- ja ronivahend.
Uus!!: Leht ja Köitraag · Näe rohkem »
Külgpung
hariliku pöögi üheaastasel oksal Külgpung on üheaastase oksa küljel paiknev pung.
Uus!!: Leht ja Külgpung · Näe rohkem »
Külgrood
Ogaõuna leht keskroo ja külgroodudega Külgrood on lehe pearoost lähtuvad külgmised rood, mis võivad lõppeda lehe tipul, serval või enne lehe serva, samuti omavahel kaarjalt liituda.
Uus!!: Leht ja Külgrood · Näe rohkem »
Kõrgleht
Hariliku härgheina eredalt värvunud kõrglehed Kõrgleht on taime ülemises osas, õie või õisiku läheduses asetsev leht, mis on harilikult varrelehtedest väiksem, lihtsama kujuga ning eredalt värvunud.
Uus!!: Leht ja Kõrgleht · Näe rohkem »
Kõrrelised
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond.
Uus!!: Leht ja Kõrrelised · Näe rohkem »
Kilpjas leht
Suure mungalille kilpjas leht Kilpjas leht on taime leht, mille roots kinnitub lehelaba alumise pinna keskossa.
Uus!!: Leht ja Kilpjas leht · Näe rohkem »
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Uus!!: Leht ja Kliima · Näe rohkem »
Kloroplast
Kloroplasti ultrastruktuur: 1 – välismembraan, 2 – membraanidevaheline ruum, 3 – sisemembraan, 4 – strooma, 5 – luumen (tülakoidi siseruum), 6 – tülakoidi membraan, 7 – graana (tülakoidide virn), 8 – tülakoid (lamell), 9 – tärklis, 10 – ribosoom, 11 – plastiidne DNA, 12 – lipiiditilgake Kloroplastid (varem ka klorofülliterakesed) on taimerakkude ja eukarüootsete vetikate organellid, milles toimub fotosüntees.
Uus!!: Leht ja Kloroplast · Näe rohkem »
Kobekude
Kobekude ehk tohlkude on taimekude, mis on kohastunud gaasivahetuseks, võimaldades õhulõhede kaudu sisenenud välisõhul tungida sügavale rakkude vahele.
Uus!!: Leht ja Kobekude · Näe rohkem »
Kortsleht
Kortslehe levila Kortslehe õisik Läänemaal Kortsleht (Alchemilla) on roosilaadsete seltsi roosõieliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond.
Uus!!: Leht ja Kortsleht · Näe rohkem »
Kserofüüdid
Kserofüütsed potitaimed Kserofüüdid ehk kuivustaimed on taimed, millel ehituslikud ja talitluslikud kohastumused võimaldavad aktiivsel elujärgul pikka aega taluda õhu ja mulla kuivust.
Uus!!: Leht ja Kserofüüdid · Näe rohkem »
Kutiikula (botaanika)
Jugapuu okas Kutiikula on taime lehti, noori võrseid ja muid osi kattev kaitsekile.
Uus!!: Leht ja Kutiikula (botaanika) · Näe rohkem »
Lõhine leht
Lõhine leht on taime leht, mille väljalõiked ulatuvad sügavamale kui veerand lehelabast.
Uus!!: Leht ja Lõhine leht · Näe rohkem »
Leheke
Lehekesed erinevatel liitlehtedel Leheke on liitlehe osaleht.
Uus!!: Leht ja Leheke · Näe rohkem »
Lehekodarik
Võilillel on lehekodarik. Lehekodarik ehk kodarik on varre alusel ligistikku asetsevate lehtede kogumik.
Uus!!: Leht ja Lehekodarik · Näe rohkem »
Lehelaba
Lehelaba on lehe peamine, fotosünteesiv osa.
Uus!!: Leht ja Lehelaba · Näe rohkem »
Leherood
Hõlmikpuu dihhotoomselt roodunud lehed Leherood ehk rood on lehelabas kulgevad juht- ja tugikoe kimbud.
Uus!!: Leht ja Leherood · Näe rohkem »
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Uus!!: Leht ja Leheroots · Näe rohkem »
Leheseis
Lehtede seis (phyllotaxis) võib olla männaseline, vahelduv või vastak.
Uus!!: Leht ja Leheseis · Näe rohkem »
Leheserv
Leheserv on lihtlehe või liitlehe lehekeste lehelaba serv.
Uus!!: Leht ja Leheserv · Näe rohkem »
Lehetipp
Lehetipp on taime lehe tipu osa.
Uus!!: Leht ja Lehetipp · Näe rohkem »
Lehetupp
Lehetupp ehk tupp (vagina) on rohttaimedel lehelaba või leherootsu alumine osa, mis täielikult või osaliselt ümbritseb vart.
Uus!!: Leht ja Lehetupp · Näe rohkem »
Lihtleht
Lihtlehed Lihtleht on leht, mis koosneb ainult lehelabast ja leherootsust.
Uus!!: Leht ja Lihtleht · Näe rohkem »
Liitleht
Mandžuuria pähklipuu liitleht sügisel Liitleht on leht, mille pearootsule kinnituvad kaks või rohkem lühirootsulist lehekest.
Uus!!: Leht ja Liitleht · Näe rohkem »
Lineaalne leht
Lineaalsed lehed on näiteks kaeral Lineaalne leht on kitsa ja pika labaga leht, mille servad on ligikaudu rööpsed ja mille laba pikkus ületab selle laiuse rohkem kui 4 korda (teistel andmetel rohkem kui 7 korda).
Uus!!: Leht ja Lineaalne leht · Näe rohkem »
Magus kirsipuu
Magus kirsipuu (Prunus avium; on kasutatud ka nimetust maguskirsipuu) on roosõieliste sugukonda kirsipuu alamperekonda kuuluv viljapuu.
Uus!!: Leht ja Magus kirsipuu · Näe rohkem »
Mägivaher
Mägivaher (Acer pseudoplatanus) on taimeliik vahtraliste sugukonnast vahtra perekonnast.
Uus!!: Leht ja Mägivaher · Näe rohkem »
Männaseline leheseis
Männaseline leheseis on leheseis, mille korral lehed asetsevad ühel kõrgusel (männasena) ümber varre.
Uus!!: Leht ja Männaseline leheseis · Näe rohkem »
Mõlajas leht
Põldkännakul on mõlajad lehed Mõlajas leht on leht, mille laba kõige laiem koht on tipu ligidal ja mis aluse poole järsult aheneb.
Uus!!: Leht ja Mõlajas leht · Näe rohkem »
Mesofüüdid
Mesofüüdid on taimed, mis kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas.
Uus!!: Leht ja Mesofüüdid · Näe rohkem »
Munajas leht
Arukase munajas leht Munajas leht on piklik leht, mille laba kõige laiem koht on keskkohast allpool (st leherootsule lähemal).
Uus!!: Leht ja Munajas leht · Näe rohkem »
Naaskeljas leht
Rand-õisluhal on naaskeljad lehed Naaskeljas leht on väga kitsas terava tipuga leht.
Uus!!: Leht ja Naaskeljas leht · Näe rohkem »
Näärmed
Nääre (ladina glandula) on tsirkulatsioonisüsteemidega elusorganismi kudede epiteelrakkudest moodustunud elund, mille funktsioonideks on ka nõristus (ehk sekretsioon).
Uus!!: Leht ja Näärmed · Näe rohkem »
Neerjas leht
Harilikul varsakabjal on neerjad lehed Elulõngjal tobiväädil on neerjad lehed Neerjas leht on pikkuses laiem, aluses laia väljalõikega ja lameda tipuga leht.
Uus!!: Leht ja Neerjas leht · Näe rohkem »
Odajas leht
Odalehise maltsa leht Odajas leht on leht, mille lehelabast on enamik piklikult kolmnurkne ja mille aluse moodustavad kaks külgedele suunatud teravat hõlma.
Uus!!: Leht ja Odajas leht · Näe rohkem »
Oga
Oga on kattekoe ja selle all asuvate kudede rakkudest tekkinud tugev torkav väljakasve (emergents) taimedel.
Uus!!: Leht ja Oga · Näe rohkem »
Ogaline leheserv
Mahoonia ogalise leheservaga lehed Ogaline leheserv on hambuline leheserv, mille hambad lõpevad väikeste teravate ogadega.
Uus!!: Leht ja Ogaline leheserv · Näe rohkem »
Pappel
Must pappel Pappel (Populus L.) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Leht ja Pappel · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Leht ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Uus!!: Leht ja Päikesekiirgus · Näe rohkem »
Püünisleht
Pikalehise huulehina püünislehele sattunud kärbes Püünislehed on lehemuudendid, mille abil putuktoidulised taimed putukaid ligi meelitavad ja püüavad.
Uus!!: Leht ja Püünisleht · Näe rohkem »
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Uus!!: Leht ja Püsikud · Näe rohkem »
Põhikude
Põhikude on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist.
Uus!!: Leht ja Põhikude · Näe rohkem »
Põhiorganid
Põhiorganiteks nimetatakse taimemorfoloogias vart, lehte ja juurt.
Uus!!: Leht ja Põhiorganid · Näe rohkem »
Pearood
Pearood lehe keskel ning sellest lähtuvad külgrood Pearood on lehelaba keskel kulgev rood leherootsu jätkuna kuni lehetippu.
Uus!!: Leht ja Pearood · Näe rohkem »
Piimalillelised
Piimalillelised (Euphorbiaceae) on õistaimede sugukond malpiigialaadsete seltsist.
Uus!!: Leht ja Piimalillelised · Näe rohkem »
Pungasoomus
Hariliku hobukastani pungasoomused Pungasoomused on soomusjad, sageli vaigused alalehed puude ja põõsaste pungadel.
Uus!!: Leht ja Pungasoomus · Näe rohkem »
Raudrohi
Raudrohi (Achillea) on korvõieliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste rohttaimede, vahel poolpõõsaste perekond.
Uus!!: Leht ja Raudrohi · Näe rohkem »
Rööproodne leht
pisi Rööproodne leht on leht, mille ühesugused leherood suunduvad lehelaba aluselt tipuni.
Uus!!: Leht ja Rööproodne leht · Näe rohkem »
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Uus!!: Leht ja Saagjas leheserv · Näe rohkem »
Sammaskude
Sammaskude ehk palissaadkude on fotosünteesiks kohastunud taimekude, mille rakkude asetus võimaldab efektiivselt kasutada päikesekiirgust.
Uus!!: Leht ja Sammaskude · Näe rohkem »
Sarikalised
Sarikalised (Apiaceae ehk Umbelliferae) on suur õistaimede sugukond, kuhu kuulub umbes 300 perekonda 3000 liigiga.
Uus!!: Leht ja Sarikalised · Näe rohkem »
Südajas leht
Südajas leht Südajas leht on lehealusel sügava terava väljalõikega ja ümarate hõlmadega munajas leht.
Uus!!: Leht ja Südajas leht · Näe rohkem »
Süstjas leht
pisi Süstjas leht on leht, mille laba aheneb tipu ja aluse suunas, kusjuures lehelaba kõige laiem koht on selle keskosas ja lehelaba laius moodustab kuni kolmandiku selle pikkusest.
Uus!!: Leht ja Süstjas leht · Näe rohkem »
Sõlm (botaanika)
Sõlmed ehk varresõlmed on kohad varrel, kuhu kinnituvad lehed.
Uus!!: Leht ja Sõlm (botaanika) · Näe rohkem »
Sõrmjas leht
Sõrmjas liitleht on liitleht, kus leherootsu tipule kinnituvad kiirjalt viis või enam lehekest.
Uus!!: Leht ja Sõrmjas leht · Näe rohkem »
Sõrmroodne leht
Sõrmroodne leht Sõrmroodne leht on leht, mille üks pearood koos aluselt kiirtena lähtuvate külgroodudega.
Uus!!: Leht ja Sõrmroodne leht · Näe rohkem »
Science
Logo Ajakirja esimese numbri kaas (1883) Science on eelretsenseeritav USA teadusajakiri.
Uus!!: Leht ja Science · Näe rohkem »
Soontaimed
Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.
Uus!!: Leht ja Soontaimed · Näe rohkem »
Sukulendid
Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.
Uus!!: Leht ja Sukulendid · Näe rohkem »
Sulgjas leht
Sulgjas leht on liitleht, mille lehekesed kinnituvad pearootsule enamasti vastakuti paarikaupa.
Uus!!: Leht ja Sulgjas leht · Näe rohkem »
Sulgroodne leht
Sulgroodne leht on lehelaba pearooga sulgjalt hargnevate külgroodudega leht.
Uus!!: Leht ja Sulgroodne leht · Näe rohkem »
Suur mungalill
Suur mungalill (Tropaeolum majus L.) on üheaastane dekoratiiv- ja maitsetaim, mis kasvab ka Eesti kliimas.
Uus!!: Leht ja Suur mungalill · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Leht ja Suvi · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Leht ja Taimed · Näe rohkem »
Taimerakk
Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.
Uus!!: Leht ja Taimerakk · Näe rohkem »
Talbjas leht
pisi Talbjas leht on talba meenutava põhikujuga taime leht; üks lehetüüpidest.
Uus!!: Leht ja Talbjas leht · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Leht ja Talv · Näe rohkem »
Teeleht
Teeleht (Plantago L.) on taimede perekond teeleheliste sugukonnast.
Uus!!: Leht ja Teeleht · Näe rohkem »
Temperatuur
Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
Uus!!: Leht ja Temperatuur · Näe rohkem »
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Uus!!: Leht ja Terve leheserv · Näe rohkem »
Transpiratsioon
Transpiratsioon ehk taimaurumine on taimedest vee aurumise protsess.
Uus!!: Leht ja Transpiratsioon · Näe rohkem »
Tugikude
Tugikude ehk mehaaniline kude on kude, mis annab taime koorele tugevuse ja painduvuse ning hoiab teda murdumise ja rebenemise eest.
Uus!!: Leht ja Tugikude · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Leht ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Valge iminõges
Valge iminõges (Lamium album) on mitmeaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast iminõgese perekonnast.
Uus!!: Leht ja Valge iminõges · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Leht ja Vars · Näe rohkem »
Vastak leheseis
Suure igihali (''Vinca major'') lehed asetsevad vastakult Vastak leheseis on leheseis, mille puhul lehed asetsevad varrel paarikaupa peegelsümmeetriliselt.
Uus!!: Leht ja Vastak leheseis · Näe rohkem »
Võrkroodne leht
Võrkroodne leht on leht, mille rood moodustavad võrgustiku.
Uus!!: Leht ja Võrkroodne leht · Näe rohkem »
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Uus!!: Leht ja Võrse · Näe rohkem »
Veekoguja-leht
Suure diskiidia veekoguja-lehe illustratsioon Veekoguja-leheks nimetatakse epifüütide muundunud lehti, mis on kohastunud vihmavee kogumiseks või atmosfäärist ammutamiseks.
Uus!!: Leht ja Veekoguja-leht · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Leht ja Veetaimed · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Leht ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
Velvitšia
thumb thumb Velvitšia (Welwitschia mirabilis) on ebaokaspuude klassi kuuluva velvitšialiste sugukonna ainus liik.
Uus!!: Leht ja Velvitšia · Näe rohkem »
Verev iminõges
Verev iminõges (Lamium purpureum) on üheaastane rohttaim huulõieliste sugukonnast iminõgese perekonnast.
Uus!!: Leht ja Verev iminõges · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Leht ja Vesi · Näe rohkem »
Viinapuu
Viinapuu lehed ja marjad Viinapuu (Vitis) on viinapuuliste sugukonda kuuluv puitliaanide ja lehtpõõsaste perekond.
Uus!!: Leht ja Viinapuu · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lehed, Puuleht, Taime leht, Taimeleht.
