Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Installi
Kiiremini kui brauser!
 

Taimemorfoloogia

Index Taimemorfoloogia

Miks on taimed sellised, nagu nad on? Vastust sellele küsimusele otsibki taimemorfoloogia Taimemorfoloogia ehk fütomorfoloogia on õpetus taimede kujust ja välisstruktuuridest, nende paiknemisest ja muutumisest ontogeneesis ja fülogeneesis.

56 suhted: Akropetaalne kasv, Algkude, Bioloogia, Botaanika, Elektronmikroskoop, Elurikkus, Embrüogenees, Eos, Evolutsioon, Fülogenees, Fenotüübiline plastilisus, Geneetika, Gravitatsioon, Haridus, Harilik mänd, Harilik tamm, Homoloogia, Iduleht, Juur, Kaktuselised, Kapsas, Käbi, Keskkonna heterogeensus, Kohasus, Konvergents, Kude, Kvaliteet, Kvantitatiivne tunnus, Leht, Lilled, Loomad, Muna, Munarakk, Ontogenees, Organell, Organogenees, Paleobotaanika, Paljasseemnetaimed, Rakubioloogia, Sammaltaimed, Sügoot, Sõnajalgtaimed, Seeme, Soontaimed, Sperm, Taimeanatoomia, Taimed, Taimede morfoloogiline plastilisus, Taimefüsioloogia, Taimerakk, ..., Totipotentsus, Valgus, Valgusmikroskoop, Vars, Vesi, Vili. Laienda indeks (6 rohkem) »

Akropetaalne kasv

Akropetaalne kasv on taimeosade kasv alusest tipu poole, s.t, et taime vanem osa on allpool kui noorem, ülemine osa.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Akropetaalne kasv · Näe rohkem »

Algkude

Algkoed ehk meristeemid (inglise keeles meristematic tissues) on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Algkude · Näe rohkem »

Bioloogia

Bioloogia uurib eluga seotut.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Bioloogia · Näe rohkem »

Botaanika

Botaanika on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Botaanika · Näe rohkem »

Elektronmikroskoop

1933. aastal Ernst Ruska ehitatud elektronmikroskoop. Tegu on esimese elektronmikroskoobiga, mille lahutusvõime ületas valgusmikroskoobi oma Elektronmikroskoop on elektronoptiline seade, mis annab väikestest objektidest suurendatud kujutisi elektronide kimbu – elektronsondi – abil.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Elektronmikroskoop · Näe rohkem »

Elurikkus

Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Elurikkus · Näe rohkem »

Embrüogenees

Inimese embrüogenees Embrüogenees ehk organismi looteline areng on ontogeneesi esimene staadium.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Embrüogenees · Näe rohkem »

Eos

Põlvkondade vaheldumine elutsüklis. Vahelduvad sporofaas ehk elujärk sporofüüdina ja gametofaas ehk elujärk gametofüüdina. Sporofaasis toodetakse läbi meiootilise rakujagunemise uusi eoseid ning gametofaasi tulemusel tekivad gameedid Eos ehk spoor on organismide eriline paljunemisrakk, mis on spetsialiseerunud mingi organismirühma levimiseks ja ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks mingi ajaperioodi jooksul.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Eos · Näe rohkem »

Evolutsioon

Evolutsioon ehk bioloogiline evolutsioon ehk bioevolutsioon on päritavate tunnuste pöördumatu muutumine põlvkonnast põlvkonda organismide populatsioonides.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Evolutsioon · Näe rohkem »

Fülogenees

parafüleetiline rühm (sinine) Fülogenees ehk põlvnemiskäik on mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Fülogenees · Näe rohkem »

Fenotüübiline plastilisus

Fenotüübiline plastilisus on organismi võime muuta oma fenotüüpi vastavalt keskkonnale.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Fenotüübiline plastilisus · Näe rohkem »

Geneetika

Geneetika ehk pärilikkusteadus on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide ülesehitust ja funktsioone ning nende materiaalseid aluseid, päriliku varieerumise mehhanisme, seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust ning nende mõju rakkudele, elusolenditele, perekondadele ja asurkondadelee.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Geneetika · Näe rohkem »

Gravitatsioon

Gravitatsioon ehk raskusjõud on loodusnähtus, mille toimel kõik massiga kehad üksteise poole tõmbuvad.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Gravitatsioon · Näe rohkem »

Haridus

Indoktrineerimine klassiruumis, poliitilise sisu lisamine õppematerjali või õpetajad, kes kuritarvitavad oma rolli õpilaste sisendamisel, lähevad vastuollu mõttevabadust ja kriitilist mõtlemist taotleva hariduse eesmärkidega. Haridus on õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste ja vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Haridus · Näe rohkem »

Harilik mänd

Harilik mänd, pedajas (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Harilik mänd · Näe rohkem »

Harilik tamm

Harilik tamm (Quercus robur L.) on pöögiliste sugukonda tamme perekonda kuuluv heitlehine lehtpuu.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Harilik tamm · Näe rohkem »

Homoloogia

Homoloogia on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes analoogiale kui funktsionaalsele sarnasusele.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Homoloogia · Näe rohkem »

Iduleht

Iduleht on õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Iduleht · Näe rohkem »

Juur

Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Juur · Näe rohkem »

Kaktuselised

Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kaktuselised · Näe rohkem »

Kapsas

Kapsas (Brassica oleracea) on ristõieliste sugukonda kapsasrohu perekonda kuuluv levinud rohttaim.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kapsas · Näe rohkem »

Käbi

Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Käbi · Näe rohkem »

Keskkonna heterogeensus

Keskkonna heterogeensus on ressursside või mõjurite ruumiline ja ajaline varieeruvus.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Keskkonna heterogeensus · Näe rohkem »

Kohasus

Kohasus (ka kohanemus, valikuväärtus, adaptiivväärtus, inglise keeles fitness) on keskne mõiste paljudes bioloogia harudes ja ta kirjeldab isendi või teatud tüüpi isendite hulga sigimisedukust oma elukeskkonnas ja populatsioonis.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kohasus · Näe rohkem »

Konvergents

Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Konvergents · Näe rohkem »

Kude

Kude (ladina keeles textus) on ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakutüüpide ning rakkude vaheaine kogum, mis on taime või looma elundi osa.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kude · Näe rohkem »

Kvaliteet

Kvaliteet on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kvaliteet · Näe rohkem »

Kvantitatiivne tunnus

Kvantitatiivne tunnus ehk arvuline tunnus ehk arvtunnus on tunnus, mille väärtused avalduvad otseselt arvudena.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Kvantitatiivne tunnus · Näe rohkem »

Leht

Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Leht · Näe rohkem »

Lilled

Roosid on ühed levinumad lilled üldse, pildil on hiina roos (''Rosa chinensis'') Lilled on suhteliselt vabalt kasutatav mõiste paljude õistaimede kohta, millel on võrdlemisi ilusad õied või õisik, mõnikord peetakse silmas ka nende erksavärvilisi vilju, lehti jt osasid.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Lilled · Näe rohkem »

Loomad

Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Loomad · Näe rohkem »

Muna

Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Muna · Näe rohkem »

Munarakk

Munarakk Munarakk (ka ootsüüt või ovotsüüt) on suguliselt paljuneva emasorganismi sugurakk.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Munarakk · Näe rohkem »

Ontogenees

Inimese embrüogenees Ontogenees ehk isendiareng ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest (viljastunud munarakust või partenogeneesi korral viljastamata munarakust) kuni küpsuseni või teise kontseptsiooni järgi loomuliku surmani.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Ontogenees · Näe rohkem »

Organell

Organell on eri talitlusega rakuosa, mis on ümbritsetud sisemembraaniga.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Organell · Näe rohkem »

Organogenees

Organogenees on protsess embrüo arengus, kus gastrula lootelehtedest arenevad välja mitmed organid ja muud koed.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Organogenees · Näe rohkem »

Paleobotaanika

lodjapuu ''Viburnum lesquereuxii'' lehefossiil Paleobotaanika on paleontoloogia haru, mis tegeleb taimsete fossiilidega ja taimede evolutsiooni uurimisega.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Paleobotaanika · Näe rohkem »

Paljasseemnetaimed

Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Paljasseemnetaimed · Näe rohkem »

Rakubioloogia

Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Rakubioloogia · Näe rohkem »

Sammaltaimed

sporofüüdid Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid (Bryophyta) on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Sammaltaimed · Näe rohkem »

Sügoot

Sügoot on viljastatud (diploidne) munarakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ehk gameedi ühinemisel.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Sügoot · Näe rohkem »

Sõnajalgtaimed

Sõnajalgtaimed ehk pteridofüüdid ehk tüvendeostaimed (Pteridophyta ehk Filicophyta) on soontaimede hõimkond, kuhu kuulub umbes 20 000 liiki.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Sõnajalgtaimed · Näe rohkem »

Seeme

viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Seeme · Näe rohkem »

Soontaimed

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Soontaimed · Näe rohkem »

Sperm

Sperm (tuntud ka kui seemnerakk ja spermatosoid) on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi küps sugurakk.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Sperm · Näe rohkem »

Taimeanatoomia

Taimeanatoomia on õpetus taime sisestruktuuridest.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Taimeanatoomia · Näe rohkem »

Taimed

Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Taimed · Näe rohkem »

Taimede morfoloogiline plastilisus

Taimede morfoloogiline plastilisus on taime võime muuta oma morfoloogiat ehk väliskuju vastavalt keskkonnatingimustele.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Taimede morfoloogiline plastilisus · Näe rohkem »

Taimefüsioloogia

Taimeidanemise kiiruse eksperiment Taimefüsioloogia on õpetus taimedes toimuvatest protsessidest.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Taimefüsioloogia · Näe rohkem »

Taimerakk

Sulgrakud on spetsialiseerunud taimerakud, mis ääristavad õhulõhesid Taimerakk on eukarüootne rakk, millel on võrreldes teiste eukarüootsete rakkudega (näiteks loomarakuga) mitmeid iseäralikke struktuurijooni.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Taimerakk · Näe rohkem »

Totipotentsus

Totipotentsus on rakkude arenguline täisvõimelisus, sügoodi, esimeste blastomeeride ja meristeemirakkude võime diferentseeruda mis tahes tüüpi organismiomasteks rakkudeks ja areneda tervikorganismiks.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Totipotentsus · Näe rohkem »

Valgus

Nähtava valguse riba elektromagnetlainete spektris: gammakiirgus – röntgenikiirgus – ultraviolettkiirgus – nähtav valgus – infrapunakiirgus ja mikrolained – raadiolained Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380–700 nanomeetrit.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Valgus · Näe rohkem »

Valgusmikroskoop

„Großes Mikroskop“ von Carl Zeissi „suur mikroskoop“ aastast 1879, mille optika arvutas Ernst Abbe Lihtsa mikroskoobi ehitus: A – okulaar, B – objektiiv, C – ese, D – kondensor, E – esemelaud, F – valgusallika valgust suunav peegel Valgusmikroskoop on mikroskoop, mis kasutab nähtavat valgust ja läätsede süsteemi, et tekitada inimsilmale vaadeldavat suurendatud kujutist väikestest objektidest (esemetest).

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Valgusmikroskoop · Näe rohkem »

Vars

Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Vars · Näe rohkem »

Vesi

Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Vesi · Näe rohkem »

Vili

Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.

Uus!!: Taimemorfoloogia ja Vili · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Fütomorfoloogia.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »