Kiiremini kui brauser!
20 suhted: Bioom, Biootilised tegurid, Demökoloogia, Epifüüt, Fütotsönoos, Floeem, Fotosüntees, Geobotaanika, Haustor, Hüdroloogia, Kommensalism, Ksüleem, Maastikuökoloogia, Mükoriisa, Metsaökoloogia, Mutualism, Parasitism, Peremeesorganism, Ribosoom, Taimed.
Bioom
Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavöötme piires.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Bioom · Näe rohkem »
Biootilised tegurid
Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid (tegurid), mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Biootilised tegurid · Näe rohkem »
Demökoloogia
Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14) on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Demökoloogia · Näe rohkem »
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Epifüüt · Näe rohkem »
Fütotsönoos
Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Fütotsönoos · Näe rohkem »
Floeem
Niin ehk floeem on taimede juhtkude, mille kaudu liiguvad vees lahustunud fotosünteesi saadused (suhkrud).
Uus!!: Taimeökoloogia ja Floeem · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Geobotaanika
Geobotaanika on teadusharu, mis tegeleb taimkatte ja seda moodustavate taimekoosluste uurimisega, pöörates tähelepanu paiga edaafilistele ja klimaatilistele tingimustele.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Geobotaanika · Näe rohkem »
Haustor
Haustor (.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Haustor · Näe rohkem »
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Hüdroloogia · Näe rohkem »
Kommensalism
Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu).
Uus!!: Taimeökoloogia ja Kommensalism · Näe rohkem »
Ksüleem
Ksüleemi ehitus Juhtteed (ristlõige) Ksüleem on soontaimede peamine vett juhtiv kude, mis transpordib vett juurtest lehtedesse.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Ksüleem · Näe rohkem »
Maastikuökoloogia
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia on ökoloogia ja geograafia piiriteadus, mis uurib, kuidas maastikuüksuste sisesed ja vahelised ökosüsteemid eeskätt neis elavaid kooslusi arvesse võttes mõjutavad (mingi) maastiku aine- ja energiavoogusid.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Maastikuökoloogia · Näe rohkem »
Mükoriisa
''Amanita muscaria'' hüüfide ja ''Pinus radiata'' juurte vahel moodustunud ektomükoriisa Mükoriisa (kreeka keeles μυκός mykós 'seen' ja ριζα riza 'juur') ehk seenjuur on kompleksorgan, mis moodustub seene ja kõrgema taime juurte vahel.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Mükoriisa · Näe rohkem »
Metsaökoloogia
Eesti mets pealtvaates Metsaökoloogia on teadusharu, mis uurib metsi kui ökosüsteeme (metsaökosüsteeme).
Uus!!: Taimeökoloogia ja Metsaökoloogia · Näe rohkem »
Mutualism
Tolmeldamine on klassikaline näide mutualismist Mutualism on kahe eri liiki organismi vaheline suhte tüüp ökosüsteemis, millest mõlemad liigid saavad kasu (näiteks suureneb nende elumus).
Uus!!: Taimeökoloogia ja Mutualism · Näe rohkem »
Parasitism
Parasitism ehk nugilisus (kreeka parasitos 'nugiline, kõrvaltoitlustuja') on looduses esinev fülogeneetiliselt kaugel olevate organismide vaheline suhe; üks variant organismide kooselust, mille puhul üks organism (parasiit, nugiline) kasutab teist organismi (peremeesorganismi, peremeest) oma elutegevuseks, põhjustades peremeesorganismile toitainete kaotust, hävitades kudesid, saastates teda oma ainevahetuse jääkidega vms.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Parasitism · Näe rohkem »
Peremeesorganism
Peremeesorganism (lühemalt peremees) on organism, kelle kehas või kehapinnal elutseb parasiit.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Peremeesorganism · Näe rohkem »
Ribosoom
70S ribosoomi 50S alaühik. Kollane osa on rRNA ja sinine märgib valgulist osa. Punasega on märgitud aktiivsait Ribosoom translatsioonil. Näha on ka kahe alaühiku vahel olevad tRNA-d Ribosoom (inglise ribosome) on nii eel- kui ka päristuumse raku tsütoplasmas esinev kaheosaline molekulaarne masin, mis koosneb ribosomaalse RNA (rRNA) ja valgu molekulidest.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Ribosoom · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Taimeökoloogia ja Taimed · Näe rohkem »
