64 suhted: Arhed, Bentos, Biomass, Biotsönoos, Dinoflagellaadid, Eripind, Eriviburvetikad, Eufootne vöönd, Eugleniidid, Eukarüoodid, Eutrofeerumine, Fosfaadid, Fotosüntees, Glükogeen, Haptofüüdid, Hõimkond, Heterokondid, Homöotermia, Kaaspigmendid, Klass (bioloogia), Kohastumus, Koldvetikad, Kondensatsioonituum, Konvergents (bioloogia), Krüptofüüdid, Läänemeri, Liitvetikad, Luteiin, Makroelemendid, Makrofüüdid, Mikroorganismid, Monofüleetiline rühm, Neoproterosoikum, Nitraadid, Pektiin, Plankton, Plastiidid, Primaarproduktsioon, Prokarüoot, Protistid, Pruunvetikad, Punavetikad, Punavetiktaimed, Rafidiofüüdid, Ränivetikad, Rohevetikad, Rohevetiktaimed, Sümbiogenees, Süsihappegaas, Süvaveekerge, ..., Taimed, Taimetoiteained, Takson, Tärklis, Toiduvõrgustik, Tsüanobakterid, Tselluloos, Turbulents, Veeõitseng, Vetikad, Vibur, Zooplankton, 2001, 3. juuli. Laienda indeks (14 rohkem) »
Arhed
Arhed ehk ürgid (ladina keeles Archaea; on kasutatud ka nimetusi "arhead", "arhebakterid" ehk "ürgbakterid" (Archaebacteria) ja "metabakterid") on eluslooduse domeen ja ainuraksete mikroorganismide riik.
Uus!!: Fütoplankton ja Arhed · Näe rohkem »
Bentos
Bentos ehk põhjaelustik on veekogude põhjasetteis ja põhjas elavate organismide kogum.
Uus!!: Fütoplankton ja Bentos · Näe rohkem »
Biomass
Biomass ehk elusaine hulk on elusaine mass.
Uus!!: Fütoplankton ja Biomass · Näe rohkem »
Biotsönoos
Biotsönoos ehk tsönoos ehk (elu)kooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum.
Uus!!: Fütoplankton ja Biotsönoos · Näe rohkem »
Dinoflagellaadid
Dinoflagellaadid (Dinoflagellata) ehk vaguviburvetikad on alveolaatide superhõimkonda kuuluv suur rühm protiste.
Uus!!: Fütoplankton ja Dinoflagellaadid · Näe rohkem »
Eripind
Eripinna all mõistetakse 1 grammi kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites.
Uus!!: Fütoplankton ja Eripind · Näe rohkem »
Eriviburvetikad
Eriviburvetikad ehk ksantofüüdid (Xanthophyceae) on heterokontide ehk stramenopiilide hõimkonda kuuluv vetikaklass.
Uus!!: Fütoplankton ja Eriviburvetikad · Näe rohkem »
Eufootne vöönd
Eufootne vöönd (ka foot(ili)ne vöönd, eufoot(ili)ne (sügavus)vöönd) on järves või mere sügavusvöönd, kuhu jõuab fotosünteesiks piisavalt päikesekiirgust.
Uus!!: Fütoplankton ja Eufootne vöönd · Näe rohkem »
Eugleniidid
Eugleniidid (Euglenoidea, varasemates allikates nimega Euglenida) on protistide rühm, mis kuulub Euglenozoa hõimkonda.
Uus!!: Fütoplankton ja Eugleniidid · Näe rohkem »
Eukarüoodid
Eukarüoodid ehk päristuumsed (Eukaryota) on organismid, kelle rakud on päristuumset (eukarüootset) tüüpi.
Uus!!: Fütoplankton ja Eukarüoodid · Näe rohkem »
Eutrofeerumine
Heleroheline vesi Potomaci jõe estuaaris on põhjustatud tsüanobakterite vohamisest Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon (.
Uus!!: Fütoplankton ja Eutrofeerumine · Näe rohkem »
Fosfaadid
Fosfaat Fosfaadid on fosforhapete soolad.
Uus!!: Fütoplankton ja Fosfaadid · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Fütoplankton ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Glükogeen
Glükogeen on polüsahhariid, mille abil säilitatakse loomorganismides glükoosivarusid.
Uus!!: Fütoplankton ja Glükogeen · Näe rohkem »
Haptofüüdid
Haptofüüdid (Haptophyta) ehk prümnesiofüüdid on kromalveolaatide hõimkond.
Uus!!: Fütoplankton ja Haptofüüdid · Näe rohkem »
Hõimkond
Hõimkond (ladina phylum või divisio) on bioloogilise taksonoomia suurüksus, mis jaguneb klassideks, mõnikord ka alamhõimkondadeks.
Uus!!: Fütoplankton ja Hõimkond · Näe rohkem »
Heterokondid
Heterokondid (Heterokontophyta) ehk stramenopiilid on suur eukarüootide rühm, kuhu kuulub umbes 10 500 liiki.
Uus!!: Fütoplankton ja Heterokondid · Näe rohkem »
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Uus!!: Fütoplankton ja Homöotermia · Näe rohkem »
Kaaspigmendid
Kaaspigmendid (ka antennpigmendid, lisapigmendid; inglise accessory pigments) on valgust neelavad pigmendid, mida on leitud paljude autotroofide kloroplastidest ja tsüanobakteritest.
Uus!!: Fütoplankton ja Kaaspigmendid · Näe rohkem »
Klass (bioloogia)
Klass (ladina keeles: classis) on bioloogilises taksonoomias hõimkonnast väiksem üksus, mis jaguneb seltsideks, mõnikord ka alamklassideks.
Uus!!: Fütoplankton ja Klass (bioloogia) · Näe rohkem »
Kohastumus
Kohastumus on bioloogias organismi anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena (kohastumise käigus) ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi.
Uus!!: Fütoplankton ja Kohastumus · Näe rohkem »
Koldvetikad
Koldvetikad ehk krüsofüüdid (Chrysophyceae, varem ka hõimkonna tasandil Chrysophyta) on suur grupp heterokontide hõimkonda kuuluvaid vetikad, keda võib leida peamiselt mageveest.
Uus!!: Fütoplankton ja Koldvetikad · Näe rohkem »
Kondensatsioonituum
Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nt tolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondenseerub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.
Uus!!: Fütoplankton ja Kondensatsioonituum · Näe rohkem »
Konvergents (bioloogia)
Konvergents on erineva evolutsioonilise päritoluga organismide mõnede tunnuste üksteisest sõltumatu sarnastumine, mis on tavaliselt seotud kohastumisega ühesugustele keskkonnatingimustele või ökoloogilise nišiga.
Uus!!: Fütoplankton ja Konvergents (bioloogia) · Näe rohkem »
Krüptofüüdid
Krüptofüüdid ehk krüptomonaadid (Cryptophyta) ehk neelvetikad on väike rühm kloroplastidega viburloomi.
Uus!!: Fütoplankton ja Krüptofüüdid · Näe rohkem »
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Uus!!: Fütoplankton ja Läänemeri · Näe rohkem »
Liitvetikad
Liitvetikad ehk glaukotsüstofüüdid (Glaucophyta) on eukarüootide rühma kuuluv väike hõimkond mageveelisi vetikaid.
Uus!!: Fütoplankton ja Liitvetikad · Näe rohkem »
Luteiin
pisi Luteiin (sõnast luteus 'reseedaga värvitud, oranžkollane') ehk ksantofüll ehk toiduvärvina E 161b on kollakasoranž taimepigment, mis kuulub karotenoidide hulka.
Uus!!: Fütoplankton ja Luteiin · Näe rohkem »
Makroelemendid
Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega).
Uus!!: Fütoplankton ja Makroelemendid · Näe rohkem »
Makrofüüdid
Makrofüüdid ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad.
Uus!!: Fütoplankton ja Makrofüüdid · Näe rohkem »
Mikroorganismid
Kolibakterite kobar, suurendatud 10 000 korda Mikroorganismid ehk mikroobid (rahvapäraselt ka pisikud) on väikseimad organismid, mis on nähtavad ainult mikroskoobiga.
Uus!!: Fütoplankton ja Mikroorganismid · Näe rohkem »
Monofüleetiline rühm
Üldiselt arvatakse, et roomajate ja lindude rühm on monofüleetilised Monofüleetiline rühm on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.
Uus!!: Fütoplankton ja Monofüleetiline rühm · Näe rohkem »
Neoproterosoikum
Neoproterosoikum on geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Fütoplankton ja Neoproterosoikum · Näe rohkem »
Nitraadid
Vask(II)nitraat Nitraadid tähendavad anorgaanilises keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid.
Uus!!: Fütoplankton ja Nitraadid · Näe rohkem »
Pektiin
Pektiin on keemiliselt polü-D-galakturoonhape.
Uus!!: Fütoplankton ja Pektiin · Näe rohkem »
Plankton
Planktoni fotomontaaž Meroplanktoni näide – jääkala vastne (liik ''Channichthyidae'' sugukonnast) Plankton ehk hõljum (ainsuses plankter) on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide kogum.
Uus!!: Fütoplankton ja Plankton · Näe rohkem »
Plastiidid
Plastiidid on taimede ja protistide organellid, mis on ümbritsetud membraaniga.
Uus!!: Fütoplankton ja Plastiidid · Näe rohkem »
Primaarproduktsioon
Globaalne mereliste ja maismaaliste fotoautotroofide arvukus 1997. aasta septembrist 2000. aasta augustini. Illustratsioonil on ligikaudne autotroofide biomass vaadeldaval alal Primaarproduktsioon ehk algtoodang ehk esmane toodang (esmastoodang) on orgaaniliste ühendite valmistamine süsihappegaasi abil foto- või kemosünteesi kaudu.
Uus!!: Fütoplankton ja Primaarproduktsioon · Näe rohkem »
Prokarüoot
pisi Prokarüoot ehk prokarüont on eeltuumne rakk.
Uus!!: Fütoplankton ja Prokarüoot · Näe rohkem »
Protistid
Protistid Protistid (ka: algloomad; ladina keeles Protista, Protozoa) on eukarüoodid, kes ei kuulu loomade, taimede ega seente hulka.
Uus!!: Fütoplankton ja Protistid · Näe rohkem »
Pruunvetikad
Pruunvetikad (Phaeophyceae) on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda.
Uus!!: Fütoplankton ja Pruunvetikad · Näe rohkem »
Punavetikad
Punavetikas ''Ceramium tenuicorne''. Foto: Rando Tuvikene Punavetikad (Rhodophyceae) on ainuke punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass.
Uus!!: Fütoplankton ja Punavetikad · Näe rohkem »
Punavetiktaimed
Punavetiktaimed (Rhodophyta) on vetikate hõimkond, kuhu kuulub umbes 4000 liiki.
Uus!!: Fütoplankton ja Punavetiktaimed · Näe rohkem »
Rafidiofüüdid
Rafidiofüüdid (Raphidiophyceae või Chloromonadophyceae) on stramenopiilide (heterokontide) klass, kuhu kuulub väike rühm eukarüootseid vetikaid.
Uus!!: Fütoplankton ja Rafidiofüüdid · Näe rohkem »
Ränivetikad
Ränivetikad ehk diatomeed (Bacillariophyceae ehk Diatomophyceae) on üherakulised või koloniaalsed mikroskoopilised organismid.
Uus!!: Fütoplankton ja Ränivetikad · Näe rohkem »
Rohevetikad
Rohevetikad kividel Toila mererannas Rohevetikad on rühm taimi.
Uus!!: Fütoplankton ja Rohevetikad · Näe rohkem »
Rohevetiktaimed
Rohevetiktaimed (Chlorophyta) on rohevetikate hõimkond (ka rohevetikad kitsamas mõttes), kuhu kuulub umbes 500 perekonda 8000 liigiga fotosünteesivaid eukarüootseid organisme.
Uus!!: Fütoplankton ja Rohevetiktaimed · Näe rohkem »
Sümbiogenees
Sümbiogenees ehk endosümbioositeooria selgitab eukarüootse raku organellide – plastiidide ja mitokondri – päritolu bakterite sümbioosi kaudu.
Uus!!: Fütoplankton ja Sümbiogenees · Näe rohkem »
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Uus!!: Fütoplankton ja Süsihappegaas · Näe rohkem »
Süvaveekerge
Süvaveekerge ehk uhkvool (parem kui tõusuhoovus, kerkehoovus, tõusikvool, upwelling, apvelling) on rannikulähedase mere süvakihtidest pärineva külma vee tõus pinnakihtidesse.
Uus!!: Fütoplankton ja Süvaveekerge · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Fütoplankton ja Taimed · Näe rohkem »
Taimetoiteained
Taimetoit(e)ained ehk toitesoolad (vene keelest otse tõlgituna ka biogeenid) on taimede (sh vetikate) kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid, mis sisaldavad taimele vajalikke toiteelemente.
Uus!!: Fütoplankton ja Taimetoiteained · Näe rohkem »
Takson
Takson ehk mest on taksonoomilisse üksusesse kuuluvate organismide kogum.
Uus!!: Fütoplankton ja Takson · Näe rohkem »
Tärklis
Amüloosi struktuur. Amüloos on vees lahustuv tärklis Amülopektiini struktuur. See on vees lahustumatu tärklis Tärklis (ladina keeles Amylum) on orgaaniline aine, makromolekul, ka polüsahhariid.
Uus!!: Fütoplankton ja Tärklis · Näe rohkem »
Toiduvõrgustik
Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid.
Uus!!: Fütoplankton ja Toiduvõrgustik · Näe rohkem »
Tsüanobakterid
Tsüanobakterid (Cyanobacteria; traditsiooniline nimetus Cyanophyta) ehk tsüanoprokarüoodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite hõimkond.
Uus!!: Fütoplankton ja Tsüanobakterid · Näe rohkem »
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Uus!!: Fütoplankton ja Tselluloos · Näe rohkem »
Turbulents
Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas.
Uus!!: Fütoplankton ja Turbulents · Näe rohkem »
Veeõitseng
Veeõitseng ühes Hiina küla jões Veeõitseng Dnepri jõel Ukrainas Veeõitseng (ka: veeõitsemine, vee õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.
Uus!!: Fütoplankton ja Veeõitseng · Näe rohkem »
Vetikad
pisi Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm.
Uus!!: Fütoplankton ja Vetikad · Näe rohkem »
Vibur
Bakteriviburi joonis Vibur ehk flagell on bakterite, arhede ja väiksemate eukarüootide väljaulatuv karvataoline liikumisorganell.
Uus!!: Fütoplankton ja Vibur · Näe rohkem »
Zooplankton
hiilgevähiliste seltsi kuuluv ''Meganyctiphanes norvegica'' Zooplankton ehk loomhõljum on pelagiaalis hõljuvate valdavalt heterotroofse toitumistüübiga loomorganismide (zooplankterite) kogum.
Uus!!: Fütoplankton ja Zooplankton · Näe rohkem »
2001
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.
Uus!!: Fütoplankton ja 2001 · Näe rohkem »
3. juuli
3.
Uus!!: Fütoplankton ja 3. juuli · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Fütoplankter, Taimhõljum, Taimplankton.