Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Botaanika, Eesti, Elurikkus, Füsioloogia, Fütotsönoos, Geograafia, Külmakõrb, Kõrb, Liik (bioloogia), Liivia Laasimer, Liivik, Loodusvöönd, Maailm, Mets, Puisniit, Raba, Rohumaa, Soo, Taimed, Taimestik, Taimkatte kaugseire, Tallinn, Tee, Tundra, Valgus (kirjastus), Vegetatsiooniperiood, 1934, 1956, 1965, 1979.
Botaanika
Botaanika ehk taimeteadus on teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega.
Uus!!: Taimkate ja Botaanika · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Taimkate ja Eesti · Näe rohkem »
Elurikkus
Vihmametsad on ühed kõige mitmekesisemad ökosüsteemid Laelatu puisniit Eestis on üks maailma suurima elurikkusega paiku, arvestades soontaimeliikide absoluutset arvu 1 m² kohta Elurikkus ehk biodiversiteet ehk bioloogiline mitmekesisus ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus.
Uus!!: Taimkate ja Elurikkus · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Taimkate ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Fütotsönoos
Fütotsönoos ehk taimekooslus (varasemas eesti keeles kasutatud ka vormi taimeühiskond) on taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes.
Uus!!: Taimkate ja Fütotsönoos · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Taimkate ja Geograafia · Näe rohkem »
Külmakõrb
Tüüpiline Antarktise külmakõrb Külmakõrb ehk polaarkõrb on eriti külma kliima tõttu väga napi taimkattega või hoopis taimkatteta ala.
Uus!!: Taimkate ja Külmakõrb · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Taimkate ja Kõrb · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Taimkate ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Liivia Laasimer
Liivia-Maria Laasimer (aastani 1935 Reinberg, aastatel 1935–1943 Reinomägi; 21. juuni 1918 Tartu – 26. veebruar 1988 Tartu) oli eesti botaanik (geobotaanik) ja taimesüstemaatik, bioloogiadoktor (1965).
Uus!!: Taimkate ja Liivia Laasimer · Näe rohkem »
Liivik
Tinaliiv Mustoja maastikukaitsealal. Selle liiviku kujunemist mõjutas laskeväljaks olemine Liivik on hõreda taimkatte või taimkatteta väheliigestunud pinnamoega liivane ala.
Uus!!: Taimkate ja Liivik · Näe rohkem »
Loodusvöönd
Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal.
Uus!!: Taimkate ja Loodusvöönd · Näe rohkem »
Maailm
Maailm võib tähendada.
Uus!!: Taimkate ja Maailm · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Taimkate ja Mets · Näe rohkem »
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Uus!!: Taimkate ja Puisniit · Näe rohkem »
Raba
Kaasikjärve raba Kakerdaja raba talvel Ohtu raba turbatootmisala Raba ehk kõrgsoo on üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht.
Uus!!: Taimkate ja Raba · Näe rohkem »
Rohumaa
Rohumaa on peamiselt rohttaimedega kaetud ala.
Uus!!: Taimkate ja Rohumaa · Näe rohkem »
Soo
Soo Põhja-Saksamaal Talvine Kakerdaja raba Rabajärv Suru Suursoos Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal Rõuge vallas Droonivideo Kakerdi järvest ja Kakerdaja rabast Soo on looduslik ala või ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.
Uus!!: Taimkate ja Soo · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Taimkate ja Taimed · Näe rohkem »
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Uus!!: Taimkate ja Taimestik · Näe rohkem »
Taimkatte kaugseire
Taimkatte kaugseire tegeleb taimestiku kohta informatsiooni kogumisega satelliitide, lennuvahendite või maapealsete instrumentidega ilma otsese kontaktita taimestikuga.
Uus!!: Taimkate ja Taimkatte kaugseire · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Taimkate ja Tallinn · Näe rohkem »
Tee
Kasaritsa küla läbiv Kose-Käbli tee sügisesel Võrumaal Maantee E20 Taanis Kruusatee Osmussaarel Tee on erinevaid kohti või paiku, näiteks külad, asulad, linnad jne, ühendav ning inimeste ja sõidukite liikumiseks kasutatav maariba või maismaarajatis, veesõidukite liikumiseks sobiv veekogu osa ehk veetee ning lennukite ja muude õhusõidukite lendamiseks sobiv taevaala osa ehk õhutee.
Uus!!: Taimkate ja Tee · Näe rohkem »
Tundra
Tundra taimestik Alaska poolsaare rannikul Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad.
Uus!!: Taimkate ja Tundra · Näe rohkem »
Valgus (kirjastus)
Kirjastus Valgus on asutatud 1965.
Uus!!: Taimkate ja Valgus (kirjastus) · Näe rohkem »
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Uus!!: Taimkate ja Vegetatsiooniperiood · Näe rohkem »
1934
1934.
Uus!!: Taimkate ja 1934 · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Taimkate ja 1956 · Näe rohkem »
1965
1965.
Uus!!: Taimkate ja 1965 · Näe rohkem »
1979
1979.
Uus!!: Taimkate ja 1979 · Näe rohkem »
