Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Taju

Index Taju

Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine teadvuses tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.

67 suhted: Adverbiaalne tajuteooria, Aisting, An Essay Concerning Human Understanding, Bertrand Russell, David Hume, Evan Thompson, Filosoofia, Fiona Macpherson, Frank Jackson, G. E. M. Anscombe, George Edward Moore, Hallutsinatsioon, Hallutsinatsiooniargument, Heli, Illusioon, Illusiooniargument, Introspektsioon, John McDowell, Kujund, Kvaalid, Lõhn, Mõiste, Mõtlemine, Meeled, Meeleelund, Nägemine, Objektiivsus, Parapsühholoogia, Põhjuslik tajuteooria, Peegeldumine, Peter Strawson, Psühholoogia, Reaalsus, Refleksioon, Silm, Tagasiside, Taju mikrogenees, Tajumishäired, Teadmine, Teadvus, Tegelikkus, The Refutation of Idealism, Tim Crane, Tunnetus, Uskumus, Värvus, Võrkkest, 1748, 1905, 1910, ..., 1912, 1923, 1932, 1965, 1968, 1969, 1977, 1979, 1983, 1988, 1992, 1994, 2000, 2002, 2006, 2008, 2009. Laienda indeks (17 rohkem) »

Adverbiaalne tajuteooria

Adverbiaalne tajuteooria ehk adverbiaalteooria on epistemoloogiline positsioon, mille kohaselt tajutavad kvaliteedid ei kuulu mitte tajutava objekti, vaid tajuelamuse juurde.

Uus!!: Taju ja Adverbiaalne tajuteooria · Näe rohkem »

Aisting

Aistinguks nimetatakse filosoofias ja traditsioonilises psühholoogias elementaarset meelelist elamust.

Uus!!: Taju ja Aisting · Näe rohkem »

An Essay Concerning Human Understanding

"An Essay Concerning Human Understanding" ("Essee inimmõistusest"; ka "Essee inimarust") on inglise filosoofi John Locke'i filosoofiaalane teos, mis ilmus aastal 1689 (kuigi trükitud aastaarvuks on 1690).

Uus!!: Taju ja An Essay Concerning Human Understanding · Näe rohkem »

Bertrand Russell

Bertrand Arthur William Russell, kolmas krahv Russell (18. mai 1872 Trelleck, Monmouthshire, Wales – 2. veebruar 1970 Penrhyndeudraeth, Merionethshire, Wales) oli inglise matemaatik, filosoof ja loogik, poliitiline liberaal ja aktivist ning filosoofia populariseerija.

Uus!!: Taju ja Bertrand Russell · Näe rohkem »

David Hume

David Hume (7. mai 1711 Edinburgh – 25. august 1776 Edinburgh) oli Šoti filosoof, ajaloolane ja esseist.

Uus!!: Taju ja David Hume · Näe rohkem »

Evan Thompson

Evan Thompson (sündinud 1962) on Kanada filosoof.

Uus!!: Taju ja Evan Thompson · Näe rohkem »

Filosoofia

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus.

Uus!!: Taju ja Filosoofia · Näe rohkem »

Fiona Macpherson

Fiona Macpherson on filosoof, kes tegeleb tajufilosoofiaga.

Uus!!: Taju ja Fiona Macpherson · Näe rohkem »

Frank Jackson

Frank Cameron Jackson (sündinud 1943) on Austraalia filosoof.

Uus!!: Taju ja Frank Jackson · Näe rohkem »

G. E. M. Anscombe

pisi Gertrude Elizabeth Margaret Anscombe (18. märts 1919 Limerick, Iirimaa – 5. jaanuar 2001 Cambridge) oli Briti analüütiline filosoof.

Uus!!: Taju ja G. E. M. Anscombe · Näe rohkem »

George Edward Moore

George Edward Moore (inglise keeles kasutatakse tavaliselt nimekuju G.E. Moore; 4. november 1873 London, Upper Norwood – 24. oktoober 1958 Cambridge) oli inglise filosoof, üks analüütilise filosoofia rajajaid.

Uus!!: Taju ja George Edward Moore · Näe rohkem »

Hallutsinatsioon

Hallutsinatsioon ehk ebataju on taju häire, mille korral esineb tajuelamus ilma reaalse stiimulita.

Uus!!: Taju ja Hallutsinatsioon · Näe rohkem »

Hallutsinatsiooniargument

Hallutsinatsiooniargument (argument from hallucination) on argument, mis hallutsinatsioonide võimalikkusest järeldab, et tajuelamus ei sõltu objektiivselt olemasolevatest esemetest.

Uus!!: Taju ja Hallutsinatsiooniargument · Näe rohkem »

Heli

Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus – pikilaine, tahkes – ka ristlaine), mida on võimalik kuulda.

Uus!!: Taju ja Heli · Näe rohkem »

Illusioon

Illusioon ehk eksitaju ehk meelepete on tegeliku objekti moonutatud taju.

Uus!!: Taju ja Illusioon · Näe rohkem »

Illusiooniargument

Illusiooniargument (argument from illusion) on argument, mis järeldab illusioonide olemasolust, et otsene realism ehk naiivne realism on väär (taju ei ole vahetu).

Uus!!: Taju ja Illusiooniargument · Näe rohkem »

Introspektsioon

Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.

Uus!!: Taju ja Introspektsioon · Näe rohkem »

John McDowell

John McDowell Pariisis oktoobris 2007. John Henry McDowell (sündinud 7. märtsil 1942 Boksburgis, Lõuna-Aafrika Vabariigis) on Lõuna-Aafrika filosoof, kes on olnud Oxfordi Ülikooli University College'i liige ja on nüüd Pittsburghi Ülikooli professor.

Uus!!: Taju ja John McDowell · Näe rohkem »

Kujund

Kujund ehk figuur tähendab elementaargeomeetrias punktihulka tasandil või ruumis.

Uus!!: Taju ja Kujund · Näe rohkem »

Kvaalid

Kvaalideks ehk fenomenilisteks omadusteks ehk fenomenoloogilisteks omadusteks nimetatakse analüütilises vaimufilosoofias vaimuseisundeid eristavaid subjektiivseid kvaliteete, ühe või teise vaimuseisundiga kaasnevaid spetsiifilisi läbielamis-, "kogemis"-viise, "tundeid" ("mis tunne on").

Uus!!: Taju ja Kvaalid · Näe rohkem »

Lõhn

Lõhn on gaasiliste ja lenduvate ainete omadus haistmisaistingut esile kutsuda.

Uus!!: Taju ja Lõhn · Näe rohkem »

Mõiste

abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.

Uus!!: Taju ja Mõiste · Näe rohkem »

Mõtlemine

Georg Friedrich Wilhelm Hegel lähtub sellest, et mõtlemine eristab inimest loomast.

Uus!!: Taju ja Mõtlemine · Näe rohkem »

Meeled

Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.

Uus!!: Taju ja Meeled · Näe rohkem »

Meeleelund

Meeleelundid ehk meeleorganid (organa sensum) on paljudel loomadel (sealhugas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid.

Uus!!: Taju ja Meeleelund · Näe rohkem »

Nägemine

Inimese silma läbilõige Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid.

Uus!!: Taju ja Nägemine · Näe rohkem »

Objektiivsus

Objektiivsus on erapooletu suhtumine, mis vastandub subjektiivsusele ehk erapoolikusele.

Uus!!: Taju ja Objektiivsus · Näe rohkem »

Parapsühholoogia

Parapsühholoogia on uurimisvaldkond, mis hõlmab nn paranormaalseid nähtusi – nähtusi, mis näivad olevat vasturääkivuses füüsikaseaduste ja üldtunnustatud teadusliku maailmapildiga ning võimaldavad oletada, et nad on esile kutsutud seni seletamatute vaimsete protsesside poolt ilma füüsilise mõjuta.

Uus!!: Taju ja Parapsühholoogia · Näe rohkem »

Põhjuslik tajuteooria

Põhjuslik ehk kausaalne tajuteooria on epistemoloogiline seisukoht, et tajumine tähendab viibimist tajutava objektiga õiges põhjuslikus seoses olevas seisundis.

Uus!!: Taju ja Põhjuslik tajuteooria · Näe rohkem »

Peegeldumine

Peegeldumisseaduse näide. Peegeldus Matsimäe Pühajärvel. Võõbu, Paide vald. Peegeldumine tähendab laine suunamuutust kahe keskkonna lahutuspinnal, kus laine kas osaliselt või täielikult naaseb lähtekeskkonda.

Uus!!: Taju ja Peegeldumine · Näe rohkem »

Peter Strawson

Sir Peter Frederick Strawson (23. november 1919 – 13. veebruar 2006) oli inglise filosoof.

Uus!!: Taju ja Peter Strawson · Näe rohkem »

Psühholoogia

Psühholoogia on teadusharu, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse (või psüühikat) ehk vaimseid protsesse ja nendevahelisi seoseid.

Uus!!: Taju ja Psühholoogia · Näe rohkem »

Reaalsus

Reaalsuseks ehk tõelisuseks nimetatakse omadust päriselt olemas olla ja kõige päriselt olemasoleva kogusummat.

Uus!!: Taju ja Reaalsus · Näe rohkem »

Refleksioon

Refleksioon (ladina keeles reflexio, peegeldus) on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).

Uus!!: Taju ja Refleksioon · Näe rohkem »

Silm

Inimese silma läbilõige Kassikaku silm Suurendatud vaade kärbse liitsilmast Silm (ladina keeles oculus) on nägemiselund.

Uus!!: Taju ja Silm · Näe rohkem »

Tagasiside

Tagasiside on süsteemi väljundi toime tema sisendile.

Uus!!: Taju ja Tagasiside · Näe rohkem »

Taju mikrogenees

Taju mikrogenees (H. Werner) on taju kujunemisprotsess.

Uus!!: Taju ja Taju mikrogenees · Näe rohkem »

Tajumishäired

Tajumishäire puhul on häiritud objektiivse reaalsuse meeleline tunnetus.

Uus!!: Taju ja Tajumishäired · Näe rohkem »

Teadmine

Teadmised hõlmavad kõik need kirjeldused, hüpoteesid, mõisted, teooriad, printsiibid ja protseduurid, mis mõistliku kindluse astmega on tõesed või vastavalt kasulikud (kuid ei pruugi nendega piirduda).

Uus!!: Taju ja Teadmine · Näe rohkem »

Teadvus

Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist.

Uus!!: Taju ja Teadvus · Näe rohkem »

Tegelikkus

Tegelikkus ehk aktuaalsus (kreeka keeles energeia, ladina keeles actualitas, saksa keeles Wirklichkeit) on 1) millegi omadus olla mitte ainult võimalik, vaid olla ka päriselt, 2) kõige tegeliku kogusumma. Tegelikkus on 1) puhta võimalikkuse vastand (gegenüber der bloßen Möglichkeit): aktuaalsus (die Aktualität), praegune olemine (das gegenwärtige Sein), tegu (Wirken), mõjutatu (Ausgewirkte), teokstehtu (Verwirklichte); 2) näiva (Schein), kujuteldava (Eingebildete), pelgalt ettekujutatava (Vorgestellte), pildilise (Bildlichen), mõeldu (Vermeinten) vastand: kehastades keeruliselt määratletavaid (zuständlich Beurteilten) omadusi nagu olemasolev (seiend), olemuslik (wesenhaft), asjane (dinglich), omaduslik (eigenschaftlich) või ka tõeliselt oleva kogusumma (den Inbegriff des wahrhaft Seienden selbst). Algselt on kõik (implitsiitne) tõeline (Ursprünglich gilt alles (implizite) als wirklich), tõelisuse mõiste aga tekib alles tõese ja väljamõeldu, näiliselt oleva, vastandumisel (der Begriff der Wirklichkeit wird aber erst gebildet durch die Gegenüberstellung des wahrhaft und des vermeintlich, scheinbar Seienden). "Tegelik" ("wirklich") on kõik tegutsemisvõimeline (Wirkungsfähige), (võimalikule) kogemusele sisu loov (den Inhalt einer (möglichen) Erfahrung bildende) või olevana mõeldu (als seiend denkend Gesetzte). Kuigi objektid on oma loomu poolest subjektiivselt tingitud (Indem man erkennt, daß die Objekte in ihrer Beschaffenheit subjektiv bedingt sind), muutub nende tegelikkus siiski kaudselt, relatiivselt, (verwandelt sich deren Wirklichkeit in eine bloß mittelbare, relative), samas kui Mina kui sellise vahetu tegelikkus püsib ja on ette kirjutatud "transtsendentsete faktorite" absoluutse tegelikkuse poolt (während das Ich als solches unmittelbare Wirklichkeit behält und eine absolute Wirklichkeit den "transzendenten Faktoren" zugeschrieben wird). Isiklike üleelamiste subjektiivsest tegelikkusest (von der subjektiven Wirklichkeit der individuellen Erlebnisse) eristuvad nende objektiivse tegelikkuse poolest võimalike (väliste) tunnetussisude reeglipärased seosed (gesetzmäßigen Zusammenhänge möglicher (äußerer) Erfahrungsinhalte durch ihre objektive Wirklichkeit), vt reaalsus (Realität).

Uus!!: Taju ja Tegelikkus · Näe rohkem »

The Refutation of Idealism

"The Refutation of Idealism" ("Idealismi kummutus") on George Edward Moore'i artikkel, mis ilmus 1903 ajakirjas Mind.

Uus!!: Taju ja The Refutation of Idealism · Näe rohkem »

Tim Crane

Timothy Martin Crane (sündinud 17. oktoobril 1962) on Briti filosoof.

Uus!!: Taju ja Tim Crane · Näe rohkem »

Tunnetus

Sõnal "tunnetus" on mitu lähedast tähendust.

Uus!!: Taju ja Tunnetus · Näe rohkem »

Uskumus

Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.

Uus!!: Taju ja Uskumus · Näe rohkem »

Värvus

Värvus on füüsikaline nähtus, millega kirjeldatakse kindla lainepikkusega kiirguse või kiirguste koosmõju nähtava valguse elektromagnetlainete piirkonnas.

Uus!!: Taju ja Värvus · Näe rohkem »

Võrkkest

Võrkkest ehk reetina (ladina keeles retina) on inimeste ning osade loomade silmamuna seinakihi kõige seesmine kiht.

Uus!!: Taju ja Võrkkest · Näe rohkem »

1748

1748.

Uus!!: Taju ja 1748 · Näe rohkem »

1905

1905.

Uus!!: Taju ja 1905 · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Taju ja 1910 · Näe rohkem »

1912

1912.

Uus!!: Taju ja 1912 · Näe rohkem »

1923

1923.

Uus!!: Taju ja 1923 · Näe rohkem »

1932

1932.

Uus!!: Taju ja 1932 · Näe rohkem »

1965

1965.

Uus!!: Taju ja 1965 · Näe rohkem »

1968

1968.

Uus!!: Taju ja 1968 · Näe rohkem »

1969

1969.

Uus!!: Taju ja 1969 · Näe rohkem »

1977

1977.

Uus!!: Taju ja 1977 · Näe rohkem »

1979

1979.

Uus!!: Taju ja 1979 · Näe rohkem »

1983

1983.

Uus!!: Taju ja 1983 · Näe rohkem »

1988

1988.

Uus!!: Taju ja 1988 · Näe rohkem »

1992

1992.

Uus!!: Taju ja 1992 · Näe rohkem »

1994

1994.

Uus!!: Taju ja 1994 · Näe rohkem »

2000

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2000.

Uus!!: Taju ja 2000 · Näe rohkem »

2002

2002.

Uus!!: Taju ja 2002 · Näe rohkem »

2006

2006.

Uus!!: Taju ja 2006 · Näe rohkem »

2008

2008.

Uus!!: Taju ja 2008 · Näe rohkem »

2009

2009.

Uus!!: Taju ja 2009 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Meeltetaju, Pertseptsioon.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »