Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Akne, Antioksüdant, Astrilaadsed, Šveits, Õieleht, Õiepõhi, Õis, Bakterite loend, Carl von Linné, Dadzis, Eesti, Eeterlikud õlid, Emakakael, Euraasia, Inimene, Jaapan, Juuli, Juur, Kaheaastased taimed, Kaheidulehelised, Karvastik, Katteseemnetaimed, Kännas, Köögivili, Korvõielised, Kurdlehine rabarber, Leht, Meetaimed, Mikroskoop, Nutt, Oktoober, Ovaal, Palmitiinhape, Pappus, Parasvööde, Pööris, Põletik, Psoriaas, Rasvhapped, Rohttaimed, Salutakjas, Sammaspool, Seemnis, Selts (bioloogia), Spiraal, Sugukond (bioloogia), Suur takjas, Taimed, Tolmukaniit, Tolmukapea, ..., Tolmukas, Trihhoom, Vahelduv leheseis, Valgud, Vars, Väärtakjas, Väike takjas, Vili, Villtakjas, 1940. aastad. Laienda indeks (10 rohkem) »
Akne
Akne Akne (ladina keeles acne vulgaris) ehk vinnpõletik ehk vinnlööve ehk vinnid ehk vistrikud on nahahaigus, mida põhjustab rasunäärmete ummistumine ja põletik.
Uus!!: Takjas ja Akne · Näe rohkem »
Antioksüdant
Antioksüdant (kreeka keeles 'anti' vastu ja 'oxys' hapu) on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide ja prooksüdantide oksüdatsiooni.
Uus!!: Takjas ja Antioksüdant · Näe rohkem »
Astrilaadsed
Astrilaadsed (Asterales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Uus!!: Takjas ja Astrilaadsed · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Takjas ja Šveits · Näe rohkem »
Õieleht
Tokkroosi tupplehed Õieleht (ka õiekatteleht) on taime õit katvad (õiekate) lehed.
Uus!!: Takjas ja Õieleht · Näe rohkem »
Õiepõhi
Õiepõhi on õie osa, kuhu kinnituvad teised õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad, emakad.
Uus!!: Takjas ja Õiepõhi · Näe rohkem »
Õis
Õie skeem: 1. Õiepõhi2. Tupplehed3. Kroonlehed4. Tolmukad5. Emakas või emakad Õis on taime generatiivne organ, kus peale tolmlemist moodustuvad seemned ja vili.
Uus!!: Takjas ja Õis · Näe rohkem »
Bakterite loend
Bakterite loend loetleb baktereid.
Uus!!: Takjas ja Bakterite loend · Näe rohkem »
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Uus!!: Takjas ja Carl von Linné · Näe rohkem »
Dadzis
Dadzis ('Takjas') oli lätikeelne huumori- ja satiiriajakiri, mis ilmus Lätis 1957.
Uus!!: Takjas ja Dadzis · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Takjas ja Eesti · Näe rohkem »
Eeterlikud õlid
Eeterlikud õlid on taimedes esinevad õlikad (hüdrofoobsed) vedelikud, mida iseloomustab suhteliselt kerge lenduvus; molekulis sisaldub 8–15 süsiniku aatomit:...C8...C15...
Uus!!: Takjas ja Eeterlikud õlid · Näe rohkem »
Emakakael
Emakakael (ladina cervix uteri) on enamiku emaste imetajate (sealhulgas naise) emaka osa, mis ühendab emakat tupega.
Uus!!: Takjas ja Emakakael · Näe rohkem »
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Uus!!: Takjas ja Euraasia · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Takjas ja Inimene · Näe rohkem »
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Uus!!: Takjas ja Jaapan · Näe rohkem »
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Uus!!: Takjas ja Juuli · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Takjas ja Juur · Näe rohkem »
Kaheaastased taimed
Kaheaastased (roht)taimed on taimede eluvorm.
Uus!!: Takjas ja Kaheaastased taimed · Näe rohkem »
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Uus!!: Takjas ja Kaheidulehelised · Näe rohkem »
Karvastik
Karvastik ehk karvkate ehk karvastu on loomade, peamiselt imetajate kogu keha katvad marrasknaha sarvmoodustised.
Uus!!: Takjas ja Karvastik · Näe rohkem »
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Uus!!: Takjas ja Katteseemnetaimed · Näe rohkem »
Kännas
Kännase skeem Kännas (ladina keeles corymbus) on õisik, mille õieraod algavad küll erinevalt kõrguselt, ent õied ulatuvad ikkagi enam-vähem samale kõrgusele.
Uus!!: Takjas ja Kännas · Näe rohkem »
Köögivili
Köögivili Köögiviljaturg Frankfurdis Koduaias oma perele köögivilja kasvatamine Köögivili on toiduainena kasutatavad kultuurtaimed ja nende osad, välja arvatud puuvili, teravili, pähklid, maitseürdid ja vürtsid.
Uus!!: Takjas ja Köögivili · Näe rohkem »
Korvõielised
Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Uus!!: Takjas ja Korvõielised · Näe rohkem »
Kurdlehine rabarber
Kurdlehine rabarber (Rheum rhabarbarum) on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Uus!!: Takjas ja Kurdlehine rabarber · Näe rohkem »
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Uus!!: Takjas ja Leht · Näe rohkem »
Meetaimed
Valge mesikas Kähar karuohakas Põldohakas Harilik pärn Harilik ussikeel Põldjumikas Peetrileht Tuliohakas Harilik äiatar Harilik pune Villohakas Aas-kurereha Villtakjas Harilik kuldvits Harilik hiirehernes Hübriidlutsern Harilik kukesaba Arujumikas Valge ristik Aasristik Ahtalehine põdrakanep Meetaimed (ka korjetaimed) on taimed, millelt mesilased korjavad nektarit, lehemett, õietolmu ja taimepungadelt ainet, millest nad valmistavad taruvaiku.
Uus!!: Takjas ja Meetaimed · Näe rohkem »
Mikroskoop
stereomikroskoobi abil reisidokumendi õigsust Mikroskoop (kreeka sõnadest mikros 'väike' ja skopeō 'vaatan') on optikariist, mis võimaldab näha väikeste, inimsilmale enamasti nähtamatute esemete, elusorganismide või nende objektide struktuuri detailide suurendatud kujutisi.
Uus!!: Takjas ja Mikroskoop · Näe rohkem »
Nutt
Nutt pisaratega Nutt on emotsiooni poolt tingitud tegevus, mis tähendab, et nutu põhjuseks võib olla viha, kurbus, hirm, rõõm vms.
Uus!!: Takjas ja Nutt · Näe rohkem »
Oktoober
Oktoober ehk rehekuu ehk viinakuu on Gregoriuse kalendris aasta kümnes kuu.
Uus!!: Takjas ja Oktoober · Näe rohkem »
Ovaal
Ovaal Muna projektsiooni on sageli toodud ovaali näiteks looduses Ovaal on kinnine tasapinnaline kõverjoon, mis meenutab muna projektsiooni.
Uus!!: Takjas ja Ovaal · Näe rohkem »
Palmitiinhape
Palmitiinhappe skelettvalem. Palmitiinhape ehk palmithape on sageli loomades ja taimedes leiduv rasvhape.
Uus!!: Takjas ja Palmitiinhape · Näe rohkem »
Pappus
Nõelohaka pappus Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel.
Uus!!: Takjas ja Pappus · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Takjas ja Parasvööde · Näe rohkem »
Pööris
Pöörise skemaatiline joonis Hariliku viinapuu õisik Pööris on kobarasarnane liitõisik.
Uus!!: Takjas ja Pööris · Näe rohkem »
Põletik
Põletik (ladina keeles inflammatio) on immuunsüsteemi esmane reaktsioon nakkusele või ärritajale (vigastus, kiiritus, elektrivool, kuum või külm, keemilised ained vms).
Uus!!: Takjas ja Põletik · Näe rohkem »
Psoriaas
Psoriaas ehk soomussammaspool (lühend Ps; ladina keeles psoriasis) on tänapäeval inimestel esinev krooniliselt ägenemistega ja remissioonidega kulgev healoomuline nahapõletik, mida iseloomustavad marrasknaha hüperplaasia (psoriaatiline epidermis), ka psoriaatilised naastud, kaasneda võivad psoriaatiline liigesepõletik ning harvemini ka siseelundite kahjustused.
Uus!!: Takjas ja Psoriaas · Näe rohkem »
Rasvhapped
Võihape, lühikese ahelaga rasvhape Rasvhapped on pika alifaatse ahelaga karboksüülhapped, mis võivad esineda nii küllastunud kui ka küllastumata ühenditena.
Uus!!: Takjas ja Rasvhapped · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Takjas ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Salutakjas
Salutakjas (Arctium nemorosum) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.
Uus!!: Takjas ja Salutakjas · Näe rohkem »
Sammaspool
Sammaspool, ka ekseem (murretes saupoolik, nahakoi, söötrei jne) on inimeste ja koduloomade krooniline nahahaigus.
Uus!!: Takjas ja Sammaspool · Näe rohkem »
Seemnis
Päevalille seeme ja seemnis. Seemnis on vili, mis meenutab väliselt seemet, kuid on tegelikult üheseemneline kuivvili.
Uus!!: Takjas ja Seemnis · Näe rohkem »
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Uus!!: Takjas ja Selts (bioloogia) · Näe rohkem »
Spiraal
Spiraal (keskladinakeelsest sõnast spiralis; ladina keeles spira 'käänd', 'looge') on tasandiline kõverjoon, mis kulgeb pidevalt suureneva raadiusega ühe punkti või telje ümber ja vastavalt kaugeneb sellest, või vastupidi, raadiuse vähenedes läheneb sellele punktile või teljele.
Uus!!: Takjas ja Spiraal · Näe rohkem »
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Uus!!: Takjas ja Sugukond (bioloogia) · Näe rohkem »
Suur takjas
Suur takjas (Arctium lappa) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.
Uus!!: Takjas ja Suur takjas · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Takjas ja Taimed · Näe rohkem »
Tolmukaniit
Tolmukaniit (ladina filamentum) on tolmuka üks kahest põhiosast (teine on tolmukapea).
Uus!!: Takjas ja Tolmukaniit · Näe rohkem »
Tolmukapea
Ratsuritähe tolmukapead Tolmukapea (lad anthera) on tolmuka osa, milles paiknevad tolmupesad ehk mikrosporangiumid tolmuteradega.
Uus!!: Takjas ja Tolmukapea · Näe rohkem »
Tolmukas
Kibuvitsa lihtsa tolmukaniidiga tolmukad müürlooga tolmukast Tolmukas (ladina keeles stamen) on õie osa, milles valmivad tolmuterad.
Uus!!: Takjas ja Tolmukas · Näe rohkem »
Trihhoom
Trihhoomid ''Cerastium brachypetalum'' taimel Trihhoomid ehk taimekarvad on struktuurid taimede lehe ja varre pinnal.
Uus!!: Takjas ja Trihhoom · Näe rohkem »
Vahelduv leheseis
Vahelduv leheseis ehk spiraalne leheseis on leheseis, mille korral lehed kinnituvad võrsele eri kõrgusel üksikult.
Uus!!: Takjas ja Vahelduv leheseis · Näe rohkem »
Valgud
aminohapet. Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid.
Uus!!: Takjas ja Valgud · Näe rohkem »
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Uus!!: Takjas ja Vars · Näe rohkem »
Väärtakjas
Väärtakjas (Xanthium L.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Uus!!: Takjas ja Väärtakjas · Näe rohkem »
Väike takjas
Väike takjas (Arctium minus) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.
Uus!!: Takjas ja Väike takjas · Näe rohkem »
Vili
Lai valik vilju ühel Barcelona turul Vili (fructus) on õistaimede organ, mis sisaldab seemneid.
Uus!!: Takjas ja Vili · Näe rohkem »
Villtakjas
Villtakjas (Arctium tomentosum, sünonüümid Lappa tomentosa ja Arctium bardana) on kaheaastane ühekojaline rohttaim korvõieliste sugukonnast takja perekonnast.
Uus!!: Takjas ja Villtakjas · Näe rohkem »
1940. aastad
1940.
Uus!!: Takjas ja 1940. aastad · Näe rohkem »
