Kiiremini kui brauser!
240 suhted: Aama Elwe-Oja, Ain Siimann, Ajalugu, Aleksander I, Aleksis Kuusik, Allan Martinson, Anu Saagim, Armin Öpik, Arnold Humal, Artur Luha, August Vaga, Ülestõusmispühad, Bengt Gottfried Forselius, Carl Eduard Malm, Christoph Adam von Stackelberg, Christoph Reusner, Dietrich Heinrich Jürgenson, Eesti, Eesti keel, Eesti NSV, Eesti SS-leegion, Eesti taasiseseisvumine, Eesti Vabariigi aastapäev, Eestimaa, Eestimaa Kommunistlik Partei, Eestimaa kuberner, Eestimaa rüütelkond, Eestlased, Eetika, Eiki Nestor, Emakeelepäev, Endel Laul, Enno Tamm, Ernst Öpik, Ernst Nurm, Esimene maailmasõda, Ferdinand Johann Wiedemann, Filoloog, Filosoofia, Friedrich Schmidt, Göttingen, Göttingeni ülikool, Gümnaasium, Geograafia, Geomeetria, Georg Adelheim, Georg Wilhelm Richmann, Gustav Adolfi Gümnaasium, Gustav Hirsch, Gustav II Adolf, ..., Hardi Tiidus, Harju maakond, Heebrea keel, Heiki Vilep, Hendrik Agur, Herbert Kuurme, Humanitaarharidus, Ilmar Öpik, Inglise keel, Jaan Kangilaski, Jakob Westholmi Gümnaasium, Juhan Parts, Kaitseliit, Kalamaja Põhikool, Kantor, Karjamaa Põhikool, Karl Taev, Kasvatusteadus, Katoliiklus, Keel ja Kirjandus, Kirjandusteadus, Kooli tänav (Tallinn), Kreeka keel, Kubermangugümnaasium, Ladina keel, Lühend, Luutsinapäev, Mai, Matemaatika, Märtsipommitamine, Mobilisatsioon, Narva, Nõmme linnaosa, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Orel, Paul Ariste, Põhja Pojad, Põhjasõda, Põltsamaa, Peterburi ülikool, Philipp Karell, Philipp Stramm, Philipp Willigerod, Piret Rips-Laul, Prantsuse keel, Preisi kuningriik, Protestantism, Punaarmee, Rakendusmatemaatika, Rannarootslased, Reformatsioon Liivimaal, Reiner Brocmann, Rektor, Retoorika, Rootsi kuningas, Sakala tänav, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksamaa, Sakslased, Stereomeetria, Suur-Kloostri tänav, Suurbritannia, Taavi Aas, Tallinn, Tallinna Aleksandri Gümnaasium, Tallinna bastionid, Tallinna gümnaasiumi trükikoda, Tallinna Issanda Muutmise peakirik, Tallinna Kaarli kirik, Tallinna Kreiskool, Tallinna Kunstigümnaasium, Tallinna linnavolikogu, Tallinna Niguliste kirik, Tallinna Niguliste kogudus, Tallinna Püha Miikaeli klooster, Tallinna raad, Tallinna Reaalkool, Tallinna toomkirik, Tallinna vallutamine (1941), Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium, Tartu Ülikooli ajalugu, Tartu maantee, Tõnis Lukas, Thomas Johann Seebeck, Trigonomeetria, Tsistertslaste ordu, Usuõpetus, Uusikaupunki rahu, Vabadusrist, Vabadussõda, Väikese Rannavärava bastion, Veebruar, Vene keel, Vene-Rootsi sõda (1656–1658), Venelased, Viktor Päts, Voldemar Vaga, Wehrmacht, 1. september, 11. märts, 1219, 1249, 13. detsember, 13. jaanuar, 14. märts, 1543, 1599, 16. veebruar, 1617, 1626, 1629, 1630, 1631, 1632, 1633, 1646, 1647, 1653, 1654, 1656, 1665, 1674, 1680, 1683, 1710, 1716, 1718, 1734, 1740, 1742, 1745, 1805, 1807, 1820, 1849, 1861, 1890, 19. august, 1905, 1910, 1911, 1912, 1913, 1917, 1918, 1919, 1920. aastad, 1922, 1923, 1930, 1931, 1932, 1937, 1940, 1941, 1942, 1943, 1944, 1945, 1946, 1950, 1966, 1967, 1975, 1981, 1982, 1990, 1991, 1992, 1996, 1998, 1999, 20. veebruar, 2005, 2007, 2014, 23. oktoober, 23. veebruar, 24. veebruar, 25. märts, 25. veebruar, 26. jaanuar, 28. august, 28. detsember, 6. juuni, 6. november, 6. veebruar, 7. juuni. Laienda indeks (190 rohkem) »
Aama Elwe-Oja
Aama Elwe-Oja näitamas originaaldokumente oma raamatu "Kuhu ma lähen, mu järv?" tutvustusel Tallinna raamatumessil 6. aprillil 2013 Aama Elwe-Oja (eesnimi ka Ama; sündinud 21. oktoobril 1949 Tallinnas) on eesti tõlkija ja kirjanik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aama Elwe-Oja · Näe rohkem »
Ain Siimann
Ain Siimann (sündinud 25. augustil 1940) on eesti pedagoog ja koolijuht.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ain Siimann · Näe rohkem »
Ajalugu
Mõistega "ajalugu" tähistatakse nii minevikus toimunud sündmusi kui nende kirjeldust.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ajalugu · Näe rohkem »
Aleksander I
Aleksander I Aleksander I (vene keeles Александр I (Aleksandr I), Александр Павлович (Aleksandr Pavlovitš)); 23. detsember (vkj 12. detsember) 1777 Peterburi – 1. detsember (vkj 19. november) 1825 Taganrog) oli Venemaa keiser 1801–1825. Tsareevitš Aleksander Pavlovitš oli Venemaa keisri Paul I ja keisrinna Maria Fjodorovna poeg ning saksa päritolu keisrinna Katariina II pojapoeg Venemaa valitsejate Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast. Venemaa keisrina tegi ta mõõdukaid reforme. 1816–1819 kehtestas ta Eesti- ja Liivimaal uue talurahvaseaduse. Tema valitsemisajal taasavati Tartu Ülikool.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aleksander I · Näe rohkem »
Aleksis Kuusik
Aleksis Kuusik (22. mai 1886 – 24. september 1956 Tallinn) oli õpetaja ja koolijuht.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Aleksis Kuusik · Näe rohkem »
Allan Martinson
Allan Martinson 2017. aastal Euroopa füüsikaolümpiaadi akadeemilisel karjääripäeval Allan Martinson (sündinud 8. oktoobril 1966 Tartus) on eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Allan Martinson · Näe rohkem »
Anu Saagim
Anu Saagim (Anu Nataly Saagim-Ratia; sündinud 9. aprillil 1962) on Eesti seltskonnategelane ja -ajakirjanik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Anu Saagim · Näe rohkem »
Armin Öpik
Armin Aleksander Öpik (24. juuni 1898 Lontova, Virumaa – 15. jaanuaril 1983 Canberra) oli eesti geoloog.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Armin Öpik · Näe rohkem »
Arnold Humal
Arnold Humal 1933. aastal Arnold Humal (kuni 1936 Arnold Tudeberg, 10. märts 1908 Tallinn – 13. detsember 1987 Tallinn) oli eesti matemaatik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1951).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Arnold Humal · Näe rohkem »
Artur Luha
Artur Heinrich Luha (27. juuni vkj/9. juuli ukj 1892 Keila vald, Harjumaa – 29. detsember 1953 Tallinn) oli eesti geoloog, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (alates 1946).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Artur Luha · Näe rohkem »
August Vaga
Õunapuu 'August Vaga' Tartu botaanikaaias August Vaga (15. märts 1893 Kehra – 11. detsember 1960 Tartu) oli eesti botaanik, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja August Vaga · Näe rohkem »
Ülestõusmispühad
Ülestõusmist kujutav ikoon. Kristus on jalge alla tallanud põrgu värava ja tõmbab hauast välja Aadama ja Eeva. Kristust ümbritsevad pühakud, vana mehena kujutatud Saatan on kinni seotud Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad ehk lihavõtted ehk paasapühad, argikeeles ka munadepühad, on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimesel täiskuu pühapäeval pärast kevadist pööripäeva.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ülestõusmispühad · Näe rohkem »
Bengt Gottfried Forselius
Bengt Gottfried Forseliuse mälestuskivi Harju-Madisel Plaat mälestuskivil Bengt Gottfried Forselius (1660? – 16. november 1688) oli Eesti haridustegelane ja kirjamees.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Bengt Gottfried Forselius · Näe rohkem »
Carl Eduard Malm
Carl Eduard Malm (22. veebruar 1837 Tallinn – 1/14. jaanuar 1901 Rapla) oli rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Carl Eduard Malm · Näe rohkem »
Christoph Adam von Stackelberg
Vabahärra Christoph Adam von Stackelberg (25. detsember (vkj 14. detsember) 1777 Tallinn – 19. november (vkj 7. november) 1841 Tallinn) oli Eestimaa haridustegelane.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Christoph Adam von Stackelberg · Näe rohkem »
Christoph Reusner
Tallinna esmatrükis: Christoph Reusneri trükitud õnnitlus kuberner Philipp Scheidingule (1634). Ladinakeelne tekst on laotud antiikvas, saksa päritolu sõnad fraktuurkirjas. Diplomi jaluses on kronogramm Christoph Reusner oli saksa-rootsi päritolu trükkal, kes tegutses Tallinnas aastatel 1633–1637.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Christoph Reusner · Näe rohkem »
Dietrich Heinrich Jürgenson
Dietrich Heinrich Jürgenson (15. juuli (vkj) / 27. juuli 1804 Vasalemma – 10. august (vkj) / 22. august 1841 Tartu) oli eesti koolijuhataja, Tartu Ülikooli eesti keele lektor ning Õpetatud Eesti Seltsi asutajaliige ja seltsi esimene sekretär.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Dietrich Heinrich Jürgenson · Näe rohkem »
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti · Näe rohkem »
Eesti keel
Eesti keel (varasem nimetus maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti keel · Näe rohkem »
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti NSV · Näe rohkem »
Eesti SS-leegion
Eesti SS-leegion oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi Relva-SSi vägedes teeninud eestlastest moodustatud väeüksuste koondnimetus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti SS-leegion · Näe rohkem »
Eesti taasiseseisvumine
Eesti taasiseseisvumine ehk Eesti iseseisvuse taastamine oli Eesti Vabariigi de facto taastamine 20. augustilil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega Eesti riiklikust iseseisvusest.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti taasiseseisvumine · Näe rohkem »
Eesti Vabariigi aastapäev
Pika Hermanni tornis Vabariigi aastapäeva paraad Tallinnas, 24. veebruar 2011 Tartu üliõpilaskorporatsioonid oma lippudega Eesti lipu tervitamisel Tartu tähetorni juures, 24. veebruar 2013 Eesti Vabariigi aastapäev on 24. veebruaril, millega tähistatakse Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eesti Vabariigi aastapäev · Näe rohkem »
Eestimaa
Soomemaa, Ingerimaa, Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa piirid 17. sajandil Eestimaa värvid (''Landesfarben'') Eestimaa oli ajalooline piirkond Põhja-Eestis, mida on teatud nii Eestimaa hertsogiriigi kui ka Eestimaa kubermanguna.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa · Näe rohkem »
Eestimaa Kommunistlik Partei
Eestimaa Kommunistlik Partei (lühend EKP) enne ka Eestimaa Kommunistlik (bolševike) Partei (lühend EK(b)P) oli Eesti Vabariigi territooriumil ebaseaduslikult 1920–1940 ning 1940–1990 Eesti NSV-s seaduslikult tegutsenud kommunistlik partei, Eesti NSV ajal 1940–1990 ka ainupartei.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa Kommunistlik Partei · Näe rohkem »
Eestimaa kuberner
Eestimaa kuberner, vahel ka Eestimaa asehaldur (rootsi: Guvernör över Estland, ka: Ståthållare och landshövding över Estland) (vene: Эстляндский губернатор, ka: Эстляндский наместник) oli ametikoht Eestimaal.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa kuberner · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestlased
Rahvarõivais eestlased Eestlaste osakaal Eesti maakondades Eestlaste diasporaa Eduard von Gebhardt, "Eesti talumees", 1867 Eestlased (varasem omanimetus maarahvas) on läänemeresoome rahvus, Eesti põlisrahvas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eestlased · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eetika · Näe rohkem »
Eiki Nestor
Eiki Nestor esinemas Liberalismi Akadeemias (2009)Eiki Nestor (sündinud 5. septembril 1953 Tallinnas) on Eesti poliitik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Eiki Nestor · Näe rohkem »
Emakeelepäev
Emakeelepäev on Eesti riiklik tähtpäev, mida tähistatakse alates 1996.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Emakeelepäev · Näe rohkem »
Endel Laul
Endel Laul (21. aprill 1927 Torma vald – 25. september 2014 Tallinn) oli eesti ajaloolane, hariduse ja kooliajaloo uurija.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Endel Laul · Näe rohkem »
Enno Tamm
Enno Tamm veebruaris 2011 Enno Tamm (sündinud 26. mail 1960) on Eesti ajakirjanik ja poliitik, Eesti Keskerakonna liige.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Enno Tamm · Näe rohkem »
Ernst Öpik
Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda – 10. september 1985 Bangor, Põhja-Iirimaa) oli eesti astronoom, üks Eesti astronoomiakoolkonna rajajaid.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ernst Öpik · Näe rohkem »
Ernst Nurm
Ernst Nurm (akvarell) Ernst Nurm (6. juuli 1896 Undla vald, Virumaa – 25. oktoober 1983 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, leksikoloog ja leksikograaf.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ernst Nurm · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Ferdinand Johann Wiedemann
Ferdinand Johann Wiedemann Ferdinand Johann Wiedemann (30. märts (vana kalendri järgi 18. märts) 1805 Haapsalu – 29. detsember 1887 (vana kalendri järgi 17. detsember) Peterburi) oli keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ferdinand Johann Wiedemann · Näe rohkem »
Filoloog
Filoloog on filoloogia eriala lõpetanud spetsialist, kes on keele ja kirjanduse asjatundja.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Filoloog · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Filosoofia · Näe rohkem »
Friedrich Schmidt
Friedrich Schmidt Carl Friedrich Schmidt (ka Fjodor Schmidt, vene: Фёдор Богданович Шмидт, 15. jaanuar 1832 Kaisma, Liivimaa – 8. november 1908 Peterburi) oli baltisaksa päritolu Venemaa Keisririigi akadeemik, geoloog, paleontoloog, stratigraaf ja botaanik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Friedrich Schmidt · Näe rohkem »
Göttingen
Göttingen (alamsaksa keeles Chöttingen) on ülikoolilinn Saksamaal Alam-Saksimaal.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Göttingen · Näe rohkem »
Göttingeni ülikool
Aula Göttingeni ülikool (ka Göttingeni Georg Augusti ülikool, saksa keeles Georg-August-Universität Göttingen) on ülikool Saksamaal Göttingenis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Göttingeni ülikool · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Geograafia · Näe rohkem »
Geomeetria
Axel Helsted, "Geomeetria" Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Geomeetria · Näe rohkem »
Georg Adelheim
Georg Adelheim (14. oktoober 1884 Tallinn – 20. september 1952 Göttingen) oli Eesti advokaat.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Georg Adelheim · Näe rohkem »
Georg Wilhelm Richmann
Georg Wilhelm Richmanni hukkumine Georg Wilhelm Richmann (vn. Георг Вильгельм Рихман; 11. juuli/22. juuli 1711 Pärnu – 26. juuli/6. august 1753 Peterburi) oli Eestis sündinud, baltisaksa päritolu Vene füüsik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Georg Wilhelm Richmann · Näe rohkem »
Gustav Adolfi Gümnaasium
Gustav Adolfi Gümnaasium Gustav Adolfi Gümnaasium (lühend GAG) on üldhariduskool Tallinnas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium · Näe rohkem »
Gustav Hirsch
Gustav Reinhold Hirsch (vene Густав Иванович Гирш; 23. juuli 1828 Kullamaa Kullamaa kihelkond Läänemaa Eestimaa — 7. märts 1907 Tsarskoje Selo Peterburi kubermang) oli eesti arst (salanõunik), Venemaa keiser Aleksander III ja Nikolai II ihuarst.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav Hirsch · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Hardi Tiidus
Hardi Tiidus 1974. aastalFoto: Jaan Künnap Hardi Tiidus (sünninimi Harde Tiitus; 8. november 1918 Tallinn – 21. märts 1999 Tallinn) oli eesti teleajakirjanik, ajaloolane ja tõlkija.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Hardi Tiidus · Näe rohkem »
Harju maakond
Harju maakond ehk Harjumaa on 1. järgu haldusüksus Põhja-Eestis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Harju maakond · Näe rohkem »
Heebrea keel
Estri raamat, XVIII saj Heebrea keel on semiidi keelte Kaanani rühma kuuluv keel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Heebrea keel · Näe rohkem »
Heiki Vilep
Heiki Vilep (sündinud 27. märtsil 1960 Tartus) on eesti muusik ja kirjanik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Heiki Vilep · Näe rohkem »
Hendrik Agur
Hendrik Agur (sündinud 3. oktoobril 1965 Viljandis) on Eesti haridusjuht.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Hendrik Agur · Näe rohkem »
Herbert Kuurme
Herbert Kuurme (kuni 1937 Kuurberg; 13. juuli 1911 Haljava – 16. aprill 2005) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Herbert Kuurme · Näe rohkem »
Humanitaarharidus
Humanitaarhariduse missiooniks on õpetada inimesi tegutsema humanistlikel eesmärkidel Humanitaarharidus on projektipõhine õpe lastele ja noortele, mis aitab neil tõlgendada olukordi inimlikust seisukohast ja annab neile võimaluse lahendada probleeme ning võtta meetmeid organisatsioonide Punane Rist ja Punane Poolkuu aluspõhimõtteid ja humanistlikke väärtusi silmas pidades.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Humanitaarharidus · Näe rohkem »
Ilmar Öpik
Ilmar Öpik (17. juuni 1917 Tallinn – 29. juuli 2001 Tallinn) oli eesti energeetikateadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1967).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ilmar Öpik · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Inglise keel · Näe rohkem »
Jaan Kangilaski
Jaan Kangilaski Eesti filosoofia aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011 Jaan Kangilaski (sündinud 10. novembril 1970) on eesti filosoof, üks Tartu Analüütilise filosoofia seminari liikmeid.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jaan Kangilaski · Näe rohkem »
Jakob Westholmi Gümnaasium
Koolihoone Kevade tn 8. Vaade kooliõuelt 1913. aastal valminud maja, mida kasutab tänapäeval Tallinna Kunstikool Jakob Westholmi Gümnaasium on üldhariduskool Tallinnas aadressil Kevade tänav 8.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Jakob Westholmi Gümnaasium · Näe rohkem »
Juhan Parts
Juhan Parts (sündinud 27. augustil 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eesti peaminister aastatel 2003–2005.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Juhan Parts · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kalamaja Põhikool
Kalamaja Põhikool asub Tallinnas Vabriku 18 asuvas majas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kalamaja Põhikool · Näe rohkem »
Kantor
Kantor on kiriku eeslaulja, koori juht, mõnel pool ka muusikahariduse andja kiriku juures.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kantor · Näe rohkem »
Karjamaa Põhikool
Karjamaa Põhikool Karjamaa Põhikool on 1964.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Karjamaa Põhikool · Näe rohkem »
Karl Taev
Karl Ottomar Taev (10. aprill 1903 Kuressaare – 25. september 1992 Tartu) oli eesti kirjandusteadlane.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Karl Taev · Näe rohkem »
Kasvatusteadus
Kasvatusteadus ehk pedagoogika on kasvatust ja õpetust uuriv teadus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kasvatusteadus · Näe rohkem »
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Katoliiklus · Näe rohkem »
Keel ja Kirjandus
Keel ja Kirjandus on Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Kirjanike Liidu kord kuus Tallinnas ilmuv ajakiri, mis avaldab keele- ja kirjandusteaduslikke ning folkloristikaartikleid ja kirjanduskriitikat.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Keel ja Kirjandus · Näe rohkem »
Kirjandusteadus
Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kirjandusteadus · Näe rohkem »
Kooli tänav (Tallinn)
Kooli tänav on tänav Tallinnas Kesklinna linnaosashttp://www.eki.ee/knab/tallinn3.htm (vaadatud 28.01.2016) Vanalinna asumis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kooli tänav (Tallinn) · Näe rohkem »
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kreeka keel · Näe rohkem »
Kubermangugümnaasium
Kubermangugümnaasium (ka kubermangukool) oli Vene keisririigi ajal enamasti kubermangulinnas asuv riiklik gümnaasium.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Kubermangugümnaasium · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Lühend · Näe rohkem »
Luutsinapäev
Luutsinapäeva tähistamine Viinis Luutsinapäeva kostüümides koor Harmonica laulab jõulupala "För redeliga män" Luutsinapäev (ka: luutsipäev, luutsnapäev, luutsi) on 13. detsembril, kirikukalendris on see märtrina surnud Püha Lucia mälestuspäev.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Luutsinapäev · Näe rohkem »
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Mai · Näe rohkem »
Matemaatika
Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Matemaatika · Näe rohkem »
Märtsipommitamine
Märtsipommitamine oli Tallinna, Narva, Tartu ja Pärnu pommitamine Nõukogude Liidu lennuväe poolt 1944.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Märtsipommitamine · Näe rohkem »
Mobilisatsioon
Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Mobilisatsioon · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Narva · Näe rohkem »
Nõmme linnaosa
Nõmme linnaosa on halduslik linnaosa Tallinna lõunaosas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõmme linnaosa · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Orel · Näe rohkem »
Paul Ariste
Paul Ariste (kuni 1927. aastani Paul Berg; 21. jaanuar (vkj)/ 3. veebruar 1905 Rääbise, Võtikvere vald, Torma kihelkond, Tartumaa – 2. veebruar 1990 Tallinn) oli eesti keeleteadlane, Eesti Teaduste Akadeemia liige (1954).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Paul Ariste · Näe rohkem »
Põhja Pojad
Kasutatud.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põhja Pojad · Näe rohkem »
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põhjasõda · Näe rohkem »
Põltsamaa
Droonivideo Põltsamaa jõest ja ordulinnusest 2021. aasta oktoobris Põltsamaa on linn Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Põltsamaa jõe ääres.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Põltsamaa · Näe rohkem »
Peterburi ülikool
Peterburi Riiklik Ülikool (vene keeles Санкт-Петербургский государственный университет) on Venemaa üks vanemaid, suuremaid ja olulisemaid ülikoole, mis asub Peterburis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Peterburi ülikool · Näe rohkem »
Philipp Karell
"Keisri ihuarsti dr. Philipp Karelli portree", Johann Köler 1886 Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Karell · Näe rohkem »
Philipp Stramm
Philipp Stramm (21. aprill 1814 Kohila – 20. august 1871 Peterburi) oli eesti rahvavalgustaja.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Stramm · Näe rohkem »
Philipp Willigerod
Philipp Willigerod (ka Philipp Willigerode ja Johann Conrad Philipp Willigerode; 15. juuni 1779 – 1. aprill 1848) oli Eesti pedagoog ja ajaloolane.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Philipp Willigerod · Näe rohkem »
Piret Rips-Laul
Piret Rips-Laul (aastani 1989 Piret Pormeister, aastani 2010 Piret Rips Valgamaalane, 8. oktoober 2011.; sündinud 19. jaanuaril 1965 Valgas) on eesti helilooja.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Piret Rips-Laul · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Preisi kuningriik · Näe rohkem »
Protestantism
Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Protestantism · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rakendusmatemaatika
Rakendusmatemaatika on matemaatika osa, mis tegeleb teistes teadusharudes rakendatavate matemaatiliste mudelite ja nende uurimiseks määratud meetodite loomisega.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rakendusmatemaatika · Näe rohkem »
Rannarootslased
Rannarootslased (harvem ka eestirootslased, rootsi keeles estlandssvenskar) olid Eestis keskajast kuni 1944.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rannarootslased · Näe rohkem »
Reformatsioon Liivimaal
Reformatsioon Liivimaal oli kogu põhjapoolset Euroopat haaranud reformatsiooni üks osa, mis sai alguse 1520. aastatel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Reformatsioon Liivimaal · Näe rohkem »
Reiner Brocmann
thumb Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg – 29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Reiner Brocmann · Näe rohkem »
Rektor
Rektor on ülikooli, varem ka gümnaasiumi juhataja levinud ametinimetus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rektor · Näe rohkem »
Retoorika
Retoorika hõlmab suulise kõne oskusliku ja tõhusa loomise ja edastamise teooriat, tehnikat ja kunsti.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Retoorika · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Sakala tänav
Kaitseministeeriumi hoonekompleks Sakala 1, 3 Sakala 4 Sakala tänav on tänav Tallinna Kesklinnas Tatari ja Südalinna asumis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Sakala tänav · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sakslased
Sakslaste diasporaa Sakslased (endanimetus die Deutschen) on etnos (Volk), mis jagab ühist saksa kultuuri, räägib saksa keelt emakeelena ning on saksa päritolu.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Sakslased · Näe rohkem »
Stereomeetria
Stereomeetria on elementaargeomeetria haru, milles uuritakse kujundeid ruumis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Stereomeetria · Näe rohkem »
Suur-Kloostri tänav
Suur-Kloostri tänav. Vasakut kätt Gustav Adolfi Gümnaasiumi spordihoone Suur-Kloostri tänav on tänav Tallinna vanalinnas Vanalinna asumis.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Suur-Kloostri tänav · Näe rohkem »
Suurbritannia
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Suurbritannia · Näe rohkem »
Taavi Aas
Taavi Aas (sündinud 10. jaanuaril 1966 Tallinnas) on Eesti poliitik, 2023.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Taavi Aas · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinn · Näe rohkem »
Tallinna Aleksandri Gümnaasium
Tallinna Aleksandri Gümnaasium oli aastatel 1872–1917 Tallinnas tegutsenud haridusasutus.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Aleksandri Gümnaasium · Näe rohkem »
Tallinna bastionid
Vaade Skoone bastionile ja Toompeale 19. sajandi lõpukümnendil taastatud Väikese Rannavärava bastion Tallinna bastionid on Tallinna muldkindlustusvööndisse kuulunud bastionid.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna bastionid · Näe rohkem »
Tallinna gümnaasiumi trükikoda
Tallinna gümnaasiumi trükikoda (hiljem Tallinna linna ja gümnaasiumi trükikoda) oli Tallinna Gümnaasiumi juures tegutsenud trükikoda.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna gümnaasiumi trükikoda · Näe rohkem »
Tallinna Issanda Muutmise peakirik
Tallinna Issanda Muutmise peakirik (vene keeles Церковь Преображения Господня) on sakraalhoone Tallinnas, aadressil Suur-Kloostri tänav 14.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Issanda Muutmise peakirik · Näe rohkem »
Tallinna Kaarli kirik
Kaarli kirik on uusromaani stiilis kirik Tallinna kesklinnas Kaarlimäel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kaarli kirik · Näe rohkem »
Tallinna Kreiskool
Tallinna Kreiskool (saksa keeles Revalsche deutsche Kreisschule) oli Venemaa keisririigi Eestimaa kubermangulinnas Tallinnas 1805–1875 tegutsenud saksa õppekeelega kreiskool.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kreiskool · Näe rohkem »
Tallinna Kunstigümnaasium
Tallinna Kunstigümnaasium (varem Tallinna 24. Keskkool, Kopli Kunstikeskkool; nimetatud ka Kopli kool, Kopli kunstikool) on gümnaasium Tallinnas Põhja-Tallinna linnaosas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Kunstigümnaasium · Näe rohkem »
Tallinna linnavolikogu
Tallinna linnavolikogu on Tallinna linna omavalitsusorgan (volikogu).
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna linnavolikogu · Näe rohkem »
Tallinna Niguliste kirik
Tallinna Niguliste kirik on basilikaalne gooti kirik Tallinnas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Niguliste kirik · Näe rohkem »
Tallinna Niguliste kogudus
Tallinna Niguliste kogudus tegutses Tallinna Niguliste kirikus ja oli traditsiooniliselt saksakeelne.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Niguliste kogudus · Näe rohkem »
Tallinna Püha Miikaeli klooster
Gustaf Adolfi Gümnaasium Tallinna Püha Miikaeli klooster (ka: Mihkli klooster) oli tsistertslaste nunnaklooster Tallinnas aastatel 1249–1629.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Püha Miikaeli klooster · Näe rohkem »
Tallinna raad
Tallinna raad (Hochedle Rath der Stadt Reval) ehk Tallinna magistraat oli Tallinna linna ajalooline seisuslik valitsus- ja kohtukolleegium keskajast kuni 2.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna raad · Näe rohkem »
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »
Tallinna toomkirik
Tallinna toomkiriku torn barokse kiivriga Toomkirik (2005) Toomkiriku kesklööv Toomkiriku torni muna ja tuulelipp Tallinna toomkirik on kirik Tallinnas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna toomkirik · Näe rohkem »
Tallinna vallutamine (1941)
Tallinna lahing oli Teises maailmasõjas Nõukogude-Saksa sõja algusperioodil 19. augustist kuni 29. augustini 1941 toimunud lahing (operatsioon), mille tulemusena Wehrmacht vallutas Tallinna.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna vallutamine (1941) · Näe rohkem »
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium (TVTG) on 17-aastastele ja vanematele mõeldud kool haridustee jätkamiseks ning põhi- või keskhariduse omandamiseks.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli ajalugu
Tartu Ülikooli ajalugu sai alguse 1632.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu Ülikooli ajalugu · Näe rohkem »
Tartu maantee
Tartu maantee Tallinna bussijaama lähedal Tartu maantee on kohalik tee (tänav) Tallinnas.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tartu maantee · Näe rohkem »
Tõnis Lukas
Tõnis Lukas 2021. aasta Arvamusfestivalil Tõnis Lukas (sündinud 5. juunil 1962 Tallinnas) on Eesti ajaloolane ja poliitik, XV Riigikogu liige.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tõnis Lukas · Näe rohkem »
Thomas Johann Seebeck
Thomas Johann Seebeck Thomas Johann Seebecki monument Tallinna Tehnikaülikooli kampuses Thomas Johann Seebeck (29. märts (vkj)/9. aprill 1770 Tallinn – 10. detsember 1831 Berliin) oli baltisaksa füüsik, kes uuris termoelektrilisi nähtusi, magnetismi ja optikat.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Thomas Johann Seebeck · Näe rohkem »
Trigonomeetria
Trigonomeetria on kolmnurga külgede ja nurkade seoseid käsitlev matemaatika osa.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Trigonomeetria · Näe rohkem »
Tsistertslaste ordu
Tsistertslaste rõivastuses mungad Tsistertslaste vapp Legenda Aurea" Tsistertslaste ordu (ladina keeles Sacer Ordo Cisterciensis; lühend OCist) on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Tsistertslaste ordu · Näe rohkem »
Usuõpetus
Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Usuõpetus · Näe rohkem »
Uusikaupunki rahu
Uusikaupunki rahu (rootsipäraselt Nystadi rahu, vene keeles Ништадтский мирный договор) sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 10. septembril (30. august vkj) 1721 Uusikaupunki linnas Edela-Soomes.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Uusikaupunki rahu · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Väikese Rannavärava bastion
Väikese Rannavärava bastion Väikese Rannavärava bastion (saksa keeles Schmales Küstentor) oli 1647.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Väikese Rannavärava bastion · Näe rohkem »
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Veebruar · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene keel · Näe rohkem »
Vene-Rootsi sõda (1656–1658)
Vene-Rootsi sõda (1656–1658) oli osa aastatel 1656–1661 Moskva tsaaririigi ja Rootsi kuningriigi vahel toimunud sõjategevusest ülemvõimu pärast Liivimaal, osa Teisest Põhjasõjast.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Vene-Rootsi sõda (1656–1658) · Näe rohkem »
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Venelased · Näe rohkem »
Viktor Päts
Viktor Päts (18. aprill 1906 Pärnu – 4. märts 1952 Butõrka vangla, Moskva) oli Eesti poliitik, jurist.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Viktor Päts · Näe rohkem »
Voldemar Vaga
Voldemar Vaga (29. juuni 1899 Tallinn – 22. veebruar 1999 Tartu) oli eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane, pedagoog.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Voldemar Vaga · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja Wehrmacht · Näe rohkem »
1. september
1.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1. september · Näe rohkem »
11. märts
11.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 11. märts · Näe rohkem »
1219
1219.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1219 · Näe rohkem »
1249
1249.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1249 · Näe rohkem »
13. detsember
13.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 13. detsember · Näe rohkem »
13. jaanuar
13.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 13. jaanuar · Näe rohkem »
14. märts
14.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 14. märts · Näe rohkem »
1543
1543.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1543 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1599 · Näe rohkem »
16. veebruar
16.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 16. veebruar · Näe rohkem »
1617
1617.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1617 · Näe rohkem »
1626
1626.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1626 · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1629 · Näe rohkem »
1630
1630.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1630 · Näe rohkem »
1631
1631.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1631 · Näe rohkem »
1632
1632.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1632 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1633 · Näe rohkem »
1646
1646.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1646 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1647 · Näe rohkem »
1653
1653.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1653 · Näe rohkem »
1654
1654.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1654 · Näe rohkem »
1656
1656.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1656 · Näe rohkem »
1665
1665.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1665 · Näe rohkem »
1674
1674.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1674 · Näe rohkem »
1680
1680.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1680 · Näe rohkem »
1683
1683.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1683 · Näe rohkem »
1710
1710.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1710 · Näe rohkem »
1716
1716.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1716 · Näe rohkem »
1718
1718.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1718 · Näe rohkem »
1734
1734.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1734 · Näe rohkem »
1740
1740.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1740 · Näe rohkem »
1742
1742.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1742 · Näe rohkem »
1745
1745.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1745 · Näe rohkem »
1805
1805.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1805 · Näe rohkem »
1807
1807.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1807 · Näe rohkem »
1820
1820.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1820 · Näe rohkem »
1849
1849.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1849 · Näe rohkem »
1861
1861.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1861 · Näe rohkem »
1890
1890.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1890 · Näe rohkem »
19. august
19.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 19. august · Näe rohkem »
1905
1905.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1905 · Näe rohkem »
1910
1910.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1910 · Näe rohkem »
1911
1911.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1911 · Näe rohkem »
1912
1912.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1912 · Näe rohkem »
1913
1913.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1913 · Näe rohkem »
1917
1917.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1917 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1918 · Näe rohkem »
1919
1919.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1919 · Näe rohkem »
1920. aastad
1920.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1920. aastad · Näe rohkem »
1922
1922.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1922 · Näe rohkem »
1923
1923.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1923 · Näe rohkem »
1930
1930.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1930 · Näe rohkem »
1931
1931.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1931 · Näe rohkem »
1932
1932.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1932 · Näe rohkem »
1937
1937.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1937 · Näe rohkem »
1940
1940.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1940 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1941 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1942 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1944 · Näe rohkem »
1945
1945.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1945 · Näe rohkem »
1946
1946.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1946 · Näe rohkem »
1950
1950.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1950 · Näe rohkem »
1966
1966.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1966 · Näe rohkem »
1967
1967.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1967 · Näe rohkem »
1975
1975.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1975 · Näe rohkem »
1981
1981.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1981 · Näe rohkem »
1982
1982.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1982 · Näe rohkem »
1990
1990.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1990 · Näe rohkem »
1991
1991.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1991 · Näe rohkem »
1992
1992.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1992 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1996 · Näe rohkem »
1998
1998.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1998 · Näe rohkem »
1999
1999.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 1999 · Näe rohkem »
20. veebruar
20.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 20. veebruar · Näe rohkem »
2005
2005.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2005 · Näe rohkem »
2007
2007.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2007 · Näe rohkem »
2014
2014.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 2014 · Näe rohkem »
23. oktoober
23.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 23. oktoober · Näe rohkem »
23. veebruar
23.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 23. veebruar · Näe rohkem »
24. veebruar
24.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 24. veebruar · Näe rohkem »
25. märts
25.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 25. märts · Näe rohkem »
25. veebruar
25.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 25. veebruar · Näe rohkem »
26. jaanuar
26.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 26. jaanuar · Näe rohkem »
28. august
28.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 28. august · Näe rohkem »
28. detsember
28.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 28. detsember · Näe rohkem »
6. juuni
6.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. juuni · Näe rohkem »
6. november
6.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. november · Näe rohkem »
6. veebruar
6.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 6. veebruar · Näe rohkem »
7. juuni
7.
Uus!!: Gustav Adolfi Gümnaasium ja 7. juuni · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
G. Adolfi Gümnaasium, G.Adolfi Gümnaasium, GAG, Gustav Adolfi Progümnaasium, Gustav Adolfi gümnaasium, Keiserlik Nikolai I Gümnaasium, Nikolai Gümnaasium, Nikolai I Gümnaasium, Rootsi Kuninglik Gümnaasium, Tallinna 1. Keskkool, Tallinna 1. keskkool, Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Gustav Adolfi gümnaasium, Tallinna Gümnaasium, Tallinna I Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna I Keskkool, Tallinna Keiser Nikolai I Gümnaasium, Tallinna Kubermangu Gümnaasium, Tallinna Kubermangugümnaasium, Tallinna Kuninglik Gümnaasium, Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Linna I Gustav Adolfi Gümnaasium, Tallinna Linna Keiserlik Gümnaasium, Tallinna Linna Nikolai Gümnaasium, Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasium, Tallinna Linna Poeglaste Humanitaargümnaasium, Tallinna Nikolai Gümnaasium, Tallinna Nikolai I Gümnaasium, Tallinna Poeglaste Gümnaasium, Tallinna gümnaasium, Tallinna keiser Nikolai I Gümnaasium, Tallinna keiser Nikolai I gümnaasium, Tallinna kubermangugümnaasium, Tallinna poeglaste humanitaargümnaasium, Töörahva Valitsuse Tallinna Poeglaste Gümnaasium.
