82 suhted: Aastaajad, Angerjas, Defitsiit, Energiaressurss, Füsioloogia, Fotosüntees, Glütserool, Hallvares, Hapnik, Harakas, Homöotermia, Hunt, Imetajad, Inimene, Jänes, Juur, Kahepaiksed, Kalad, Käsitiivalised, Külmumine, Kõduhorisont, Kõrb, Kehatemperatuur, Kevad, Kiililised, Kisklus, Kliimavööde, Kodutuvi, Koduvarblane, Lõuna, Leevike, Lendamine, Liblikalised, Linn, Linnud, Loomad, Luts, Maolised, Merihärg, Metabolism, Mets, Muld, Muna, Ninasarvikpõrnikas, Oportunism, Orav, Organism, Paigalind, Parasvööde, Päriskonnalised, ..., Põhja-Ameerika, Poikilotermia, Pruunkaru, Putukad, Puu, Rasvatihane, Rasvkude, Rändlinnud, Ränne (zooloogia), Röövloom, Risoom, Rohttaimed, Roomajad, Saakloom, Süda, Seeme, Sigimine, Siil, Sisalikulised, Suitsupääsuke, Suurtiivalised, Suvi, Taimed, Taliuinak, Talv, Talveuni, Uni, Valmik, Vastne, Veekogu, Veetaimed, Vesi. Laienda indeks (32 rohkem) »
Aastaajad
Aastaaeg on igal aastal korduv, looduslikult erineva ilmega aasta osa.
Uus!!: Talvitumine ja Aastaajad · Näe rohkem »
Angerjas
Äsja püütud angerjas, kellel on teine kala suus Euroopa angerjas (ka harilik angerjas) (Anguilla anguilla) on angerlaste sugukonda angerja perekonda kuuluv kala.
Uus!!: Talvitumine ja Angerjas · Näe rohkem »
Defitsiit
Majanduses on defitsiit ehk liigne nõudlus olukord, kus nõudlus toote või teenuse järele ületab pakkumise turul.
Uus!!: Talvitumine ja Defitsiit · Näe rohkem »
Energiaressurss
Energiaressurss ehk energiaallikas on ressurss, mida saab kasutada elektri-, soojus- ja muud liiki energia saamiseks.
Uus!!: Talvitumine ja Energiaressurss · Näe rohkem »
Füsioloogia
Füsioloogia on bioloogias ja meditsiinis õpetus organismi ja selle elundite talitlusest ja funktsioonidest.
Uus!!: Talvitumine ja Füsioloogia · Näe rohkem »
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Uus!!: Talvitumine ja Fotosüntees · Näe rohkem »
Glütserool
Glütserool (ehk glütseriin) on lihtne värvitu, lõhnatu ja viskoosne polüoolne ühend, mida kasutatakse laialdaselt farmaatsiatööstuses.
Uus!!: Talvitumine ja Glütserool · Näe rohkem »
Hallvares
Hallvares (Corvus cornix) on värvuliste seltsi vareslaste sugukonda kuuluv liik linde.
Uus!!: Talvitumine ja Hallvares · Näe rohkem »
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Uus!!: Talvitumine ja Hapnik · Näe rohkem »
Harakas
Harakas (Pica pica) on linnuliik vareslaste sugukonnast haraka perekonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Harakas · Näe rohkem »
Homöotermia
Homöotermia ehk püsisoojasus (varasemas eesti keeles ka soojaveresus) on teatud selgroogsete (lindude ja enamiku imetajate) võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.
Uus!!: Talvitumine ja Homöotermia · Näe rohkem »
Hunt
Hallhunt ehk hunt ehk susi (Canis lupus) on põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Talvitumine ja Hunt · Näe rohkem »
Imetajad
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Imetajad · Näe rohkem »
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Uus!!: Talvitumine ja Inimene · Näe rohkem »
Jänes
Jänes ühes Vooremaa külas. 2017. a suvi. Jänes (Lepus) on jäneseliste seltsi jäneslaste sugukonda kuuluv perekond.
Uus!!: Talvitumine ja Jänes · Näe rohkem »
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Uus!!: Talvitumine ja Juur · Näe rohkem »
Kahepaiksed
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Kahepaiksed · Näe rohkem »
Kalad
Ameerika Ühendriikides Videos on näha kala embrüo ja selle südame tegevust Indoneesias Kalad on vees elavate kõigusoojaste keelikloomade üldnimetus.
Uus!!: Talvitumine ja Kalad · Näe rohkem »
Käsitiivalised
Epp. Vastsündinud nahkhiir ''Pipistrellus pipistrellus'' Käsitiivalised (Chiroptera) on lendavate imetajate selts.
Uus!!: Talvitumine ja Käsitiivalised · Näe rohkem »
Külmumine
Veepiisa külmumine temperatuuril -180 °C. Maxim Bilovitskiy video Külmumine ehk jäätumine on vee ja vesilahuste üleminek vedelast olekust tahkesse olekusse.
Uus!!: Talvitumine ja Külmumine · Näe rohkem »
Kõduhorisont
Kõduhorisont ehk O-horisont ehk A0-horisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.
Uus!!: Talvitumine ja Kõduhorisont · Näe rohkem »
Kõrb
Gobi kõrb Atacama kõrb Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 200 mm.
Uus!!: Talvitumine ja Kõrb · Näe rohkem »
Kehatemperatuur
Kehatemperatuur ehk kehasoojus (inglise body temperature) on kontseptsioon mille kohaselt on elusorganismidel võime kontrollida nii keha soojuskadu kui ka soojusteket, ka füsioloogiline näitaja.
Uus!!: Talvitumine ja Kehatemperatuur · Näe rohkem »
Kevad
Õitsev kirsipuu kevadel Kevadlillede õisi Penijõe matkarada kevadel Kevad on jahe aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Talvitumine ja Kevad · Näe rohkem »
Kiililised
Kiililise pea Harilik sinikiil ''Orthetrum cancellatum'' Sadulliidrik ''Coenagrion puella'' Kiililised ehk odonaadid (Odonata) on putukate klassi kuuluv selts.
Uus!!: Talvitumine ja Kiililised · Näe rohkem »
Kisklus
Kisklus ehk röövlus ehk episitism ehk predatsioon on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe.
Uus!!: Talvitumine ja Kisklus · Näe rohkem »
Kliimavööde
Kliimavöötmed on kliima liigituse suurimad üksused.
Uus!!: Talvitumine ja Kliimavööde · Näe rohkem »
Kodutuvi
Kodutuvi (Columba livia var. domestica) on kaljutuvi alamliik tuvilaste sugukonnast tuvi perekonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Kodutuvi · Näe rohkem »
Koduvarblane
Koduvarblane (Passer domesticus) on linnuliik värvuliste seltsist varblaslaste sugukonnast varblase perekonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Koduvarblane · Näe rohkem »
Lõuna
thumb Lõuna (S) on põhi-ilmakaar, mille asimuut on 180 kraadi.
Uus!!: Talvitumine ja Lõuna · Näe rohkem »
Leevike
Leevike (Pyrrhula pyrrhula) on linnuliik vintlaste sugukonnast leevikese perekonnas.
Uus!!: Talvitumine ja Leevike · Näe rohkem »
Lendamine
Enamik linde on lennuvõimelised. Pildil isane koolibri ''Eupherusa eximia'' Muskeljõuallikaga lennuk lennus Lendamine ehk lend on keha liikumine õhus, mõnes teises gaasilises keskkonnas või atmosfäärita ruumis; bioloogias kulgemise viis, mis toimub õhukeskkonnas.
Uus!!: Talvitumine ja Lendamine · Näe rohkem »
Liblikalised
Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Uus!!: Talvitumine ja Liblikalised · Näe rohkem »
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Uus!!: Talvitumine ja Linn · Näe rohkem »
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Uus!!: Talvitumine ja Linnud · Näe rohkem »
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Uus!!: Talvitumine ja Loomad · Näe rohkem »
Luts
Luts (Lota lota) on lutslaste (Lotidae) sugukonda (traditsiooniliselt käsitletud tursaliste (Gadiformes) sugukonnas) kuuluv röövkala.
Uus!!: Talvitumine ja Luts · Näe rohkem »
Maolised
Maolised ehk maod (Serpentes ehk Ophidia) on roomajate klassi soomuseliste seltsi kuuluv alamselts.
Uus!!: Talvitumine ja Maolised · Näe rohkem »
Merihärg
Merihärg (Myoxocephalus quadricornis) on võldaslaste sugukonda kuuluv kalaliik.
Uus!!: Talvitumine ja Merihärg · Näe rohkem »
Metabolism
Metabolism (kreeka keeles μεταβολή metabolē 'muutus') ehk aine- ja energiavahetus tähendab organismis aset leidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse.
Uus!!: Talvitumine ja Metabolism · Näe rohkem »
Mets
Pillapalu kuusemets Sierra Nevada mäestikus Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).
Uus!!: Talvitumine ja Mets · Näe rohkem »
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Uus!!: Talvitumine ja Muld · Näe rohkem »
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15. kutiikula Muna (ladina keeles ovum) on üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed).
Uus!!: Talvitumine ja Muna · Näe rohkem »
Ninasarvikpõrnikas
Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis) on põrniklaste sugukonda sarvikpõrniklaste alamsugukonda kuuluv putukas.
Uus!!: Talvitumine ja Ninasarvikpõrnikas · Näe rohkem »
Oportunism
Oportunism on omakasupüüdlik käitumine, mis tähendab teadlikku käitumist enese kasuks ja avanevate võimaluste ärakasutamist, hoolimata põhimõtetest või laiematest huvidest.
Uus!!: Talvitumine ja Oportunism · Näe rohkem »
Orav
Orav ehk harilik orav ehk punaorav (Sciurus vulgaris) on oravlaste sugukonda kuuluv näriline.
Uus!!: Talvitumine ja Orav · Näe rohkem »
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Uus!!: Talvitumine ja Organism · Näe rohkem »
Paigalind
Paigalind (vanemas kirjanduses ka aastalind) on lind, kes mingil maa-alal (nt Eesti alal) esineb aasta läbiE.
Uus!!: Talvitumine ja Paigalind · Näe rohkem »
Parasvööde
Parasvööde Parasvööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass.
Uus!!: Talvitumine ja Parasvööde · Näe rohkem »
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Uus!!: Talvitumine ja Päriskonnalised · Näe rohkem »
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Uus!!: Talvitumine ja Põhja-Ameerika · Näe rohkem »
Poikilotermia
Poikilotermia ehk allotermia ehk kõigusoojasus (varasemas eesti keeles ka külmaveresus) on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna temperatuurist, ehk organismide termoregulatsiooni puudumine.
Uus!!: Talvitumine ja Poikilotermia · Näe rohkem »
Pruunkaru
Pruunkaru (ladina keeles Ursus arctos; käibekeeles ka lihtsalt karu) on karulaste sugukonda karu perekonda kuuluv loomaliik.
Uus!!: Talvitumine ja Pruunkaru · Näe rohkem »
Putukad
Putukad (Insecta, ka Hexapoda) on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Putukad · Näe rohkem »
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Uus!!: Talvitumine ja Puu · Näe rohkem »
Rasvatihane
Rasvatihane toitumas Rasvatihane (Parus major) on linnuliik tihaslaste sugukonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Rasvatihane · Näe rohkem »
Rasvkude
Valge rasvkoe mikroskoopiline jäädvustus Rasvkude ehk adipooskude on eriomadustega sidekoe liik, mille põhiliseks rakutüübiks on rasvarakud.
Uus!!: Talvitumine ja Rasvkude · Näe rohkem »
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Uus!!: Talvitumine ja Rändlinnud · Näe rohkem »
Ränne (zooloogia)
Gnuud rändel Ränne ehk migratsioon on loomadel esinev regulaarne suunatud elukohavahetus pika vahemaa taha.
Uus!!: Talvitumine ja Ränne (zooloogia) · Näe rohkem »
Röövloom
Kiskja ehk röövloom ehk predaator on kiskeluviisiga loom, kes peab jahti saakloomadele.
Uus!!: Talvitumine ja Röövloom · Näe rohkem »
Risoom
Kollase võhumõõga risoom Risoom on taimede harunev või harunemata, horisontaalse, vertikaalse või tõusva suunaga, mitmeaastane, maa-alune võsu.
Uus!!: Talvitumine ja Risoom · Näe rohkem »
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Uus!!: Talvitumine ja Rohttaimed · Näe rohkem »
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Uus!!: Talvitumine ja Roomajad · Näe rohkem »
Saakloom
Saakloom on loom, kellele röövloom (teise liiki kuuluv) jahti peab ja kelle saagiks ta langeb.
Uus!!: Talvitumine ja Saakloom · Näe rohkem »
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Uus!!: Talvitumine ja Süda · Näe rohkem »
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Uus!!: Talvitumine ja Seeme · Näe rohkem »
Sigimine
Sigimine ehk tokogoonia on eluprotsess, mille käigus toimub organismide enesetootmine (paljunemine).
Uus!!: Talvitumine ja Sigimine · Näe rohkem »
Siil
Siil ehk harilik siil (Erinaceus europaeus) on lühikõrvaline putuktoiduline siillaste sugukonnast, üks kahest Eestis elavast siililiigist.
Uus!!: Talvitumine ja Siil · Näe rohkem »
Sisalikulised
Video arusisalikust (Zootoca vivipara) Kõrvemaal 2020. aasta kevadel Sisalikud (Sauria) on laialt levinud roomajate rühm, kuhu kuulub üle 5700 liigi.
Uus!!: Talvitumine ja Sisalikulised · Näe rohkem »
Suitsupääsuke
Suitsupääsuke Suitsupääsuke (Hirundo rustica) on pääsulaste sugukonda kuuluv väike rändlind.
Uus!!: Talvitumine ja Suitsupääsuke · Näe rohkem »
Suurtiivalised
''Corydalus cornutus'' Suurtiivalised (Megaloptera) on selts täismoondega putukaid.
Uus!!: Talvitumine ja Suurtiivalised · Näe rohkem »
Suvi
Aasovi mere rand Suvi on kõige soojem aastaaeg, mis tuleb pärast kevadet ning enne sügist ning mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Talvitumine ja Suvi · Näe rohkem »
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Uus!!: Talvitumine ja Taimed · Näe rohkem »
Taliuinak
Taliuinak on homöotermsete (püsisoojaste) loomade eriline puhkeseisund ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks.
Uus!!: Talvitumine ja Taliuinak · Näe rohkem »
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Uus!!: Talvitumine ja Talv · Näe rohkem »
Talveuni
Ka siilid magavad talveund Talveuni ehk hibernatsioon on hrl selgroogsete loomade eriline puhkeseisund (tardumusseisund), mida iseloomustab normaalsest madalam kehatemperatuur ja ainevahetuskiirus ning aeglasem hingamine.
Uus!!: Talvitumine ja Talveuni · Näe rohkem »
Uni
Uni on inimese põhivajadus Magav kobras Osmussaarel Uni on regulaarselt esinev muutus teadvuses, milles väheneb kontakt ümbritsevaga.
Uus!!: Talvitumine ja Uni · Näe rohkem »
Valmik
Kiirluup video tsikaadi valmikust Valmik ehk imaago ehk imago on moonde läbi teinud täiskasvanud putukas või ämblikulaadne.
Uus!!: Talvitumine ja Valmik · Näe rohkem »
Vastne
surulase ''Proserpinus proserpina'' röövik Vastne ehk larv (ladina larva) on moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust.
Uus!!: Talvitumine ja Vastne · Näe rohkem »
Veekogu
Veekogu Veekogu on maapinnanõos või maa sees olev looduslik või tehislik veekogum.
Uus!!: Talvitumine ja Veekogu · Näe rohkem »
Veetaimed
Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas.
Uus!!: Talvitumine ja Veetaimed · Näe rohkem »
Vesi
Vesi ehk divesinikmonooksiid ehk divesinikoksiid (indeksit üks tavaliselt ei nimetata) ehk üldisemalt vesinikoksiid ehk oksidaan on keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O.
Uus!!: Talvitumine ja Vesi · Näe rohkem »