Kiiremini kui brauser!
35 suhted: Ambla kihelkond, Eestimaa rüütelkond, Fock, Frontoon, Gustav II Adolf, Härrastemaja, Järvamaa, Kaitseressursside Amet, Karjamõis, Karkuse mõis, Klassitsism, Lääne-Viru maakond, Maanõunik, Nõukogude armee, Nõukogude väeosad Eestis, Ooberst, Põhjasõda Eesti alal, Portikus, Puiestee, Punaarmee, Rootsi aeg, Rootsi kuningas, Sagadi mõis, Saksa keel, Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sangaste mõis, Suur reduktsioon, Tapa vald, Tiesenhausen, Virumaa Teataja, 1. Soomusrongi Rügement, 14. august, 1629, 1828, 1891.
Ambla kihelkond
Ambla kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Ampel, lühend Amb) oli ajalooline haldusüksus Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Tapa mõis ja Ambla kihelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Tapa mõis ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Fock
Fock oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa.
Uus!!: Tapa mõis ja Fock · Näe rohkem »
Frontoon
Ohtu mõisa peahoone fassaadi ilmestavad liseenid ja keskosa kohal paikneb frontoon Mustpeade maja renessanssfassaadil on vanimad frontoonid Eesti arhitektuuris Kiltsi mõisa härrastemaja klassitsistlik frontoon Frontoon (prantsuse fronton, ladina frons, frontis, 'laup, seina esiosa') on eeskätt dekoratiivne madal viil, mis sageli on kujundatud tugeva äärekarniisiga.
Uus!!: Tapa mõis ja Frontoon · Näe rohkem »
Gustav II Adolf
Gustav II Adolfi sarkofaag Riddarholmeni kirikus. Gustav II Adolf (19. detsember (Juliuse kalendri järgi 9. detsember) 1594 – 16. november (6. november) 1632) oli Rootsi kuningas 1611–1632.
Uus!!: Tapa mõis ja Gustav II Adolf · Näe rohkem »
Härrastemaja
Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.
Uus!!: Tapa mõis ja Härrastemaja · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Tapa mõis ja Järvamaa · Näe rohkem »
Kaitseressursside Amet
Kaitseressursside Amet (lühendatult KRA) on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Eesti riigikaitse valdkonnas.
Uus!!: Tapa mõis ja Kaitseressursside Amet · Näe rohkem »
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Uus!!: Tapa mõis ja Karjamõis · Näe rohkem »
Karkuse mõis
Karkuse mõis (saksa keeles Karkus) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Tapa mõis ja Karkuse mõis · Näe rohkem »
Klassitsism
Klassitsism on 18.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ning avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.
Uus!!: Tapa mõis ja Klassitsism · Näe rohkem »
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Uus!!: Tapa mõis ja Lääne-Viru maakond · Näe rohkem »
Maanõunik
Maanõunik (saksa keeles Landrat) oli.
Uus!!: Tapa mõis ja Maanõunik · Näe rohkem »
Nõukogude armee
Nõukogude armee (vene keeles Советская армия Sovetskaja armija) oli NSV Liidu relvajõudude põhiformeeringu nimetus 25. veebruarist 1946 kuni NSV Liidu lõpuni 1991.
Uus!!: Tapa mõis ja Nõukogude armee · Näe rohkem »
Nõukogude väeosad Eestis
Siin on ülevaade Eesti NSV / Eesti territooriumil aastatel 1944–1994 paiknenud NSV Liidu relvajõudude (mille hulka kuulusid Nõukogude armee, NSV Liidu merevägi, NSV Liidu Piirivalve ja NSV Liidu Siseministeeriumi siseväed) väeosade ja nende asukohtade kohta. Nõukogude Eestis oli ligi 800 paigas 1565 sõjaväeobjekti kogupindalaga 87 147 hektarit, mis moodustas ligikaudu 1,9% kogu Eesti territooriumist.
Uus!!: Tapa mõis ja Nõukogude väeosad Eestis · Näe rohkem »
Ooberst
Saksamaa oobersti õlak Ooberst (saksa keeles Oberst, taani ja norra keeles oberst, rootsi keeles överste, soome keeles eversti, islandi keeles ofursti) on kolonelile vastav sõjaväeline auaste, mis on kasutusel olnud saksakeelsetes riikides ning Rootsis, Taanis, Norras, Soomes ja Islandil.
Uus!!: Tapa mõis ja Ooberst · Näe rohkem »
Põhjasõda Eesti alal
Põhjasõda Eesti alal toimus aastatel 1700–1710 ning oli osa Läänemerel ülemvõimu pärast peetud Põhjasõjast (1700–1721), milles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa kuurvürstiriik, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisi kuningriik ja Hannoveri kuurvürstiriik.
Uus!!: Tapa mõis ja Põhjasõda Eesti alal · Näe rohkem »
Portikus
Tartu Ülikooli peahoonel on silmapaistev portikus Portikus on hoone peasissekäigu ees paiknev sammaste ja frontooniga hooneosa.
Uus!!: Tapa mõis ja Portikus · Näe rohkem »
Puiestee
Puiestee Pariisi peatänaval (Champs-Élysées) Puiestee ehk allee on puudega palistatud tee (ka teed ääristav puuderida).
Uus!!: Tapa mõis ja Puiestee · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Tapa mõis ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rootsi aeg
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsi suurvõimu ajastul Rootsi kuningriigile.
Uus!!: Tapa mõis ja Rootsi aeg · Näe rohkem »
Rootsi kuningas
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf Rootsi kuningas on Rootsi riigipea.
Uus!!: Tapa mõis ja Rootsi kuningas · Näe rohkem »
Sagadi mõis
Sagadi mõisa peahoone eestvaade Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Tapa mõis ja Sagadi mõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Tapa mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Tapa mõis ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Sangaste mõis
Peahoone Peahoone Peahoone Sangaste mõis (saksa keeles Schloß Sagnitz, vene keeles Шлосс-Загниц) oli rüütlimõis Sangaste kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Tapa mõis ja Sangaste mõis · Näe rohkem »
Suur reduktsioon
Rootsi impeerium. Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil Suur reduktsioon ehk mõisate riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmise protsess Eestis ja Liivimaal, mis toimus 17.
Uus!!: Tapa mõis ja Suur reduktsioon · Näe rohkem »
Tapa vald
Tapa vald on kohaliku omavalitsuse üksus Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Tapa mõis ja Tapa vald · Näe rohkem »
Tiesenhausen
Tiesenhausen (ka Tisenhusen, poola k. Tyzenhauz, läti k. Tīzenhauzeni) on baltisaksa aadlisuguvõsa, mille esivanemaks on esimest korda 1210 (sõjakäik Sakalasse) ja 1224.
Uus!!: Tapa mõis ja Tiesenhausen · Näe rohkem »
Virumaa Teataja
Virumaa Teataja on Eesti kohalik ajaleht, mis ilmub Virumaal.
Uus!!: Tapa mõis ja Virumaa Teataja · Näe rohkem »
1. Soomusrongi Rügement
1.
Uus!!: Tapa mõis ja 1. Soomusrongi Rügement · Näe rohkem »
14. august
14.
Uus!!: Tapa mõis ja 14. august · Näe rohkem »
1629
1629.
Uus!!: Tapa mõis ja 1629 · Näe rohkem »
1828
1828.
Uus!!: Tapa mõis ja 1828 · Näe rohkem »
1891
1891.
Uus!!: Tapa mõis ja 1891 · Näe rohkem »
