Sisukord
22 suhted: Diameeter, Difuusne udukogu, Energia, Galaktika, Heledus, Hubble'i kosmoseteleskoop, Ionisatsioon, Kiirgus, Kinnistäht, Kohalik Galaktikarühm, Kuldkala (tähtkuju), Mass, New General Catalogue, Nicolas-Louis de Lacaille, Päike, Suur Magalhãesi Pilv, Tähesuurus, Tähtkuju, Udukogu, Valgusaasta, Vesinik, 1751.
Diameeter
Diameetriks ehk läbimõõduks nimetatakse niisugust sirglõiku, mis ühendab kaht ringjoone (või kera pinna) punkti ja läbib ringi (või kera) keskpunkti, samuti sellise sirglõigu pikkust.
Vaata Taranteludu ja Diameeter
Difuusne udukogu
Difuusne udukogu ehk hajus udu ehk hele udu on udukogu, mis kiirgab valgust (emissioonudu) või peegeldab valgust (peegeldav udu).
Vaata Taranteludu ja Difuusne udukogu
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Taranteludu ja Energia
Galaktika
Berenike Juuste tähtkujus asuv tüüpiline spiraalgalaktika, mille läbimõõt on umbes 55 000 valgusaastat ning mis asub Maast 60 miljoni valgusaasta kaugusel Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem.
Vaata Taranteludu ja Galaktika
Heledus
Heleduse definitsiooni selgituseks Heledus (ingl k luminance) on valgussuurus, mis väljendab isehelendavalt või hajutavalt pinnalt antud suunas lähtuvat valgusvoogu: kus Tulenevalt valgussuuruste omavahelistest seostest saab sellest heleduse üldmäärangust tuletada valemid heleduse arvutamiseks ja mõõtmiseks valgustugevuse I või valgustustiheduse E kaudu.
Vaata Taranteludu ja Heledus
Hubble'i kosmoseteleskoop
Hubble'i teleskoobi foto kaugetest galaktikatest Hubble'i kosmoseteleskoop on astronoom Edwin Hubble'i järgi nime saanud kosmoseobservatoorium, mis tiirleb kosmoses ümber maakera.
Vaata Taranteludu ja Hubble'i kosmoseteleskoop
Ionisatsioon
Kiiresti liikuva elektroni (ülal) põhjustatud põrkeionisatsioon, mille tagajärjel eraldub aatomist elektron ja aatom muutub positiivseks iooniks (all) Ionisatsioon on positiivse iooni tekkimine neutraalsest aatomist või molekulist, kui sellest lahkub elektron, või negatiivse iooni tekkimine (peamiselt keemilistes reaktsioonides), kui neutraalse aatomiga (molekuliga) liitub elektron.
Vaata Taranteludu ja Ionisatsioon
Kiirgus
Kiirgus on füüsikas energiavoo emiteerimine või edastamine lainete või aineosakeste kujul ruumi või materiaalsesse keskkonda.
Vaata Taranteludu ja Kiirgus
Kinnistäht
Kinnistäht (ladina keeles stella fixa) on taevakeha, mis näib Maalt vaadates teiste öötaeva tähtede suhtes liikumatuna.
Vaata Taranteludu ja Kinnistäht
Kohalik Galaktikarühm
Kohalik Galaktikarühm Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik rühm (inglise keeles Local Group) on väike galaktikasüsteem – galaktikarühm, millesse kuulub meie Linnutee tähesüsteem.
Vaata Taranteludu ja Kohalik Galaktikarühm
Kuldkala (tähtkuju)
Kuldkala pisi Kuldkala (ladina Dorado, lühend Dor) on lõunataeva tähtkuju.
Vaata Taranteludu ja Kuldkala (tähtkuju)
Mass
Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust.
Vaata Taranteludu ja Mass
New General Catalogue
Veekeerise galaktika ehk NGC 5194 New General Catalogue of Nebulae and Clusters of Stars (lühendatult NGC) on süvakosmose objektidest koosnev kataloog, mille avaldas 1888.
Vaata Taranteludu ja New General Catalogue
Nicolas-Louis de Lacaille
Nicolas-Louis de Lacaille (15. märts 1713 – 21. märts 1762) oli Prantsuse astronoom, kes koostas 15 tähtkuju, milles 14 kuuluvad tänapäeva 88 tähtkuju hulka.
Vaata Taranteludu ja Nicolas-Louis de Lacaille
Päike
Päike on heledaim Maalt nähtav täht, Päikesesüsteemi keskne keha.
Vaata Taranteludu ja Päike
Suur Magalhãesi Pilv
Supernoova 1987A Suur Magalhãesi Pilv (LMC) on galaktika Kuldkala ja Lavamäe tähtkujus, meie Galaktika üks lähimaid naabergalaktikaid.
Vaata Taranteludu ja Suur Magalhãesi Pilv
Tähesuurus
Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv.
Vaata Taranteludu ja Tähesuurus
Tähtkuju
Tähtkuju ehk konstellatsioon on kindlate koordinaatidega määratud hulknurk (kujuteldaval) taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed, täheparved, galaktikad jm objektid väljaspool Päikesesüsteemi.
Vaata Taranteludu ja Tähtkuju
Udukogu
Kotka udukogu kajastav foto "Loomise sambad" Udukogu (ka udu) on tähtedevahelisest tolmust, vesinikust, heeliumist ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv.
Vaata Taranteludu ja Udukogu
Valgusaasta
Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe Juliuse aasta jooksul.
Vaata Taranteludu ja Valgusaasta
Vesinik
Vesinik (keemiline tähis H, ladina Hydrogenium) on keemiline element järjenumbriga 1.
Vaata Taranteludu ja Vesinik
1751
1751.
Vaata Taranteludu ja 1751