Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Tarbimine

Index Tarbimine

Tarbimine ehk konsumeerimine ehk konsumptsioon on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel.

21 suhted: Ületarbimine, Hüpotees, Indiviid, John Maynard Keynes, Karl Marx, Kleit, Laen, Leibkond, Likviidsus, Majandusteadus, Milton Friedman, Objekt, Ostlemine, Ratsionaalse valiku teooria, Subjekt, Tarbija, Tarbimisühiskond, Tööpuudus, Tööstus, Tulu, 1957.

Ületarbimine

Ületarbimine on tarbimise vorm, mis ületab ökosüsteemi loomulikku taastumisvõimet ning mille tulemus on ökoloogiline defitsiit.

Uus!!: Tarbimine ja Ületarbimine · Näe rohkem »

Hüpotees

Hüpotees on oletus.

Uus!!: Tarbimine ja Hüpotees · Näe rohkem »

Indiviid

Indiviid (ladina keeles individuum 'mittejaotatav') on üksik asi (res, Ding), entiteet või olemine, mis on selgelt eristatav teistest objektidest (Gegenstand) ning mille puhul on täidetud identiteedikriteeriumid.

Uus!!: Tarbimine ja Indiviid · Näe rohkem »

John Maynard Keynes

Bretton Woodsi konferentsil John Maynard Keynes (5. juuni 1883 – 21. aprill 1946) oli silmapaistev Briti majandusteadlane, kelle ideed ja teooriad muutsid makroökonoomika fundamentaalseid arusaamu ning valitsuste majanduspoliitikat.

Uus!!: Tarbimine ja John Maynard Keynes · Näe rohkem »

Karl Marx

Karl Heinrich Marx (5. mai 1818 Trier, Saksamaa – 14. märts 1883 London) oli juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär.

Uus!!: Tarbimine ja Karl Marx · Näe rohkem »

Kleit

pisi Kleit on ühes tükis riietusese, mis koosneb seelikuosast ja ülaosast.

Uus!!: Tarbimine ja Kleit · Näe rohkem »

Laen

Laen ehk krediit on võlgnevuse liik.

Uus!!: Tarbimine ja Laen · Näe rohkem »

Leibkond

Leibkond on majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarvega ja koos majapidamisotsuseid langetavad inimesed (enamasti ühe perekonna liikmed).

Uus!!: Tarbimine ja Leibkond · Näe rohkem »

Likviidsus

Likviidsuse (inglise keeles liquidity) ehk maksevalmiduse all mõistetakse üldiselt 1) majandussubjekti võimet täita olemasolevaid ja uusi kohustusi; 2) kiiret ja võimalikult vähekahjumlikku viisi vahetada vara raha või muude likviidsete varade vastu; 3) likviidseid varasid, mida on võimalik kiiresti maksevahendina kasutada. Eristatakse nii varade kui ka kohustuste likviidsust. Varade likviidsus tähendab majandussubjekti (krediidiasutuste, ettevõtete, eraisikute) võimet muuta olemasolevat vara rahaks või muudeks likviidseteks varadeks. Siinkohal on oluline, et varade vahetamise protsess ise oleks võimalikult vähe ressursse nõudev – see peaks olema nii kiire ning väheste kuludega (sh peaksid tehingukulud olema võimalikult väiksed). Kohustuste likviidsus viitab seevastu aga majandussubjekti võimele täita temale pandud kohustusi ja esitatud nõudeid. Mida suurem on likviidsus, seda väiksem on oht, et klient ei suuda kohustusi ja nõudeid täita. Likviidsete varade all mõeldakse kõiki varasid, mida on võimalik kiirelt kohustuste täitmiseks rahaks muuta ja kasutusele võtta, kaotamata sealjuures oluliselt nende väärtust. Vara likviidsus sõltub sellest, kui kergesti saab seda osta ja/või müüa, millised on vara vahetamise tehingukulud ning kui stabiilne on hind (teisisõnu kas hind näitab tegelikku väärtust). Raha ise on täiesti likviidne vara – seda on võimalik kohe tehingute tegemiseks kasutada. Teisteks likviidseteks varadeks peetakse näiteks hoiuseid (sh arvelduskonto, nõudmiseni hoiused või tähtajalised hoiused, mille puhul ka lepingu enneaegsel lõpetamisel saab klient tagasi hoiustatud raha, kuid sõltuvalt sõlmitud lepingust ei hüvitata sellisel juhul teenitud intresse), lühiajalisi väärtpabereid või võlakirju (nt rahaturu- ja intressifondide aktsiaid-osakuid), mille puhul investeeritakse muu hulgas vekslitesse, kommertspaberitesse, hoiusesertifikaatidesse, üleöödeposiitidesse, mida iseloomustavad lühiajalisus, madal riskitase, kiire tehingute vahetus. Teisisõnu kõik varad, mis on kergesti kättesaadavaks rahaks muudetavad ning nõuavad vähe alternatiivseid kulutusi. Mittelikviidsed on varad, mille vahetamine rahaks võtab palju aega vältel ja/või vahetusega võib kaasneda lisakulusid. Nii võib mittelikviidseteks pidada muu hulgas tehnikat või kinnisvara, mille müügiperiood on pikk ning mille eest saadav raha võib olla oodatust väiksem (nt juriidiliste või tehingukulude, maakleritasu, hinna alapakkumise tõttu). Likviidsete ja mittelikviidsete varade suhe majandussubjekti koguvarade hulgas võib sõltuvalt majandussubjektist endast ja tema käitumise iseloomust tekitada likviidsusriski olukorra. Likviidsusrisk tähendab võimetust vahetada õigel ajal ja kasulikult varasid, võimetust täita nõudeid või kohustusi. Panganduses väljendub likviidsusrisk krediidiasutuse võimetuses täita määratud ajaks kohustusi, sest puudub vaba raha või finantsvara vahetamisel likviidseteks varadeks ja/või alternatiivsete finantseerimisressursside kasutuselevõtul esineb probleeme. Likviidsusriski alamkategooriateks võib pidada maksevalmidus ja finantseerimisriski ning turu likviidsusriski. Maksevalmiduse risk tekib siis, kui rahavoogude bilanss pole lühiajalises plaanis tasakaalus. Väljaminevaid rahavooge on sissetulevatega võrreldes vähem, mistõttu väheneb majandussubjekti maksevõime – kasutuses olevat likviidset vara on kohustuste ja nõuete täitmiseks vähem. Finantseerimisriski tingib majandussubjekti võimetus/piiratus ressursside kaasamisel või kaasamisel ilma finantsseisundit kahjustamata. Sellisel juhul tekitaksid katsed kaasata täiendavaid ressursse lisakulusid või -kohustusi, mis paneksid subjekti halvemasse olukorda. Turu likviidsusrisk väljendub aga turutõrgetest tingitud riskipositsiooni enda väheses likviidsuses, mistõttu väheneb võimalus finantsinstrumente kahjusid kandmata rakendada. Likviidsusriski maandamise võimalused võib jaotada kolme üldisemasse kategooriasse: 1) n-ö ennetavad tegevused (nt likviidsusreservide omamine, laenude osatähtsuse piiramine vahendites, omakapitali osakaalu suurendamine, likviidsusnäitajate jaoks limiitide kehtestamine, rahavoogude kooskõlastamine ajalises ja mahulises plaanis, laenude väljastamine turukõlbliku tagatisega, oma võimete hindamine, sh riskantsetest tehingutest loobumine), 2) n-ö kaasavad tegevused (nt uute finantsinstrumentide kaasamine kohustuste täitmiseks, kohustuste tähtaegade pikendamine), 3) n-ö prognoosivad tegevused (nt tehingupartnerite tausta kontrollimine, siduvate tagasimaksegraafikute koostamine, võtted olemasolevate ressursside stabiilsuse tagamiseks, sh kaitse partnerite tegevuse eest, nt krediidiasutuste puhul tähtajaliste hoiuste lõpetamise etteteatamisaja pikendamine).

Uus!!: Tarbimine ja Likviidsus · Näe rohkem »

Majandusteadus

Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine.

Uus!!: Tarbimine ja Majandusteadus · Näe rohkem »

Milton Friedman

Milton Friedman (31. juulil 1912 – 16. november 2006) oli USA majandusteadlane, keda peetakse üheks olulisimaks majandusteadlaseks 20.

Uus!!: Tarbimine ja Milton Friedman · Näe rohkem »

Objekt

Objekt on tavakeeles ese, isik või nähtus, kellele või millele on tegevus suunatud.

Uus!!: Tarbimine ja Objekt · Näe rohkem »

Ostlemine

Ostlemine (ka poodlemine; sõna "šoppamine" on argikeelne) on poode pidi käimine kaupade ostmise ja valimise ning müügilolevaga tutvumise eesmärgil.

Uus!!: Tarbimine ja Ostlemine · Näe rohkem »

Ratsionaalse valiku teooria

Ratsionaalse valiku teooria on sotsiaalteaduslik normatiivne teooria, mis väidab, et igaüks, kes on teadlik probleemist ja/või peab tegema mingi konkreetse valiku ning on teadlik tekkepõhjustest ning lahendamise viisidest, peaks olema võimeline ka tegema õigeid otsuseid probleemi lahendamiseks ja teeb parima valiku.

Uus!!: Tarbimine ja Ratsionaalse valiku teooria · Näe rohkem »

Subjekt

"Subjekt" on mitmetähenduslik sõna.

Uus!!: Tarbimine ja Subjekt · Näe rohkem »

Tarbija

Naisterahvas ostab pipraid Tarbija on hüviseid tarbiv isik.

Uus!!: Tarbimine ja Tarbija · Näe rohkem »

Tarbimisühiskond

Mustal reedel ostlejad, USA Tarbimisühiskonna kohta ei ole kasutusel ühte konkreetset mõistet.

Uus!!: Tarbimine ja Tarbimisühiskond · Näe rohkem »

Tööpuudus

Tööpuudus ehk töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia endale sobivat tööd.

Uus!!: Tarbimine ja Tööpuudus · Näe rohkem »

Tööstus

Tööstus on ühiskonna tootlike jõudude arenemist mõjustav rahvamajandusharu, mille ettevõtted (tehased, vabrikud, kaevandused, elektrijaamad) valmistavad töövahendeid nii tööstuse enese kui ka teiste rahvamajandusharude jaoks, toodavad tooraineid, materjale, kütust ja energiat ning töötlevad tööstus- ja põllumajandussaadusi.

Uus!!: Tarbimine ja Tööstus · Näe rohkem »

Tulu

Tulu on raha (või samaväärne väärtus), mida üksikisik või ettevõte saab kauba või teenuse pakkumise eest või kapitali investeerimise teel.

Uus!!: Tarbimine ja Tulu · Näe rohkem »

1957

1957.

Uus!!: Tarbimine ja 1957 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Konsumeerimine.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »